Paraguay
From Wikipedia, the free encyclopedia
Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas. Ta piirneb kirdes Brasiilia, loodes Boliivia ja lõunas Argentinaga.
|
Paraguay Vabariik
| |||||
 | |||||
| Riigihümn | Paraguayos, República o Muerte | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Asunción | ||||
| Pindala |
406 756 km²  | ||||
| Riigikeel | hispaania ja Paraguay guaranii | ||||
| Rahvaarv |
6 811 297 (2017)[1] | ||||
| Rahvastikutihedus | 16,7 in/km² | ||||
| President | Santiago Peña | ||||
| Iseseisvus | 14. mail 1811 | ||||
| SKT |
29,735 mld $ (2017)[2] | ||||
| SKT elaniku kohta |
5823 $ (2017)[3] | ||||
| Valuuta | guarani (PYG) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg −4 | ||||
| Tippdomeen | .py | ||||
| ROK-i kood | PAR | ||||
| Telefonikood | 595 | ||||
Kagus on piirijõeks Paraná jõgi. Selle lisajõgi Paraguay jõgi poolitab riigi põhjast lõunasse kaheks. Paraguay on merepiirita riik, kuid sellest hoolimata leidub sealsete jõgede ääres rannaalasid ja sadamaid. Paraguayd on asukoha järgi nimetatud ka Lõuna-Ameerika südameks (Corazón de Sudamérica).
Suuremad linnad on pealinn Asunción, Ciudad del Este, San Lorenzo, Luque, Capiatá, Lambaré ja Fernando de la Mora.
2020. aasta andmetel oli rahvaarv 7 191 685,[4]. Rahvastikust 95% on mestiitsid. Umbes 90% elanikest räägib Paraguay guaranii keelt ja 75% kõneleb hispaania keelt.
Paraguay on Mercosuri asutajaliige, kuuludes ka rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu ÜRO, Ameerika Riikide Organisatsioon, Mitteühinemisliikumine ning Lima grupeering. Keskdepartemangus asuvas Luque linnas asub ka CONMEBOLi peakontor.
Paraguaylased on tuntud kui väga õnnelikud ja lihtsalt elavad inimesed. Riik on mitu korda olnud "maailma õnnelikuma paiga" edetabeli tipus.[5]
Paraguay on esindusdemokraatiaga vabariik, kus on mitmeparteiline süsteem. Täidesaatev võim on presidendil, kes on riigipea ja valitsusjuht. Seadusandlik võim kuulub Rahvuskongressi kahele kojale. Kohtuvõimu esindavad tsiviilõiguse kohtud ning üheksaliikmeline ülemkohus.
Sõjavägi
Paraguay sõjavägi koosneb jalaväest, mereväest ja õhuväest. Riigi president täidab ka sõjaväe ülemjuhataja rolli.
Paraguays on kõigile 18-aastastele noormeestele kohustuslik 12 kuu pikkune sõjaväeteenistus.
2017. aastal kirjutas Paraguay alla ÜRO tuumarelvade keelustamise lepingule.
Haldusjaotus
Paraguay jaguneb 17 departemanguks ja üheks ringkonnaks (Asunción).
| Departemang | Keskus | Rahvaarv (2018) |
Pindala (km²) |
Allüksuste arv |
|---|---|---|---|---|
| Alto Paraguay | Fuerte Olimpo | 17 219 | 82 349 | 4 |
| Alto Paraná | Ciudad del Este | 796 689 | 14 895 | 22 |
| Amambay | Pedro Juan Caballero | 164 462 | 12 933 | 5 |
| Asunción | Asunción | 524 190 | 117 | 1 |
| Boquerón | Filadelfia | 63 011 | 91 669 | 3 |
| Caaguazú | Coronel Oviedo | 545 904 | 11 474 | 22 |
| Caazapá | Caazapá | 184 530 | 9496 | 11 |
| Canindeyú | Salto del Guairá | 221 647 | 14 667 | 14 |
| Concepción | Concepción | 244 071 | 18 051 | 12 |
| Cordillera | Caacupé | 299 234 | 4948 | 20 |
| Guairá | Villarica | 220 818 | 3846 | 18 |
| Itapúa | Encarnación | 592 017 | 16 525 | 30 |
| Keskdepartemang | Areguá | 2 072 041 | 2465 | 19 |
| Misiones | San Juan Bautista | 123 442 | 9556 | 10 |
| Ñeembucú | Pilar | 88 784 | 12 147 | 16 |
| Paraguarí | Paraguarí | 254 884 | 8705 | 18 |
| Presidente Hayes | Villa Hayes | 121 075 | 72 907 | 8 |
| San Pedro | San Pedro | 419 629 | 20 002 | 21 |
| 7 052 983 | 406 752 | 254 |
Riikidevahelised probleemid
Paraguay, Argentina ja Brasiilia piiriäärsetes piirkondades esineb palju salakaubavedu, rahapesu, relva- ja uimastikaubandust ning vägivaldsete äärmusorganisatsioonide jaoks raha kogumist. Seda põhjustab nõrk piirikontroll, ulatuslik korruptsioon, puudulikud rahapesuvastased seadused ja nende ebapiisav täideviimine.[4]
1524. aastal jõudsid Paraguay aladele hispaanlastest konkistadoorid ja asutasid Asuncióni linna. Pärast jesuiitide väljasaatmist Hispaania aladelt 1767. aastal sai Paraguayst perifeerne koloonia.
Pärast Paraguay iseseisvumist 1811. aastal oli võimul autoritaarne valitsus, mis edendas natsionalistlikku poliitikat. See periood lõppes Kolmikliidu sõjaga (1864–1870), mille ajal kaotas riik ligi 50% oma rahvastikust ning 25–33% territooriumist Argentina, Brasiilia ja Uruguay Kolmikliidule.
Aastatel 1932–1935 seisis Paraguay silmitsi veel ühe rahvusvahelise konfliktiga – Chaco sõda Boliivia vastu, mille paraguaylased võitsid. Pärast Chaco sõda algas Paraguays sõjaline diktatuur, mis lõppes 1989. aastal pärast Alfredo Stroessneri 35 aasta pikkust valitsusaega. Toimus sõjaline riigipööre, mis märgib tänini kestva Paraguay demokraatliku ajastu algust.
Vahemikus 1970–2013 oli Paraguay majanduslik kasv suurim Lõuna-Ameerikas – keskmiselt 7,2% aastas. 2010. ja 2013. aastal oli Paraguay SKT kasvumäär vastavalt 14,5% ja 13,6% – suurim majanduskasv Lõuna-Ameerikas.
100% Paraguay elektrist toodetakse hüdroenergia abil, mis teeb riigi üheks puhtaimaks maailmas. Paraguay elektriline tootmisvõimsus on 8110 MW, 2016. aastal toodeti 63 miljardit kWh aastas. Kuna riigis tarbitakse vaid keskmiselt 15 miljardit kWh, müüakse ülejäänud toodang Brasiiliasse, Argentinasse ja Uruguaysse, muutes Paraguay maailma suurimaks elektrienergia eksportijaks.[6] Elektrit toodavad kaks suurt hüdroelektrijaama, millest üks on Itaipu tamm (maailmas suuruselt teine elektrijaam).
Paraguay on maailmas suuruselt kuues sojatootja, teine suhkrulehe- ja tungaõlitootja, kuues maisieksportija, kaheksas loomalihaeksportija ja kümnes nisueksportija.[4]
Paraguay majandusest moodustab suure osa deklareerimata majandustegevus (importkauba edasimüük naaberriikidesse, tänavakaubitsejad, mikroettevõtted). Suur osa rahvastikust sõltub põllumajanduslikust tegevusest, seda eriti maapiirkondades. Mitteametliku sektori olulisuse tõttu on täpseid majandusandmeid raske saada.
Riigis asub ka suuruselt maailma kolmas vabakaubandustsoon – Ciudad del Este, mis jääb vaid alla Miamile ja Hongkongile.
2012. aastal tutvustas Paraguay valitsus MERCOSURi (FOCEM) süsteemi eesmärgiga stimuleerida majandust ja töökohtade arvu kasvu, toetudes partnerlusele Brasiilia ja Argentinaga.
Tööstus ja tootmine
Paraguay mineraalitööstus toodab umbes 25% riigi SKT-st ja annab tööd ligi 31%-le tööealistest inimestest. Suur osa Paraguay sekundaarsektorist hõlmab tsemendi, rauamaagi ja terase tootmist. Tööstuse arengut soodustas maquila-tööstus – riigi idaosas asuvad suured tööstuskompleksid.
2003. aastal moodustas töötlev tööstus 13,6% SKT-st, 2000. aastal töötas selles sektoris 11% tööealistest inimestest. Põhiosa Paraguay tootmisest keskendub toiduainetööstusele, samuti mängivad rolli puidutooted, paberitooted, nahad ja kasukad ning mittemetallilised mineraaltooted.
Paraguay jõgi jagab riigi kaheks teineteisest erinevaks geograafiliseks piirkonnaks – idaregioon (Región Oriental) ja lääneregioon, ametliku nimega Lääne-Paraguay (Región Occidental), tuntakse ka nimedega Chaco, Gran Chaco.
Maastik riigi idaosas koosneb peamiselt tasastest rohumaadest ja metsaga kaetud küngastest. Lääne pool Paraguay jõe ääres laiuvad peamiselt soised tasandikud, kaugemal kuivad metsad ja okkaline võsa. Mets katab 43,8% riigi territooriumist.[4]
Riigi peamised loodusvarad on puit, rauamaak, mangaan ja paekivi.
Kliima
Paraguay kliima on troopiline ja lähistroopiline. Sarnaselt naaberriikidega esineb ka Paraguays niiske ja kuiv aastaaeg. Ilma mõjutab oluliselt tuul: oktoobrist märtsini puhuvad soojad tuuled Amazonase vihmametsa poolt, maist augustini valitsevad külmad tuuled Andide mäestikust.
Üldiselt tasase maastiku tõttu võib tuule kiirus ulatuda kuni 44 m/s, mis põhjustab ka olulisi temperatuurimuutusi: aprillist septembrini võib temperatuur langeda alla 0°. Kuumim suvekuu on jaanuar, kui keskmine päevane temperatuur on 28,9°.
Looduslikud ja keskkonnaprobleemid
Paraguay kaguosas esineb septembrist juunini üleujutusi, kui halvasti kuivendatud rohumaad võivad muutuda soiseks.
Keskkonnaprobleemideks Paraguays on metsade kadumine, veereostus (jõgedesse visatakse ohtlikke jäätmeid, nahaparkimistöökodadest satub veestikku elavhõbedat ja kroomi), märgalade kadu, ebapiisav jäätmekäitlus (terviserisk linnaelanikele).[4]
Paraguay jääb mitmete sotsiaalmajanduslike näitajate poolest alla Ladina-Ameerika keskmisele, sealhulgas vaktsineerimise määra, joogivee kättesaadavuse, kanalisatsiooni ja keskkooli õppima asumise poolest, ning seal on suurem sissetulekute ebavõrdsus ning laste ja emade suremus. Vaesuse määr on viimastel aastatel langenud, kuid on endiselt kõrge, eriti maapiirkondades, kus enam kui kolmandik elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Vaesemate rahvastikugruppide heaolu on paljudes piirkondades paranenud nii elukvaliteedi, puhta vee, telefoniteenuse kui ka elektri kättesaadavuse poolest. Sündimuse määr langeb jätkuvalt. Järsk langus toimus 1990. aastate lõpus, kui sündide arv naise kohta kukkus varasema 4,3 pealt 2-le. Sündimuse languse põhjusteks on naiste kõrgem haridustase, rasestumisvastaste vahendite laiem kasutamine ja noorte naiste soov väiksema pere järele.[4]
Paraguays
- sünnib igas tunnis keskmiselt 18 inimest;
- sureb igas tunnis keskmiselt 4 inimest;[7]
- on rahvastiku keskmine aastane juurdekasv +1,8%;
- on inimeste oodatav eluiga keskmiselt 71,7 aastat – meestel 69,7 ja naistel 73,9 aastat;
- on naise vanus esimese lapse sünnitamisel keskmiselt 22,9 aastat;
- on imikusuremus 16,9‰;
- on laste arv sünnituseas naise kohta keskmiselt 1,89.[4]
Rahvastiku paiknemine
Paraguay rahvastik on riigis jaotunud ebaühtlaselt, enamik inimestest elab idaregioonis pealinna Asuncióni lähedal. Pealinnas elab 10% riigi rahvaarvust. Läänepoolne, Gran Chaco regioon, mis moodustab umbes 60% riigi territooriumist, on koduks vaid 2% paraguaylastele. Ligi 56% rahvastikust elab linnapiirkondades, mis teeb Paraguayst kõige vähem linnastunud riigi Lõuna-Ameerikas.
Ränne
Paraguays on ülekaalus väljaränne. Poliitiline ebastabiilsus, kodusõjad, aastatepikkune diktatuur ja naaberriikide suurem atraktiivsus on põhjustanud madala sisserände taseme. Paraguay üritas esimest korda sisserännet tõsta 1870. aastal reaktsioonina Paraguay sõjas (Kolmikliidu sõjas) kaotatud inimeludele. Riiki saabusid vaid mõned immigrandid Euroopast ja Lähis-Idast. 20. sajandil saabus immigrante Liibanonist, Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Hiinast, samuti mennoniite Kanadast, Venemaalt ja Mehhikost. Alates 1960. aastatest on saabunud suuri immigrandivooge Brasiiliast, peamiselt eesmärgiga töötada põllumajanduses.
Paraguaylased emigreeruvad peamiselt Argentinasse, Brasiiliasse, Uruguaysse, Ameerika Ühendriikidesse, Itaaliasse, Hispaaniasse ja Prantsusmaale.
Religioon
Paraguays on enamik rahvastikust usklik, vaid 2,6% inimestest ei tunnista ühtegi religiooni. Enamik – 88,6% – kuulub roomakatoliku kirikusse ning 6,8% on protestandid.
Paraguay põhiseaduse artikkel nr. 27 alusel tunnistatakse riigis usuvabadust ning puudub ametlik usk. Riigi ja katoliku kiriku omavahelised suhted peavad põhinema iseseisvusel, koostööl ja autonoomial. Garanteeritud on usklike organisatsioonide ja ühenduste sõltumatus.
Pärismaalaste probleemid
Paraguay pärismaalaste seas on kirjaoskajaid vaid 49%, mida on vähem võrreldes riigi üldise rahvastikuga, kus kirjaoskuse määr on 92,9%.[8]
Vaid 2,5 protsendil Paraguay pärismaalastest on ligipääs puhtale joogiveele ning 9,5 protsendil on elekter.
Turism annab 2010. aasta seisuga Paraguays tööd umbes 9500 inimesele.
Paraguay ei ole tuntud turismisihtkoht. Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel oli see aastatel 2013–2014 kõige vähem külastatud riik Lõuna-Ameerikas Guyana ja Suriname järel, kui rahvusvahelisi turiste oli 610 000.[9]
Turismiatraktsioonid
Paraguay pakub häid võimalusi seiklusturismiks. Mitmel pool saab harrastada esktreemspordialasid nagu zip-lining, kaljult laskumine ja jõel parvetamine.
Paraguay looduskaunid kohad sobivad matkamiseks. Loodusparkides pakutakse ratsamatku ja giidiga hobuvankriekskursioone.
Turistide lähteriigid
Enim lühiajalisi külastajaid 2015. aastal pärines järgmistest riikidest:
Paraguay kultuuripärand pärineb koloniaalajast, kui Hispaaniast pärit meessoost asunikud abiellusid pärismaalastest guaranii naistega. Paraguay kultuur esindab seetõttu segu kahest kultuurist: euroopa ja lõunaguaranii. Tänini on säilinud selle kultuurilise sulandumise tunnusjoon – riigi kakskeelsus: enam kui 80% paraguaylastest räägib nii hispaania kui ka põliselanike guaranii keelt. Laialdaselt räägitakse ka jopara keelt, mis on segu guaranii ja hispaania keelest.
Kunstilistest väljendusviisidest on levinumad tikkimine ja pitsi valmistamine (ñandutí). Rahvuslikul harfil mängitav muusika koosneb hoogsatest polkadest, hüplevatest galopadest ja guaraniadest.
Köök
Ka Paraguay köök on mõjutatud kultuuride segunemisest. Mitmed populaarsed road sisaldavad manioc'i ning mitmeid muid pärismaiseid toiduaineid. Levinud roog on sopa paraguaya, samuti chipa (kohalik leib maisijahu, manioc'i ja juustuga). Tihti kasutatakse eri sorti juustusid, sibulat, paprikat, kodujuustu, maisijahu, piima, võid, mune ja värsket maisi.
Sport
Sport on Paraguay kultuuri oluline osa. Populaarsemad spordialad on jalgpall ja korvpall, laia harrastajaskonnaga on ka järgnevad võrkpall, sisejalgpall, ujumine, tennis, ragbi, male, motosport, golf ja sõudmine.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
