20. sajand

20. sajand ehk XX sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise kahekümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1901 ja lõppes 31. detsembril 2000.

See artikkel on sajandist; Eesti ajalehe kohta vaata 20-es Sajand

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

Tuumapomm oli külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele

Balti keti 10. aastapäeva puhul välja antud Leedu postmargiplokk

Tammsaaret kujutav Eesti Vabariigi 25-kroonine rahatäht

See sajand mängis algset rolli industrialiseerimisele ning militariseerimisele järgnenud informatsiooni ja kommunikatsiooni ajastul, mil 1950.–1970. aastatel algas pärast tuumarelvastumiste, reaktiivmootorite ja kosmosevallutuste ajajärkusid digitaalne revolutsioon. 1980. aastate lõpus hakkas Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislabori juhtimisel välja kujunema hüpertekstikeelel HTML põhinev internet.

Sajandi esimeses pooles toimusid mitmekümne miljoni hukkunuga natsionalismist kantud ülemaailmsed sõjalised konfliktid: Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 – 11. november 1918) ja Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945). Nõukogude Liidu militaarne okupatsioon Balti riikides kestis 1991. aastani, taasiseseisvunud Eesti Vabariigist viidi väed lõplikult välja alles aastal 1994.

1900. aastad

1901. aasta 22. jaanuaril suri Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja Briti India keisrinna Victoria, sellega katkes kuus aastakümmet kestnud Victoria ajastu.
1908 – Austria-Ungari annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina.
1908. aasta 22. septembril kuulutas Bulgaaria tsaaririik end ülendades Osmanite riigist iseseisvaks.

1910. aastad

1912 – uppumatuks peetud ookeaniaurik RMS Titanic vajus merepõhja pärast kokkupõrget jäämäega 14. aprillil kell 02.20 laeva aja järgi.
1912. aasta 28. novembril kuulutas Sõltumatu Albaania välja iseseisvuse Osmanite riigist.
1913 – šveitslased Frédéric Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy tõusid 2. augustil koos kohaliku jahimehe Chrístos Kákalosega esimeste teadaolevate inimestena Hellase kultuurist tuntud Kreeka kõrgeimale mäeharjale (Mýtikas 2918 m) Olümpose mäemassiivil Balkani poolsaarel.
1914–1918 – Esimene maailmasõda – üle 17 miljoni surnu, mis oli umbes 1% kogu tollasest maailma rahvaarvust.
1916 – Iirimaa kuulutas 24. aprillil pärast lihavõtteülestõusu välja vabariigi ja sõltumatuse Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi impeeriumist.
1917 – veebruarirevolutsioon ja bolševike võimuhaaramine Venemaal, Romanovite keiserliku dünastia kukutamine ja kommunistliku diktatuuri loomine.
1917 – Soome Vabariik kuulutas välja sõltumatuse Venemaa impeeriumist 6. detsembril.
1918 – Leedu Vabariigi (16. veebruar), Eesti Vabariigi (24. veebruar), Poola Vabariigi (11. november) ja Läti Vabariigi (18. november) sõltumatuste väljakuulutamised Nõukogude Venemaast.
1918 – iseseisvuse kuulutasid Nõukogude Venemaast lisaks välja Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia.
1918 – Tšehhia kuulutas välja sõltumatuse Austria-Ungari impeeriumist 28. oktoobril.
1918–1944 – eksisteeris Islandi Kuningriik paarisliidus Taaniga.
1919 – Lääne-Ukraina Rahvavabariigi ja Ukraina Rahvavabariigi ühendamise seadus võeti vastu 22. jaanuaril.

1920. aastad

1925–1939 – džässmuusika ja art déco kunstiaegkonna hiilgeaeg.
1929–1933 – ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon.
1933 – Adolf Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimuhaaramine Saksamaal.

1930. aastad

1938 – anšluss ehk Austria de facto annekteerimine märtsis Natsi-Saksamaa poolt.
1939 – 14. märtsil kuulutati Bratislavas välja iseseisev Slovaki Vabariik.
1939 – Adolf Hitler kuulutas Praha linnakindluses 16. märtsil välja Tšehhia alade Böömi- ja Määrimaa protektoraadi ehk anneksiooni.
1939–1945 – Teine maailmasõda – üle 60 miljoni surnut, mis oli 3% kogu tollasest maailma rahvastiku arvust.
1939 – Nõukogude Liit surus sõjaga ähvardades Balti riikidele peale baaside lepingu ning sisuliselt okupeeris need.

1940. aastad

1940–1945 – natsid pidasid Lõuna-Poola linna Oświęcimi lähedal Auschwitzi koonduslaagrit ja massihukkamiste krematooriumeid, kus suri kokku umbes 1,1 miljonit vangistatud holokausti ohvrit, kellest suurima enamuse moodustasid aškenazi juudid.
1944 – Island kuulutas 17. juunil välja vabariigi.
1945 – USA heitis Jaapani linnadele Hiroshima ja Nagasaki augustis enne Teise maailmasõja lõppemist tuumapommid.
1947–1991 – kestis niinimetatud külm sõda ehk Moskva ja Lääne poliitiline ja majanduslik konflikt, mis vältis otsest sõjalist vastasseisu.
1948 – loodi Iisraeli riik.
1949 – Hiina Rahvavabariigi, Saksa LV ja Saksa DV rajamine.

1950. aastad

1950–1953 – Korea sõda.
1952 – Ühendkuningriigi riigipeaks sai 6. veebruaril pärast oma isa kuningas George VI surma tulevane kuninganna Elizabeth II.
1953 – Džomolungma ehk Mount Everesti mäe tippu (kõrgeim Maal) jõudsid 29. mail esimeste inimestena Uus-Meremaa alpinist ja maadeuurija Edmund Hillary ja šerpa Tenzing Norgay.
1954 – New Yorgis suleti miljoneid emigrante näinud Hudsoni jõesuudmel asuv USA immigratsioonivärav ja föderaalne kontrolljaam Ellis Island saar.
1955. aasta 15. mail sõlmiti Austria valitsuse ja liitlaste vahel Riigileping, millega taastati Austria täielik iseseisvus ning edasine neutraalsus.
1955–1975 – Vietnami sõda
1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini kestis Ungari ülestõus, mis oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale.

1960. aastad

1961 – Juri Gagarin viibis esimese inimesena kosmoses.
1968 – NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega tungis Tšehhoslovakkiasse ning surus maha Praha kevade.
1968 – New Yorgis lammutati moderniseerimise eesmärgil üks esimesi ja ilusamaid täiskõrguses beaux-arts'i stiilis kõrghooneid Singer Building (187 m).
1969 – Neil Armstrong astus esimese inimesena Kuu pinnale.

1970. aastad

1980. aastad

1989. aasta 23. augustil korraldati Eestis, Lätis ja Leedus ühine poliitiline massimeeleavaldus ehk Balti kett, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ning juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidele.