Suriname
From Wikipedia, the free encyclopedia
Suriname [surin'aame] (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.
|
Suriname Vabariik
| |||
  Suriname vapp
| |||
.svg) | |||
| Riigihümn | "God zij met ons Suriname" | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Paramaribo | ||
| Pindala |
163 270 km²  | ||
| Ametlikud keeled | hollandi | ||
| Rahvaarv |
563 402 (2017)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 3,5 in/km² | ||
| Riigikord | presidentaalne vabariik | ||
| President | Chan Santokhi | ||
| Iseseisvus | 25. november 1975 | ||
| SKT |
3,324 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
5317 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Suriname dollar (SRD) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg −4 | ||
| Tippdomeen | .sr | ||
| ROK-i kood | SUR | ||
| Telefonikood | 597 | ||
Suriname asub Guajaana kilbil. Riik paikneb 1. ja 6. põhjalaiuskraadi ning 54. ja 58. läänepikkuskraadi vahel. Riik piirneb põhjas Atlandi ookeaniga, läänes Guyanaga, idas Prantsuse Guajaanaga ja lõunas Brasiiliaga. Guyanaga on ühist piiri 600 km, Prantsuse Guajaanaga 510 km ja Brasiiliaga 597 km.
Põllumaad on peamiselt riigi põhjaosas, kuhu on koondunud enamik elanikke. Lõunapoolsel alal, mis moodustab 80% riigi pindalast, on vihmamets ja piki Brasiilia piiri kulgev hõredalt asustatud savann.
Surinames on troopiline kliima. Lühem vihmaperiood kestab detsembri algusest veebruari alguseni ja pikem aprilli lõpust augusti keskpaigani. Augustist detsembrini ja veebruarist aprillini on kuivaperioodid. Suriname keskmine temperatuur on 21–32 °C. Aastane sademetehulk rannikul on umbes 1500 mm ja riigi kaguosas ligi 3000 mm.
Suurem osa rahvastikust elab rannikupiirkonnas. Pealinn on Paramaribo, suuruselt teine linn Lelydorp. Linnades elas 2010. aasta andmetel 69% surinamelastest. 2011. aastal oli elanikke hinnanguliselt 491 989, kellest nooremaid kui 15 aastat oli 26,4% ning 65-aastasi ja vanemaid 6,3%. Kirjaoskajaid on 2004. aasta rahvaloenduse andmetel 89,6%.[4]
| Aasta | 1950 | 1964 | 1980 | 2004 | 2012 |
|---|---|---|---|---|---|
| Elanikke | 183 681 | 324 211 | 355 240 | 492 829 | 541 638 |
Suurima osa Suriname elanikest moodustavad Lõuna-Aasia (37%) ja Jaava päritolu inimesed (16%), kelle esivanemad toodi pärast orjanduse kaotamist istandustesse tööle. 30% elanikest on orjapidajate ning 18. ja 19. sajandil Aafrikast toodud orjade järeltulijad. 12% surinamelaste esivanemad olid orjapidajate eest vihmametsa põgenenud neegrid. Vähem elab Surinames hollandlasi, hiinlasi, portugallasi ja liibanonlasi. Põliselanikud moodustavad elanikkonnast 2%.[6]
Halduslikult jaguneb Suriname kümneks ringkonnaks:
- Brokopondo ringkond
- Commewijne ringkond
- Coronie ringkond
- Marowijne ringkond
- Nickerie ringkond
- Para ringkond
- Paramaribo ringkond
- Saramacca ringkond
- Sipaliwini ringkond
- Wanica ringkond
Riigi põhiline majandusharu on boksiidi kaevandamine, mille osakaal SKTst on 15% ja eksporditulust 70%.[7] Teised olulised väljaveoartiklid on nafta, kuld, riis, tuun, kooskospähklid, banaanid ja krevetid. 2010. aastal olid riigi peamised ekspordipartnerid Kanada, Belgia, Araabia Ühendemiraadid, Holland ja Norra. Teeninduses oli 2004. aasta seisuga hõivatud 78% tööjõust, tööstuses 14% ja põllumajanduses 8%.[4]
Piirkonna asustasid 3000 eKr indiaanlased. Suurimad rahvad olid aravakid ja kariibid, kes elasid ranniku- ja savannialal. Väiksemad rahvad elasid sisemaa vihmametsades.
Esimeste eurooplastena jõudsid Surinamesse Hollandi kaupmehed. Inglased rajasid sinna asunduse kahel korral, 1630. ja 1650. aastal. Esimene kord läks asumaa pidamine liiga kulukaks ja 20 aastat hiljem rajatud asunduse vallutasid 1667. aastal hollandlased. Aastatel 1799–1816 oli maa taas inglaste käes ja hiljem jälle hollandlaste käes. Orjapidamise, millest inglased sajandi alguses loobunud olid, kaotasid hollandlased 1863. aastal.
Pärast ligi 300 aastat kestnud Hollandi ülemvõimu saavutas Suriname 1975. aastal iseseisvuse. 1980. aastal toimus sõjaväeline riigipööre. Pärast uue põhiseaduse kehtestamist 1987. aastal taastus järk-järgult demokraatlik kord. Holland on tänapäevani peamine abiandja.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
