Paavst Franciscus on väljendanud muret välispoliitiliste konfliktide pärast ning kohtunud riigi- ja valitsusjuhtidega. Ta külastas 25. septembril2018Eestit.
PaavstFranciscus on teinud 46 visiiti väljaspool Itaaliat ja 35 visiiti Itaalias. Ta on külastanud 65 riiki (kaasaarvatud Itaalia). Ta külastas 25. septembril 2018 Eestit.
Püha Tooli vahendusel teatasid USA ja Kuuba17. detsembril2014 kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisest. Paavst saatis eelnevalt USA ja Kuuba juhtidele kirju, samuti vahendas Püha Tool kahe riigi vaheliste kõneluste toimumist Kanadas, pakkudes selleks ametiruume.
Paavst pööras sõjapõgenikele olulist tähelepanu 2016. aasta kannatusnädalal: Suure neljapäevaliturgial pesi ta ka paari migrandi jalgu, Suurel reedel taunis ta Euroopa ükskõiksust ja tuima südametunnistust seoses põgenikekriisiga. Esimesel ülestõusmispühal kutsus ta meeles pidama parema tuleviku nimel sõja, nälja, vaesuse ja sotsiaalse ebaõigluse eest pagevaid põgenikke. Ta külastas 16. aprillil 2016 koos Konstantinoopoli patriarhiBartholomeos I-ga KreekasLesbose saarel põgenikke. Mõlemad kirikujuhid tunnistasid ühisdeklaratsioonis, et Euroopa põgenikekriis on humanitaarkriis. Paavst võttis tagasiteel Vatikani kaasa 3 Süüria põgenike perekonda. Ta palvetas 22. juulil 2018 Vahemerel toimunud põgenike paadiõnnetuses hukkunute ja nende lähedaste eest. Ta kutsus 6. jaanuaril2019 Euroopa riigijuhte pöörama tähelepanu põgenikele. Ta kohtus 19. detsembril 2019 Lesbose saarel laagris asuvate põgenikega.
Paavst tundis 15. juunil, 20. juulil, 27. juulil ja 10. augustil 2014 muret olukorra pärast Iraagis. Ta avaldas 13. augustil 2014 ÜRO peasekretärile saadetud kirjas muret olukorra pärast Põhja-Iraagis. Ta saatis 6. detsembril 2014 läkituse Mosuli kristlastele. Ta tundis 1. märtsil2015 muret Süürias ja Iraagis toimuva vägivalla pärast. Ta kutsus 5. aprillil 2015 avaldatud Urbi et Orbis rahvusvahelist üldsust taastama rahu Iraagis. Ta tundis 1. detsembril 2019 muret olukorra pärast Iraagis. Ta kutsus 25. detsembril 2020 usklikke palvetama Iraagi konfliktis kannatavate laste eest ja külastas märtsis 2021 Iraaki, kus kohtus An-Najafis suurajatolla ʿAlī as-Sīsitānīga. Ta tundis 25. detsembril 2021 muret vägivalla pärast Iraagis. Ta kohtus 18. novembril2023 Iraagi presidendi ‘Abd al-Laţīf Rashīdiga.
Paavst soovis 31. märtsil 2013 leida poliitilist lahendust Süüria konfliktile. Ta arutas 9. aprillilÜRO peasekretäriBan Ki-mooniga Süüria kodusõja rahumeelseid lahendusi. Franciscus tundis 2. juunil muret sõja pärast Süürias ja tegi 25. augustil apelli Süüria eest. Ta hoiatas 1. septembril uue maailmasõja puhkemise eest, mis võib alata Süüriast, kui seda ründavad välisriikide väed. Ta kirjutas 5. septembrilG20 liidritele, et välisriikide vägede sissetungi asemel Süüriasse võiks sõjale otsida rahumeelseid lahendusi. Ta kuulutas 7. septembri 2013 Süüria rahu eest palvetamise päevaks ja kutsus sama aasta sügisel usklikke mitmel korral Süüria eest palvetama. 5. novembril 2013 rünnati Süürias mürskudega Vatikani nuntsiatuuri. Ta kutsus 20. aprillil2014 lõpetama Süüria konflikti. Ta kutsus 5. aprillil 2015 avaldatud Urbi et Orbis rahvusvahelist üldsust taastama rahu Süürias ja 25. detsembril 2015 tehtud Urbi et Orbis lõpetama Süüria konflikti. Ta on tauninud ka kultuuripärandi hävitamist Süürias. Ta tegi 7. veebruaril2016 apelli Süüria pärast. Ta kutsus 1. mail 2016 Süüria osapooli üles arendama rahumeelset dialoogi sõja lõpetamiseks ja palvetas 7. augustil 2016 Aleppos peetud lahingutes hukkunute eest. Ta tundis 11. detsembril 2016 muret Aleppos toimuvate lahingute pärast ja kutsus 25. detsembril 2016 avaldatud Urbi et Orbis lõpetama sõda Süürias. Ta palvetas 14. mail 2017 Lähis-Ida konfliktis kannatavate inimeste eest. Ta avaldas 23. juulil 2017 muret Jeruusalemmas toimunud rahutuste pärast. Ta muretses 25. veebruaril2018 vägivalla pärast Süürias, tegi 2018 Urbi et orbi läkituses ja 8. aprillil 2018 apelli Süüria eest. Ta tundis 15. aprillil 2018 ja 1. juulil 2018 muret olukorra pärast Süürias ning uuendas 2. septembril 2018, 13. oktoobril 2019, 9. veebruaril2020 ja 23. veebruaril 2020 apelli Süüria eest. Ta kutsus 2. detsembril 2018 ja 30. juunil 2020 katoliiklasi palvetama Süüria kristlaste ja laste eest. Ta avaldas 8. märtsil 2020 solidaarsust Süüria Idlibi linna elanikele, kes kannatasid eskaleerunud sõjategevuses. Ta kutsus 25. detsembril 2020 usklikke palvetama Süüria konfliktis kannatavate laste eest ja kutsus 14. märtsil 2021 Süüria konflikti osapooli saavutama solidaarsust. Ta kutsus 27. juunil 2021 üles palvetama rahu eest Lähis-Idas. Ta tundis 25. detsembril 2021 muret vägivalla pärast Süürias.
Franciscus kutsus 26. jaanuaril 2014 Ukraina kriisi osapooli dialoogile. Ta kutsus 2. märtsil usklikke palvetama Ukraina eest. Ta kutsus 20. aprillil ja 4. mail 2014 Ukrainas üles rahule. Ta tundis 27. juulil, 24. augustil ja 7. septembril 2014 muret olukorra pärast Ukrainas. Ta tegi 25. jaanuaril ja 23. augustil2015 apelli Ukraina eest, tundes muret Ida-Ukrainas käiva võitluse pärast. 24. aprillil 2016 kohustas ta Euroopa katoliku kogudusi tegema korjandust Ukraina sõjas kannatanute abistamiseks. Ta tunnustas 15. septembril2019 vangide vahetust Venemaa ja Ukraina vahel. Ta palvetas 8. detsembril 2019 Ukraina ja Vene presidendi kohtumise pärast Pariisis. Ta kutsus 26. juulil 2020 üles palvetama Ukraina konflikti rahumeelse lahendamise eest. Ta tundis 18. aprillil 2021 muret pingete süvenemise pärast Ukrainas. Ta tundis 12. detsembril 2021, 13. veebruaril 2022, 24. veebruaril 2022, 27. veebruaril 2022 ning järgnevate pühapäevade jutlustes muret pingelise olukorra pärast Venemaa–Ukraina suhetes ja pööras sellele tähelepanu 2021. aasta jõulude Urbi et orbi läkituses. Ta kuulutas katoliiklastele 26. jaanuari2022 ja 2. märtsi 2022 palvepäevadeks seoses sõjaga Ukrainas.
Ta külastas 25. veebruaril 2022 seoses Venemaa invasiooniga Ukrainasse Venemaa suursaatkonda Itaalias ja Püha Tooli juures ning vestles 26. veebruaril 2022 telefoni teel Ukraina presidendiVolodõmõr Zelenskõiga. Ta pühitses 25. märtsil 2022 Venemaa ja Ukraina Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele. Paavst suudles 6. aprillil 2022 Butšast toodud Ukraina lippu. Paavst kinnitas 3. mail 2022 ajalehes Corriere Della Sera antud intervjuus, et soovis seoses Ukraina sõjaga kohtuda Putiniga ja taunis sõda toetavat patriarh Kirilli. Paavst ütles, et Kirill ei tohiks muutuda Putini altaripoisiks. Ta tühistas 14. juunil 2022 kohtumise patriarh Kirilliga Jeruusalemmas. Ta saatis 11. juulil 2022 läkituse ukraina kreeka-katoliku kiriku sinodil osalejatele ja avaldas 7. augustil 2022 rahulolu viljaekspordi taastamise pärast Ukrainas. Paavst saatis 25. novembril 2022 Ukraina elanikele avaliku kirja. Ta meenutas alates 1. jaanuarist2023 pühapäeviti Ukraina sõja kannatusi. Ta meenutas 26. novembril 2023 holodomori aastapäeva ja arutas 28. detsembril 2023 Zelenskõiga Ukraina rahuplaani.
"Ma usun, et kõige tugevamad on need, kes näevad olukorda, mõtlevad inimeste peale, julgevad heisata valge lipu ja pidada läbirääkimisi."
“
Rahvusvaheline meedia kasutas kohe paavsti tsitaadi ära, seda tõlgendati üleskutsena Ukraina alistumiseks. Ukraina president Zelenskõi taunis 10. märtsil paavsti ütlust.
Paavst avaldas 19. juulil2020 lootust rahu kehtestamisele Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Ta palvetas 27. septembril 2020 rahu eest Kaukaasias ja tunnustas 11. oktoobril 2020 vaherahu sõlmimist Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Ta tundis 18. detsembril 2022 ja 29. jaanuaril 2023 muret olukorra pärast Laçıni koridoris. Ta uuendas 1. oktoobril 2023 palveapelli Mägi-Karabahhi olukorra eest ja palvetas 15. oktoobril 2023 olukorra eest Mägi-Karabahhis ning tunnustas 10. detsembril 2023 Armeenia ja Aserbaidžaani vangide vastastikust vabastamist.
Paavst kõnelemas Euroopa Parlamendis
2013
Paavst soovis 31. märtsil saavutada Korea poolsaarel konflikti osapoolte vahel leppimist. Ta palvetas Nigeerias pantvangistatud inimeste eest.
Ta kutsus usklikke 16. aprillil palvetama Bostoni pommiplahvatuses kannatanute eest.
Ta palvetas 18. augustil Filipiinidel toimunud praamiõnnetuse ohvrite eest. Ta avaldas 20. oktoobril kaastunnet Filipiinide maavärinas kannatanute eest ja 10. novembril taifuuni hävitustöös kannatanute eest.
Ta toonitas 27. juulil seoses saja aasta möödumisega Esimesest maailmasõjast, et mineviku vead ei korduks, et ajaloo õppetunde tunnustatakse ja et rahu põhialused peavad alati võimust saama läbi kannatliku ja julge dialoogi.
Ta tundis 27. juulil muret sündmuste pärast Lähis-Idas.
Ta kutsus 18. detsembril Kongo DV konflikti osapooli alustama kriisi lõpetamiseks dialoogi.
Ta avaldas 19. detsembril kaastunnet Ankaras tapetud Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi lähedastele ning palvetas Venemaa eest. Ta avaldas 26. detsembril Venemaa presidendile Vladimir Putinile kaastunnet Musta merre kukkunud lennukis viibinud kooriliikmete hukkumise puhul. Sama koor oli 2004. aastal esinenud Vatikanis.
Ta avaldas 20. detsembril kaastunnet Berliini terrorirünnakus hukkunutele.
2017
Ta palvetas 1. jaanuarilTürgi terrorirünnakus hukkunute ja vigastatute eest.
Ta kutsus 15. jaanuaril seoses rahvusvahelise põgenike päevaga pöörama suuremat tähelepanu lapspõgenikele.
Ta tundis 15. veebruaril muret Kongo DV kodusõjas kannatanute pärast.
Ta kohtus 22. veebruarilDhakas 2016. aastal korraldatud terrorirünnakus hukkunute lähedastega ja tegi apelli Lõuna-Sudaani eest.
Ta mõistis 19. veebruaril hukka relvastatud kokkupõrked Kongo DV-s ja väljendas muret ohvrite pärast.
Ta tundis 12. märtsil kaasa Guatemalas Casa Refugio Virgen de la Asuncióni tulekahjus hukkunud naiste lähedastele.
Ta palus 20. märtsil kohtumisel Rwanda presidendiga andestust Rwanda genotsiidi ajal kirikuliikmete sooritatud pattude ja tegemata jäetud heategude eest.
Ta saatis 24. märtsil läkituse Euroopa Liidu riigipeadele ja valitsusjuhtidele, kutsudes neid üles väljendama liidu rajajate teenimisvaimsust ja võitlema solidaarselt populismiga.
Ta tegi 2. aprillil apelli Colombia maalihetes hukkunute ja kannatanute eest.
Ta kasutas 1. detsembrilBangladeshis rohingja põgenikega kohtumisel nende rahvuse määratlusena "rohingja", kutsudes esile Myanmari võimude pahameele, kes ei tunnista rohingjasi rahvusena, vaid nimetab neid bengaliteks või moslemiteks.
Ta palvetas 10. detsembril India ja Albaania elanike eest, kes kannatasid loodusõnnetuste läbi. Ta tunnustas Nobeli rahuauhinna andmist rahvusvahelisele tuumarelvade kaotamise kampaania organisaatoritele.
Ta kutsus 25. detsembril rahule Jeruusalemmas ja vastastikule usaldusele Korea poolsaarel.
2018
21. jaanuaril tegi paavst apelli Kongo Demokraatliku Vabariigi olukorra pärast.
Ta mõistis 28. jaanuaril hukka vägivalla Afganistanis.
Ta väljendas 4. veebruaril muret Madagaskari tsüklonis kannatanute pärast.
Ta palvetas 11. veebruaril rahu eest Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Ta palvetas 15. aprillil Ecuadori-Colombia piiril röövitud ja hiljem tapetud 3 mehe eest.
Paavst tundis 22. aprillil muret ühiskondlike rahutuste pärast Nicaraguas.
Ta palvetas 22. aprillil ja 3. juunil vägivalla lõppemise pärast Nicaraguas ning rõhutas, et ühiskondlikud erimeelsused tuleks lahendada rahumeelselt.
Ta tervitas 29. aprillil Põhja- ja Lõuna-Korea vahelisi läbirääkimisi Korea poolsaare muutmiseks tuumarelvavabaks.
Ta taunis 29. aprillil kristlike koguduste ründamist ja preestrite tapmist Nigeerias.
Ta palvetas 6. mail vägivalla lõpetamise pärast Kesk-Aafrika Vabariigis.
Ta palus 20. mail Venezuela juhtide ja elanike eest, et nad asuksid rahu ja ühtsuse teele.
Ta tunnustas 10. juunil Singapuris toimuvaid kõnelusi rahu saavutamiseks Korea poolsaarel.
Ta kutsus 17. juunil rahvusvahelist üldsust võimaldama Jeemeni konflikti osapooltel asuda läbirääkimiste laua taha konflikti lõpetamiseks.
Ta palvetas 1. juulil Süüria ja Nicaragua eest ning tunnustas Etioopia ja Eritrea rahukõnelusi. Ta palvetas ühtlasi Tai koopasse lõksu jäänud noorte eest.
Ta saatis 26. septembril 2018 sõnumi Hiina katoliiklastele.
Ta avaldas 28. oktoobril kaastunnet USA-s Pittsburghi sünagoogi rünnakus hukkunute ja kannatanute lähedastele.
Ta tundis 4. novembril muret Egiptuses toimunud rünnakus kopti kirikule ja palvetas rünnakus hukkunud ja kannatanud palverändurite eest.
Ta palvetas 23. detsembril Indoneesia loodusõnnetuses kannatanute eest.
Ta avaldas 25. detsembril2018 lootust Iisraeli ja Palestiina rahukõneluste jätkumisele.
Ta palvetas 30. detsembril Kongo DV ebolapuhangusse haigestunute eest.
2019
Ta palvetas 20. jaanuarilColombia terrorirünnakus kannatanute ja Vahemere kaudu saabuvate pagulaste eest.
Ta avaldas 27. jaanuaril kaastunnet Brasiilia Minas Geraisi osariigis toimunud tammi purunemises ja Mehhikos Hidalgo osariigis toimunud torujuhtme plahvatuses hukkunute omastele, samuti soovis ta Venezuela sisepoliitilise olukorra rahumeelset lahendamist.
Ta avaldas 3. veebruaril muret humanitaarkriisi pärast Jeemenis.
Ta tegi 2. märtsil avalduse seoses Kesk-Aafrika Vabariigis Banguis avatud Bambino Gesù tervishoiukeskusega.
Ta tundis 21. aprillil avaldatud Urbi et orbis muret olukorra pärast Sudaanis, Iisraelis ja Palestiinas, Liibanonis, Jordaanias, Jeemenis, Ukrainas, Venezuelas ja Nicaraguas. Ta taunis ka võidurelvastumist ja relvakaubandust. Ta taunis muhameedlaste rünnakuid Sri Lanka kirikutele.
Ta avaldas 9. juunil muret Sudaanis toimunud rahutuste pärast.
Ta kutsus 16. juunil 2019 üles Lähis-Ida konflikti rahumeelselt lahendama.
Ta tunnustas 30. juunil Korea poolsaare rahuprotsessi.
Ta kutsus 7. juulil usklikke palvetama Liibüa põgenikelaagrile korraldatud rünnakus hukkunute eest. Ta palvetas Afganistanis, Malis, Burkina Fasos ja Nigeris toimunud rünnakutes hukkunute eest.
Ta palvetas 14. juulil Venezuela elanike eest seoses riigis puhkenud rahutustega.
Ta palvetas 15. augustil Lõuna-Aasia üleujutustes kannatanute eest.
Ta kutsus 9. augustil üles Liibanonis rajama ühishüvele tuginevat riiki ja meenutas 75 aasta möödumist aatomipommirünnakutest Hiroshimale ja Nagasakile.
Ta avaldas 8. novembril kaastunnet Kesk-Ameerikat tabanud orkaanis hukkunute omastele ja tunnustas neid, kes kannatanuid aitasid. Ta kutsus Etioopia sõdivaid osapooli üles dialoogile ja konflikti rahumeelsele lahendamisele. Ta tunnustas Tunises alanud läbirääkimisi Liibüa konflikti lõpetamiseks.
Ta palvetas 15. novembril Filipiine tabanud taifuunis kannatanute eest. Ta kutsus Elevandiluuranniku konflikti osapooli saavutama harmooniat. Ta palvetas Rumeenia haigla põlengus kannatanute eest.
Ta meenutas 22. novembril Itaaliat 1980. aastal tabanud maavärinas kannatanuid.
Ta meenutas 29. novembril neid, kes kannatasid Kesk-Ameerika orkaanide käes, eriti San Andrési, Providencia ja Santa Catalina saarte ning Põhja-Colombia elanikke.
Ta saatis läkituse 24. detsembril Liibanoni poliitikutele, et nad otsiksid sisepoliitilisele konfliktile rahumeelset lahendust.
Ta saatis 24. detsembril läkituse Lõuna-Sudaani poliitikutele.
Ta kutsus 25. detsembril 2020 usklikke palvetama Jeemeni konfliktis kannatavate laste eest.
2021
Paavst tundis 1. jaanuaril muret vägivalla eskaleerumise pärast Jeemenis ning kutsus üles palvetama röövitud Nigeeria peapiiskopi Moses Chikwe eest.
Ta kutsus 6. jaanuaril Kesk-Aafrika Vabariigi poliitikuid otsima sisepoliitilisele konfliktile rahumeelset lahendust.
Ta avaldas 25. aprillil kaastunnet Saint Vincenti ja Grenadiinide elanikele seoses La Soufriere'i vulkaani purskega ja tundis kaasa BagdadisCOVID-19 haigla põlengus hukkunute lähedastele. Samuti tundis ta muret Vahemerel hukkunud migrantide pärast.
Ta mälestas 2. mail Iisraeli plahvatuses hukkunuid ja kutsus palvetama rahu eest Myanmaris.
Ta kutsus 9. mail osapooli otsima Jeruusalemmas konfliktile lahendust, et linna multikultuurset ja multireligioosset identiteeti tunnustatakse. Ta taunis Iisraeli ja Palestiina vahelist konflikti ka 16. mail.
Ta taunis 9. mail terrorirünnakut Kabulis
Ta palvetas 9. mail Colombia elanike eest, et sealne vägivald lõpeks. Ta taunis ka 23. mail vägivalda Colombias.
Ta pidas 16. mail Rooma Myanmari kogukonnale missa.
Ta palvetas 16. mail Kongo DV elanike eest, kes pidid Nyiragongo vulkaanipurske tõttu piirkonnast põgenema.
Ta tundis 6. juunil muret Kanada katoliku koolides avastatud põlisrahva õpilaste massihaudade pärast ja palvetas Burkina Fasos toimunud rünnakus hukkunute eest.
Ta tundis 18. juulil muret Saksamaad, Belgiat ja Hollandit tabanud üleujutustes kannatanute pärast. Samuti tundis ta muret Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Kuuba elanike pärast.
Ta kutsus 7. novembril palvetama rahu eest Etioopias ja kohalikke võime saavutama harmooniat. Ta avaldas kaastunnet Sierra Leone pealinnas Freetownis toimunud plahvatuses hukkunutele.
Ta kutsus 14. novembrilGlasgow' kliimatippkohtumisel osalejaid üles hoolima keskkonnast.
Ta palvetas 16. jaanuaril Brasiilia üleujutuste ohvrite eest.
Ta meenutas 6. veebruaril kahte südamlikku juhtumit: kuidas Marokos üritasid kohalikud elanikud päästa kaevu kukkunud väikest poissi Rayan Oramit ja ühest Ghana immigrandist John Baldrist, kes enne surma soovis näha oma isa.
Ta tundis 20. veebruaril muret Madagaskari ja Brasiilia üleujutustes kannatanute pärast.
Ta taunis 17. aprillil vägivalda Liibanonis, Süürias, Iraagis, Liibüas, Myanmaris ja Aafrikas.
Ta tundis 10. juulil ja 17. juulil muret poliitilise olukorra pärast Sri Lankal.
Ta avaldas 7. augustil kaastunnet Horvaatia liiklusõnnetuses hukkunutele.
Ta pööras 14. augustil avalikkuse tähelepanu Somaalia humanitaarkriisile.
Ta tundis 21. augustil muret sisepoliitilise olukorra pärast Nicaraguas.
Ta tundis 18. septembril muret konflikti ägenemise pärast Armeenia–Aserbaidžaani piiril.
Ta avaldas 2. oktoobril kaastunnet Kuubat ja Floridat tabanud orkaanis hukkunutele. Ta palvetas Indoneesias Malangis toimunud rahutustes kannatanute eest.
Ta tundis 23. oktoobril muret konflikti pärast Etioopias ja avaldas kaastunnet Aafrika üleujutustes hukkunutele.
Ta kutsus 30. oktoobril katoliiklasi palvetama Souli tragöödias hukkunute eest.
Ta tundis 27. novembril 2022 muret vägivalla pärast Palestiinas ja avaldas kaastunnet Ischia saart tabanud maalihetes hukkunute lähedastele.
Ta taunis 22. jaanuaril kiriku põletamist Myanmaris ja rahutusi Peruus ning tunnustas rahuprotsessi Kamerunis.
Ta tundis 29. jaanuaril muret rahutuste pärast Lähis-Idas.
Ta kutsus 12. veebruaril, 19. veebruaril ja 26. veebruaril Vatikani missal osalejaid jääma palvesse Türgi maavärinas hukkunute ja kannatanute toetuseks.
Ta tundis 19. veebruaril kaasa Uus-Meremaad tabanud tsüklonis kannatanutele.
Ta tundis 26. veebruaril muret vägivalla pärast Lähis-Idas ja Burkina Fasos ning avaldas kaastunnet Crotone lähistel toimunud põgenike laevaõnnetuses hukkunute lähedastele.
Ta osales 25. augustil 2023 Peterburis korraldatud Venemaa katoliku noorte kohtumisel videokõne vahendusel, kus ärgitas vene noori mitte loobuma "suure valgustatud Vene impeeriumi pärandist". Paavsti sõnavõtt põhjustas järgmistel päevadel rahvusvahelist kriitikat ja Leedu kutsus välja Vatikani nuntsiuse. Paavst tunnistas 4. septembril 2023, et tema kommentaar oli viga ja see eemaldati ametliku kõne tekstist.
Ta palvetas 27. augustil Kreeka metsapõlengutes kannatanute eest.
Ta avaldas 10. septembril kaastunnet Marokomaavärinas hukkunute lähedastele.
Ta tundis 7. oktoobril muret Ḩamāsi rünnaku pärast Iisraelis, palvetas hukkunute ja kannatanute eest ning kutsus üles vägivalda lõpetama. Ta tundis 15. oktoobril ja 22. oktoobril muret Iisraeli vasturünnakute pärast. Ta kutsus katoliiklasi pidama 17. oktoobril ja 27. oktoobril paastu- ja palvepäeva ning taunis 2023 jõululäkituses humanitaarolukorda Gazas.
Ta palvetas 29. oktoobril Mehhikot tabanud orkaanis hukkunute eest.
Ta palvetas 5. novembril Nepali maavärinas ja Itaalia üleujutustes hukkunute eest.
Ta kutsus 12. novembril Sudaani kodusõja osapooli leidma vägivallale rahumeelset lahendust.
Ta palvetas 19. novembril Myanmari konfliktis kannatanute eest.
Ta osales 2. detsembril videosilla vahendusel kliimakonverentsil COP28, kuhu ta tervise tõttu kohale ei sõitnud.
Ta mõistis 3. detsembril hukka Filipiinidel Mindanaos peetud missal toimunud pommirünnaku.
Ta kutsus 7. jaanuaril Colombia mässulisi vabastama pantvange ja tundis muret Kongo Demokraatlikku Vabariiki tabanud üleujutuste pärast.
Ta palvetas 14. jaanuaril Colombia maalihkes hukkunute eest.
Ta tundis 21. jaanuaril muret inimröövi pärast Haitil.
Ta tundis 28. jaanuaril muret olukorra pärast Myanmaris ja taunis Istanbulis toimunud rünnakut missa ajal.
Ta kutsus 4. veebruaril palvetama Tšiili põlengus hukkunute eest.
Ta kutsus 18. veebruaril Sudaani kodusõja osapooli rahule ja taunis vägivalda Mosambiigis.
Ta taunis 25. veebruaril vägivalda Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja inimrööve Nigeerias. Ta tundis kaasa neile, kes kannatasid Mongooliat tabanud külmalaines.
Ta tundis 24. märtsil kaasa Colombia San José de Apartado kogudusele kahe mõrvatud isiku pärast ning Moskva terrorirünnakus kannatanutele ja hukkunute lähedastele.
Paavst tundis 31. märtsil avaldatud Urbi et orbi läkituses muret Haiti olukorra, rohingade, Sudaani, Somaalia, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Mosambiigi olukorra pärast.
Ta avaldas 28. juulil kaastunnet Etioopia maalihkes hukkunutele.
Ta tundis 4. augustil muret olukorra pärast Venezuelas ja avaldas kaastunnet Indiat tabanud tsüklonis kannatanute omastele.
Ta tundis 11. augustil ja 15. augustil muret konfliktide pärast Sudaanis ja Myanmaris ning palvetas Brasiilia lennuõnnetuses hukkunute ja kannatanute eest.
Ta tundis 15. augustil muret metsatulekahjude pärast Kreekas ja avaldas kaastunnet hukkunute omastele.
Ta avaldas 25. augustil solidaarsust ahvirõugetesse nakatanutega, eriti Kongo Demokraatliku Vabariigi haigetega. Ta julgustas Nicaragua elanikke.
Pikemalt artiklis Franciscuse pastoraalsed visiidid
