rahvusvaheline organisatsioon From Wikipedia, the free encyclopedia
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on riikideülese rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2010) |
Lühend | ÜRO |
---|---|
Asutatud |
Põhikiri jõustus: 24. oktoober 1945 |
Peakorter | New York, Ameerika Ühendriigid |
Liikmed | 193 riiki |
Ametlikud keeled | araabia, inglise, hiina, hispaania, prantsuse ja vene keel |
Peasekretär | António Guterres |
Veebileht | UN.org |
ÜRO moodustati 26. juunil 1945 San Franciscos. Asutajaliikmeiks oli 51 riiki, praegu on liikmesriike 193. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse seniajani ÜRO päevana. Peakorter asub New Yorgis. ÜRO peasekretär on António Guterres ning organisatsiooni töökeeled inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
Eesti astus ÜRO-sse 17. septembril 1991.
Eesti keeles on organisatsiooni ametlik nimi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja lühend ÜRO. Väliseestlased kasutasid ka nime Liitunud Rahvaste Organisatsioon. Mõnes teises keeles kasutatakse ametliku nimena ingliskeelset lühinime United Nations ('ühinenud rahvad') tõlget.[1]
ÜRO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu.
Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu delegeerib Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
Julgeolekunõukogu on tähtsaim pidevalt tegutsev organ. See koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised liikmed ja omavad vetoõigust. Ülejäänud liikmed valib Peaassamblee igal aastal kaheks aastaks. Uusi Julgeolekunõukogu liikmeid valitakse igal aastal viis.[2] Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.
Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on üheksa alalist komiteed ning eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid.
Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. See lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õigusküsimusi.
Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.
Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2017 on ÜRO peasekretär olnud Antonio Guterres Portugalist.
ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sealhulgas
ning ÜRO abiorganisatsioonid, sealhulgas
ÜRO peakorter ehitati New Yorki East Riveri kaldale aastatel 1948–1952. Krundi ostis John D. Rockefeller jr 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas ta selle ÜRO-le.
Hoone projekteeris rahvusvaheline arhitektide töörühm, mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid ka tuntud arhitektid Le Corbusier Prantsusmaalt ja Oscar Niemeyer Brasiiliast. Lõplik projekt koostati Le Corbusier' visandatud idee põhjal, mis koosnes vastandite tasakaalust: kõrge klaasist kontorihoone ja madala ümmarguse kupliga peaassamblee hoone. Valminud objekti on nimetatud üheks modernsemaks arhitektuurinäiteks Manhattanil.
ÜRO peakorter sai nurgakivi 14. septembril 1948. Avamine toimus 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39-korruseline marmorist ja klaasist sekretariaadihoone. Aastal 1952 valmisid ka konverentsi- ja peaassamblee hooned.
ÜRO peakorteri aadress on 760 United Nations Plaza, New York, NY 10017, USA.
Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (lühidalt UNA Eesti) on mittetulundusühing, mis toetab ja edendab kodanikuühiskonna kaasatust ÜROga ja sellega kaasnevate teemadega Eestis. Temaatiliselt katavad nende tegevused terve hulga teemasid millega ÜRO tegeleb: turvalisus ja desarmeerimine, jätkusuutlik areng ning inimõigused ja ka uuemad teemad nagu näiteks migratsioon, kliima ja keskkond.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.