1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1910 |
1911 |
1912 |
1913 |
1914
| 1915
| 1916
| 1917
| 1918
| ►
| ►►
- Jaanuaris hakkas Noor-Eesti eestvõttel ilmuma kuukiri Vaba Sõna[1].
- 4. jaanuar – Tallinnas toimus Baltimaade maadlustšempionaat naistele[2]
- 11. veebruar (vkj 29. jaanuar) – Viljandimaal Kõo mõisas avati Eesti Aleksandri Alampõllutöökool, mis oli esimene põllumajanduskool Eestis[1].
- 26. veebruar (vkj 13. veebruar) – Tartus esilinastus esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (operaator Johannes Pääsuke)[1].
- 31. mai – Tallinnas toimusid suured kergejõustikuvõistlused. Neist võttis osa ka 17 soomlast[2].
- 14. juuni – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused[2].
- 2. august – Esimene maailmasõda: keiser Nikolai II kuulutas osades kubermangudes, s.h Liivi- ja Eestimaal, välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur.[3]
- Ööl vastu 26. augustit[küsitav] sattus Saksa ristleja Magdeburg Osmussaare lähedal karile.
- 30. oktoober (vkj 17. oktoober) – avati Tallinna Linna Kunstitööstuskool, millest loeb oma algust Eesti Kunstiakadeemia.
- Asutati Abja toorlinavabrik.
Jaanuar
- ...
Veebruar
- ...
Märts
- ...
Aprill
- ...
Mai
- 29. mai – reisilaev Empress of Ireland põrkas Kanadas Saint Lawrence'i jõel kokku Norra kaubalaevaga ning läks põhja. Laeval viibinud 1477 inimesest hukkus vähemalt 1012.
Juuni
- 28. juuni – Serbia natsionalistide ühinguga Must Käsi seotud üliõpilane Gavrilo Princip mõrvas Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi ja tema naise.
Juuli
- Mõni nädal enne I maailmasõja puhkemist kirjutas Frederick Joseph Ricketts (Kenneth J. Alford) Invernessi lähedal Fort George'is „Kolonel Bogey marsi” ("Colonel Bogey March").
- 7. juuli – Robert Goddard sai oma esimese patendi vedelkütusel töötavale rakettseadmele.
- 23. juuli – pärast ertshertsogi Ferdinandi tapmist Serbias esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi.
- 28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, algas Esimene maailmasõda.
August
- 1. august – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
- 4. august – Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja ja tungis Prantsusmaale ja Belgiasse. Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. USA president Woodrow Wilson kuulutas välja USA neutraliteedi Euroopas toimuva sõja suhtes.
- 6. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale. Serbia ja Montenegro kuulutasid sõja Saksamaale.
- 10. august – Prantsusmaa kuulutas sõja Austria-Ungarile.
- 12. august – Suurbritannia kuulutas sõja Austria-Ungarile.
- 15. august – avati Panama kanal.
- 23. august – Antandi poolel astus sõtta Jaapan
- 28. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Belgiale.
September
- 22. september – Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukiri, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.
Oktoober
- 11. oktoober – Saksa allveelaev lasi Soome lahe suus põhja Vene ristleja Pallada. Hukkus ligi 600 meest.[3]
November
- 2. november – Venemaa kuulutas sõja Türgile.
- 5. november – Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Türgile.
Detsember
- ...
Pikemalt artiklis Sündinud 1914
- 4. jaanuar – Jean-Pierre Vernant, prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog
- 5. veebruar – William S. Burroughs, USA kirjanik
- 25. veebruar – John Tenniel, inglise kunstnik
- 31. märts – Octavio Paz, mehhiko kirjanik ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhind 1990
- 31. mai – Edmund Valtman, eesti karikaturist
- 11. juuni – Walter Rand, eesti tehnikateadlane ja publitsist
- 27. juuli – August Sang, eesti luuletaja ja tõlkija
- 31. juuli – Josette Day, prantsuse filminäitleja
- 9. august – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
- 5. september – Nicanor Parra, Tšiili luuletaja ja füüsik
- 20. september – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane ja kirjanik
- 6. oktoober – Thor Heyerdahl, Norra maailmarändur
- 19. november – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
- 21. november – Henri Laborit, Prantsuse neuroloog ja kirjanik
- 25. november – Joe DiMaggio, USA pesapallur
- 15. detsember – Paul Kard, eesti füüsik, akadeemik
- Pikemalt artiklis Surnud 1914
- 13. veebruar – Alphonse Bertillon, prantsuse kriminalist
- 11. juuni – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
- 1. november – Christopher Cradock, Briti mereväelane
- 10. oktoober – Carol I, Rumeenia kuningas
- füüsika – Max von Laue
- keemia – Theodore William Richards
- meditsiin – Robert Bárány
- kirjandus – auhinda välja ei antud
- rahu – auhinda välja ei antud
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
