1. september

Eestis

1785 – Balti kubermangudes hakkas kehtima Venemaa linnaseadus.^[1]
1881 – avati Tallinna Peetri Reaalkool.^[2]
1913 – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond.^[3]
1912 – Tartus toimusid kergejõustikuvõistlused, kus esimest korda Eestis võtsid osa ka naised.^[4]
1913 – maadleja Jaan Jaago võitis Peterburis maailmameistrivõistlused maadluses.^[4]
1937 – asutati Riigi Viljasalv
1939 – minister Ants Oidermaa esines kell 21:00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis, et Eesti on erapooletu, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündmuste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.^[5]
1944 – Eesti Omavalitsuse juhi otsusega suleti teatrid, varieteed, teatrikoolid, muusikakoolid ja kunstikoolid.^[6]
1947 – tegutsema hakkasid Tallinna Õpetajate Instituut ja Tartu Õpetajate Instituut.^[1]
1952 – Tallinna Õpetajate Instituut korraldati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks.^[1]
1954 – peaaegu kõikides koolides (v.a keskkoolide lõpuklassides) hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama.^[1]
1956 – õppemaks kaotati üldhariduskoolide 8.-11. klassides, keskeriõppeasutustes ja kõrgkoolides.^[1]
1962 – keskkoolide õppekavasse tuli uus aine: ühiskonnaõpetus.^[1]
1964 – maa-asulates elavatele õpilastele maksti nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi.^[1]
1964 – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks.^[1]
1970 – võimude käsul hakati üle minema üldise keskhariduse nõudele.^[1]
1975 – loodi Viljandi rajooni põllumajanduskoondis.^[1]
1988 – Tartu kaubamajas tabati Ülo Kiple ("Haiguste ravi kontrollitud...").
1993 – Tallinna nelja linnarajooni asemel moodustati kaheksa linnaosa.
1998 – Tartus avati purskkaev ja skulptuur "Suudlevad tudengid".
2007 – avati Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.

Maailmas

5598 eKr – Kreeka ilmaliku ajaarvamise algus
5508 eKr – Maailma loomine Bütsantsi traditsiooni järgi. Konstantinoopoli tsiviilajaarvamise algus.
0338 eKr – Chaironeia lahing, Makedoonia saavutas kreeka aladel ülemvõimu.
0069 – Jeruusalemm purustati (traditsiooniline daatum).
717 – Konstantinoopoli alla jõudis lisaks maaväele ka araablaste laevastik^[7]
1575 – Kuningas Felipe II kuulutas välja Hispaania riigipankroti.
1804 – Karl Ludwig Harding avastas asteroidi Juno.
1818 – James Blundell tegi Londoni St. Guy haiglas esimese vereülekande inimesele. Patsient ei jäänud ellu.
1870 – Preisimaa võitis Sedani lahingus Prantsusmaad.
1881 – William Thomson (Lord Kelvin) sedastas Maa energiaallikad ja osutas, et süsi võib otsa saada ning seetõttu on vajalik dekadentseks kutsutud tuuleenergiat siiski kasutusse võtma hakata.
1898 – Inglise füüsik Ernest Rutherford avaldas artikli uraani omaduste kohta, milles tõi sisse alfa- ja beetaosakeste mõiste, näidates nende tekitatud erinevat mõju elektrilaengutele.
1914 – Cincinnati loomaaias suri viimane rändtuvi.
1923 – Tōkyōt ja Yokohamat laastas maavärin, põhjustades ligi 100 000 ohvrit.
1928 – Ahmed Zogu kuulutas Albaania kuningriigiks ja enda kuningaks.
1939 – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas Teine maailmasõda.
1951 – San Franciscos algas rahukonverents Jaapani ja Teise maailmasõja liitlasriikide vahel.
1963 – Singapur iseseisvus Suurbritanniast.
1969 – Liibüas toimus Mu‘ammar al-Qadhdhāfī juhtimisel riigipööre.
1983 – NSVL õhujõudude lennuk lasi alla Kamtšatka piirkonnas NSVL õhuruumi sattunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747 (Korea Airlinesi lend 007).
1986 – Vene Õigeusu Kiriku Leningradi ja Novgorodi metropoliidina alustas teenistust Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius
2004 – Beslani pantvangikriis.

Pikemalt artiklis Sündinud 1. septembril

1653 – Johann Pachelbel, saksa helilooja
1854 – Engelbert Humperdinck, saksa helilooja
1875 – Edgar Rice Burroughs, USA kirjanik
1883 – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
1886 – Othmar Schoeck, Šveitsi helilooja
1887 – Blaise Cendrars, Prantsuse kirjanik
1899 – Andrei Platonov, vene kirjanik
1916 – Asta Vender, eesti raamatuillustraator
1921 – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
1935 – Seiji Ozawa, dirigent
1937 – Dolores Hoffmann, eesti vitraažikunstnik
1938 – Enda Naaber, eesti ajakirjanik
1938 – Eevi Ross, eesti murdeuurija
1938 – Heljo Tassa, eesti metallikunstnik
1945 – Enn Sarap, eesti majandustegelane
1950 – Mihhail Fradkov, Venemaa riigiametnik ja poliitik
1953 – Andres Mustonen, Eesti vanamuusik
1953 – Ants Erm, eesti poliitik
1957 – Gloria Estefan, Kuuba päritolu USA laulja
1962 – Ruud Gullit, Hollandi jalgpallur
1976 – Ivano Brugnetti, itaalia kergejõustiklane

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Surnud

Pühad

Ilmarekordid

Viited

Wikiwand - on

<< September >>
E	T	K	N	R	L	P
1	2	3	4	5	6	7
8	9	10	11	12	13	14
15	16	17	18	19	20	21
22	23	24	25	26	27	28
29	30	1	2	3	4	5
2025