From Wikipedia, the free encyclopedia
Le Corbusier [lö korbüzj'ee] (kodanikunimega Charles Édouard Jeanneret; 6. oktoober 1887 – 27. august 1965) oli Šveitsi-Prantsuse arhitekt. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi arhitekte, funktsionalismi rajajaid.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2024) |
| Le Corbusier | |
|---|---|
.jpg) | |
| Sünniaeg | 6. oktoober 1887 |
| Surmaaeg |
27. august 1965 (77-aastaselt) Roquebrune-Cap-Martin (Prantsusmaa) |
| Amet | arhitekt, maalikunstnik, linnaplaneerija, fotograaf, joonistaja, tekstiilikunstnik, kujutav kunstnik, disainer |
| Autasud | Auleegioni suurohvitser, Auleegioni komandör |
| Autogramm | |
 | |
Le Corbusier oli üks esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Le Corbusier oli oma aja tehnoloogilistest edusammudest tugevalt mõjutatud ning tema disainilahendused hõlmasid sageli uusi materjale ja ehitustehnikaid. Ta oli arhitektuuri "rahvusvahelise stiili" pioneer, mis rõhutas funktsionalismi ning selliste kaasaegsete materjalide nagu raudbetooni ja terase kasutamist. Mõned Le Corbusier' kuulsamad teosed on Villa Savoye Prantsusmaal, Unité d'Habitation Marseilles ja Notre Dame du Haut' kabel Ronchampis. Ta kujundas ka mööblit ja interjööre ning tema disainid on populaarsed ka tänapäeval. Et linnas haljastusele rohkem ruumi võita, projekteeris ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkass võimaldab vaba fassaadikujundust.
Le Corbusier' tuntumaid ehitisi on Šveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseilles ja Ronchampi kirik Prantsusmaal.
Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandžabi osariigi pealinna Chandīgarhi.
1922. aastal esitas Le Corbusier linnamudeli Ville Conteporanie[1] Salon d'Automne näitusel Pariisis. Mudel koosnes 24 identsest 60-korruselisest kortermajast, mida ümbritsesid madalamad elamuplokid ja suur park. Linn oleks mahutanud 3 miljonit inimest.
1923. aastal ilmus Le Cobuiser' raamat modernse arhitektuuri kontseptist “Vers une architecture” (inglise keeles “Toward an Architecture[2]”, 1927). Raamat sisaldas tema enda esseesid, mis olid varem (1922-1923) ilmunud ajakirjas L'Esprit Nouveau.[3] Ta esitas oma ideid arhitektuuri tuleviku kohta rea maksiimide, deklaratsioonide ja manitsustega, öeldes, et "äsja on alanud suur ajastu”.
1929. aastal pöördus Le Corbusier majade projekteerimiselt linnade planeerimise poole.
Arendades oma teesi, et suur kaasaegne linn saab toimida ainult range korra alusel, esitas Le Corbusier linna rekonstrueerimiseks kaks muljetavaldavat skeemi: Pariisi kesklinna skeemi "Voisin" ja oma rohkem arenenud plaane "Kolme linna jaoks". Miljon elanikku", mis nägi muu hulgas ette 60-korruselisi pilvelõhkujaid, mis olid üksteise suhtes hästi paigutatud, et äritegevus saaks olla tõhus, ja elamuid, mis olid rühmitatud suurteks "villade" plokkideks.
Villa Savoye on Le Corbusier' üks olulisemaid teoseid ning väljendab tema viit arhitektuurilist põhimõtet:
Hoone ehitati aastatel 1928–1931.[4] Selle projekteerisid Le Corbusier ja tema nõbu Pierre Jeanneret. Hoone materjalid on peamiselt betoon, teras ja klaas. [5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
