Brasiilia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
|
Brasiilia Liitvabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | Hino Nacional Brasileiro | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Brasília | ||
| Pindala |
8 515 767 km²  | ||
| Riigikeel | portugali | ||
| Rahvaarv |
203 062 512 (1.08.2022)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 23,8 in/km² | ||
| Riigikord | presidentaalne vabariik | ||
| President | Luiz Inácio Lula da Silva | ||
| Iseseisvus | 7. september 1822 | ||
| SKT |
2055,506 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
9812 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Brasiilia reaal (BRL) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg –2 kuni –5 | ||
| Tippdomeen | .br | ||
| ROK-i kood | BRA | ||
| Telefonikood | 55 | ||
Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir Lõuna-Ameerika kõigi riikidega v.a Ecuador ja Tšiili.
Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).
Brasiilia põhjaosas on Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m[4] kõrgune Pico da Neblina mägi.
Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andideni.
Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas.[5]
Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades tuleb aastas mitu meetrit sademeid. Maa edelapiiril on kaitse alla võetud maailma suurim terviklik märgala Pantanal, mis on sajuperioodil üle nelja korra suurem kui Eesti. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks.
Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk.
Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.
Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. Aastatel 1815–1825 kuulus Brasiilia Portugali, Brasiilia ja Algarvede ühendkuningriigi koosseisu.
1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse ning sellest sai Brasiilia keisririik, mida valitses konstitutsioonilise monarhina Brasiilia keiser Bragança dünastiast. Brasiilia iseseisvuse väljakuulutamisel sai esimeseks keisriks senine Portugali kroonprints ja Brasiilia asevalitseja Pedro I, kes oli asunud toetama Brasiilia iseseisvusliikumist. 12. oktoobril 1822 nimetati ta keisriks Pedro I nime all ja krooniti sama aasta 1. detsembril. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. Pedro I troonist loobumise järel 7. aprillil 1831 sai uueks keisriks tema poeg Pedro II, kes valitses kuni riigipöördeni 15. novembril 1889, mil monarhia likvideeriti ja kuulutati välja Brasiilia vabariik.
Peale orjakauplemise keelustamist 1850. aastal ja eriti peale orjuse keelustamist 1888. aastal algas suur eurooplaste immigratsioonilaine Brasiiliasse, kuna riigi suured kohviistandused vajasid palju töökäsi. Valdav enamus immigrante pärines Itaalia põhjaosast, eriti Venetost, lisaks oli palju ka portugallasi, hispaanlasi ja sakslasi.
Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal):
Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.
Kohalikke omavalitsusi on Brasiilias 5564.
2022. aasta rahvaloenduse järgi oli Brasiilia rahvaarv 203 062 512. Brasiilia on maailma suurim portugalikeelne riik. Endise emamaa – Portugali – rahvaarvust on Brasiilia rahvaarv pea 20 korda suurem.
Kõige suurima rahvaarvuga on Kagupiirkond, kus asuvad ka Brasiilia suurimad linnad São Paulo ja Rio de Janeiro.
Rassiliselt on Brasiilias kaks suurimat rühma europiidid (branca), kes moodustavad ligi 43,5%, ja segaverelised (parda), kes moodustavad 45,3% rahvastikust. Peale nende on umbes 10% negriide (preta), 0,6% põliselanikke (indígena) ja 0,4% asiaate (amarela).
Lõunapiirkonnas on enamuses europiidid (moodustavad elanikest 72,5%), on ka segaverelisi (21,7%) ja negriide (5%). Kagupiirkonnas on ligi pool europiidid, 38,7% segaverelised ja 10,6% negriidid. Kesk-Läänepiirkonna elanikest on 52,4% segaverelised, 37% europiidid ja 9% negriidid. Põhja- ja Kirdepiirkonnas on europiide alla 30%. Seal on ülekaalus segaverelised, keda on Kirdepiirkonnas 60% ja Põhjapiirkonnas 67,2% rahvastikust. Lisaks on Kirdepiirkonnas suurim negriidide osakaal (13%, Bahia osariigis koguni 22.4%) ja Põhjapiirkonnas suurim põliselanike osakaal (3,1%, Roraima osariigis koguni 14%).[6]
9. aprillil 2013 avati Brasílias Portugali saatkonna ruumides Eesti erimissioon, mis on Eesti esimene diplomaatiline esindus Lõuna-Ameerikas.
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRIC-i riikidest.
Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas.
Brasiilia on suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainus tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
Väliskaubandus
Tähtsate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
