13. aprill

Eestis

1872 – tööd alustas Kunda tsemenditehas.^[1]
1893 – kuulutati välja Balti Raudtee Seltsi pankrot, mille järel Balti raudtee läks riigile.^[2]
1934 – V Riigikogu juhatus lükkas tagasi Põllumeestekogude rühma ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu poole võrra.
1935 – Tallinnas algas kingseppade streik.
1937 – Tallinna saabus saksa näitleja Otto Gebühr.^[3]
1939 – Valga raudteejaama saabus 489 poola põllutöölist.
1939 – Tartus süüdati baptistide Immaanueli koguduse palvemaja.
1978 – Eesti NSV-s võeti vastu uus konstitutsioon.
1988 – Edgar Savisaar tegi populaarseks muutunud telesarjas "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opositsiooni – Rahvarinde moodustamiseks, mis ka kohe samas stuudios esimese tugigrupi loomisega teoks sai. Järgmisel päeval anti RR deklaratsioon üle EKP Keskkomiteele ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Ajaleht Edasi avaldas selle dokumendi 30. aprillil.
1989 – Tartus toimus üliõpilaste demonstratsioon nõudmisega "Sõjaline kateeder ülikoolist ja Nõukogude armee Eestist välja!".
1991 – algas Rahvarinde III kongress, mis lõppes järgmisel päeval.
1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegi otsuse luua kaitseministeerium.
1995 – Läti ja Eesti vahel algas nn räimesõda. Eesti piirivalve saatis Liivi lahele kahuritega relvastatud piirivalvelaeva 107 Kõu lisaks laevadele 101 ja Maru, et takistada Läti laevade kalapüüki Eesti territoriaalvetes.
1999 – päevavalgele tuli Eesti rahandusministeeriumi tippametnike reis Rootsi firma kulul India ookeani saartele, mille vastutasuks surusid nad Eesti ametnikele peale sama firma raamatupidamisprogrammi.
2000 – Lennart Meri nimetas Vello Venseli Eesti Panga presidendiks.
2005 – Riigikogus andis ametivande Andrus Ansipi juhitav Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsus, mida kutsuti rahvasuus küüslauguvalitsuseks, sest kokkulepe saavutati Tallinna küüslaugurestoranis.
2011 – Riigikogu teine koosseis kiitis heaks põhiseaduse muudatuse, millega allutati kaitsevägi täitevvõimule.

Maailmas

716 – Leo III kuulutas end Theodosios III vastu Bütsantsi keisriks^[4]
1059 – paavst Nikolaus II andis välja dekreedi, mille järgi võivad paavsti valida ainult kardinalid.
1147 – paavst Eugenius III kuulutas bullaga "Divina dispensatione" ristisõja Läänemere regiooni paganatest slaavlaste vastu ja määras ristisõja juhiks Havelbergi piiskopi Anselmi. Paavsti otsusega järgnes Läänemere regioonis senisele rahumeelsele misjoniperioodile ristisõdade ajajärk.
1204 – Neljas ristisõda: Ristisõdijad vallutasid Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli ning tapsid järgnenud rüüstamiste käigus umbes 2000 elanikku.
1528 – paavst Clemens VII moodustas komisjoni, mille ülesandeks jäi otsustada, kas Inglise kuninga Henry VIII abielu Aragóni Catherine'iga on seaduslik.
1589 – Francis Drake ja John Norris alustasid Suurbritanniast 150 laeva ja 18 000 mehega sõjaretke Portugali.
1598 – Prantsuse kuningas Henri IV allkirjastas Nantes'i edikti, mis tagas hugenottidele laialdase usuvabaduse.
1605 – Boriss Godunovi surma järel sai Vene tsaariks Fjodor II.
1742 – Dublinis kanti esimest korda ette Georg Friedrich Händeli oratoorium "Messias".
1772 – Warren Hastings nimetati Bengali kuberneriks Indias.
1796 – Prantsuse väed Napoleon Bonaparte'i juhtimisel võitsid Põhja-Itaalias Millesimo lahingus austerlasi.
1848 – Sitsiilia kuulutati Napolist sõltumatuks.
1868 – Briti väed vallutasid Robert Napieri juhtimisel Etioopia linna Magdala.
1876 – Osmanite riik kuulutas välja riigi pankroti.
1909 – Konstantinoopolis puhkes ülestõus Muhameedliku Liidu võimu vastu.
1918 – Soome kodusõda: sakslased vallutasid Soome Punakaardi käest Helsingi.
1924 – Kreekas toimus rahvahääletus vabariigi väljakuulutamise üle.
1941 – Teine maailmasõda: Jaapan ja Nõukogude Liit sõlmisid neutraliteedilepingu.
1943 – Teine maailmasõda: Saksamaa ringhääling teatas, et Smolenski lähedal Katõni metsas on leitud Nõukogude Liidu vägede poolt tapetud poola sõjavangide massihaud.
1945 – Nõukogude 4. Kaardiväearmee viis lõpule Viini vallutamise.^[5]
1946 – Prantsusmaa parlament võttis Marthe Richardi algatusel vastu bordelle keelustava seaduse.
1946 – Nõukogude Liidu ministrite nõukogu määruse kohaselt tuli kõik eestlastest, lätlastest ja leedulastest sõjavangid saata oma liiduvabariigi territooriumile ja rakendada seal "rahvamajanduse ülesehitamisel".
1961 – ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika.
1967 – toimus The Rolling Stonesi esimene kontsert raudse eesriide taga – Varssavis.
1975 – Vietnami sõda: Lõuna-Vietnami Mekongi deltas toimusid verised lahingud, kuna kommunistid alustasid pealetungi Xuan Loci linna vallutamiseks.
1975 – Liibanonis algas kodusõda.
1976 – Soomes plahvatas laskemoonatehas, hukkus 45 ja vigastada sai 7 inimest.
1986 – Gangese jõe ääres toimusid hindu palverändurite usupidustused, kus tallati surnuks 46 inimest, 39 sai vigastada.
1986 – Johannes Paulus II külastas esimese paavstina Rooma sünagoogi.
1989 – seitse aastat põlu all olnud Poola ametiühinguliit Solidaarsus esitas registreerimistaotluse.
1990 – NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov tunnistas, et NSV Liidu võimud hukkasid Poola sõjavangid Katõnis.
1990 – NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov esitas Leedule ultimaatumi, milles kästi 15 päeva jooksul tühistada iseseisvusdeklaratsioon või Leedu vastu kehtestatakse majandusblokaad.
1991 – Liguuria meres Itaalia Riviera lähistel toimus põlevas ja pooleldi põhjavajunud naftatankeril kolm plahvatust.
1993 – süüdistatuna riigireetmises, astusid kohtu ette kaksteist meest, kes korraldasid 1991. aastal Nõukogude Liidus riigipöördekatse.
1994 – Iisraelis Hadera linna bussis plahvatas palestiinlasest suitsiiditerroristi pomm, surma sai 6 ja vigastada 28 inimest.
1996 – Lääne-Aafrika poliitikute vahendusel pidasid sõjajalal Libeeria osapooled rahuläbirääkimisi, mille tulemusena põgenes riigist 1500 välismaalast.
1996 – Brüsselis toimus konverents, kus otsustati anda Bosnia ülesehituseks 1,23 miljardit dollarit.
1997 – paavst Johannes Paulus II palvetas Sarajevos kohalike katoliiklaste, moslemite ja õigeusklike eest.
1999 – Jugoslaavia väed tungisid Albaaniasse, hõivasid lühikeseks ajaks piirilähedase küla ja pidasid lahinguid Albaania armeeüksustega.

Pikemalt artiklis Surnud 13. aprillil

1605 – Boriss Godunov, Vene tsaar
1695 – Jean de la Fontaine, prantsuse kirjanik
1904 – Stepan Makarov, Vene sõja-mereväelane, okeanograaf, polaaruurija, laevaehitaja
1912 – Ishikawa Takuboku, jaapani kirjanik
1918 – Jüri Vilms, eesti riigimees
1918 – Lavr Kornilov, Vene sõjaväelane
1930 – Eduard Miller, Eesti politseinik
1937 – Ilja Ilf, vene kirjanik
1939 – Hans Leinsaar, Eesti raadioringhäälingu direktor
1942 – Jaan Reinbach, eesti advokaat
1942 – Anton Uesson, eesti insener ja poliitik
1944 – Cécile Chaminade, prantsuse helilooja
1945 – Aleksandr Kosmodemjanski, Nõukogude sõjaväelane
1966 – Carlo Carrà, itaalia maalikunstnik
1969 – Alfred Karindi, eesti helilooja, organist ja koorijuht
1971 – Juhan Smuul, eesti kirjanik
1983 – Mercè Rodoreda, katalaani kirjanik
1997 – Voldemar Väli, eesti maadleja
1999 – Willi Stoph, Saksa DV poliitik ja riigitegelane
2004 – Lembit Verlin, eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog
2008 – Mart Kull, eesti arst ja arstiteadlane
2015 – Günter Grass, saksa kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat
2018 – Miloš Forman, Tšehhi ja Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist
2019 – Lydia Wideman-Lehtonen, soome murdmaasuusataja

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Surnud

Pühad

Ilmarekordid

Viited

Wikiwand - on

<< Aprill >>
E	T	K	N	R	L	P
31	1	2	3	4	5	6
7	8	9	10	11	12	13
14	15	16	17	18	19	20
21	22	23	24	25	26	27
28	29	30	1	2	3	4
2025