10. august

Eestis

1767 – Moskvas arutas komisjon Katariina II Venemaa seadustekogu projekti, mis muu hulgas nägi ette Balti kubermangude poliitilise korralduse erinevuse (vt Balti erikord) kaotamise Venemaast.^[1] Balti saadikud püüdsid teha kõik, et projekti ei rakendataks Eesti- ja Liivimaa suhtes.^[1]
1855 – Krimmi sõda: Riia meremiilits, kus on ka umbes 300 eestlast, osales edukalt Väina jõe suudmes toimunud tõrjeoperatsioonis Inglise laevade vastu.^[2]
1874 – Carl Robert Jakobson korraldas oma Kurgja talus Eesti esimese künnivõistluse.
1937 – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlasi, kes võitsid kokku 85 kuld-, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit.^[2]
1944 – Teine maailmasõda: lõppesid 25. juulil alanud Sinimäe lahingud, ägedaimaid ja ohvriterohkeimad, mida Eestis ealeski on peetud. Algas Punaarmee suurpealetung Kagu-Eestis.
1981 – EKP Keskkomitee Büroo arutas Eesti NSV elanike internatsionalistliku ja patriootliku kasvatamise küsimust, võeti vastu 11-leheküljeline otsus.^[3]
1988 – ajaleht Rahva Hääl avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke.
1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõningal määral piiras muulaste õigusi. Protestiks selle vastu toimusid 10.–19. augustini Tallinna autobussikoondises ning veel mõnes venekeelsetes ja venemeelsetes ettevõttes streigid. Pealinna transpordiprobleeme aitasid nendel päevadel lahendada autojuhid teistest linnadest ja rajoonidest.
1993 – Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Narva-Jõesuu, Põlva, Rapla, Räpina ja Võhma said linna staatuse.
1993 – AS ELT Kaart ja Eesti Sotsiaalpank sõlmisid lepingu Eesti esimese pangakaardi – ELT kaardi kasutuselevõtuks.^[4]
1994 – Värskas kohtusid Pihkva oblasti Petseri rajooni Kulje ja Krupa külanõukogu esindajad ning Värska valla ja Setu Kongressi vanematekogu eestseisus.
2005 – kopteriõnnetus Tallinna lähedal 10. augustil 2005: Copterline'ile kuuluv helikopter kukkus Aegna lähedal vette.

Maailmas

0955 – Otto I võitis Lechfeldi lahingus ungarlasi, sellega lõppesid ungarlaste rüüsteretked Ida-Frangi riigis.
0997 – mauride vägi Al-Mansur Ibn Abi Amiri juhtimisel hävitas Santiago de Compostela, jättes aga seal asuva apostli haua puutumata.
1566 – Hollandis puhkesid fanaatikute kalvinistide ikonoklastilised mässud.
1583 – Pljussa vaherahuga lõpetati sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel Liivi sõjas.
1627 – Prantsuse väed asusid kardinal Richelieu juhtimisel piirama La Rochelle'i, kus asusid hugenotid.
1628 – Rootsi sõjalaev Vasa uppus esmareisil Stockholmi sadama lähedal, hukkus 30–50 inimest.
1664 – Vasvari vaherahu lõpetas sõja Osmanite riigi ja Saksa-Rooma keisririigi vahel ning nõudis vaenutsevate vägede lahkumist Transilvaaniast.
1675 – kuningas Charles II asutas Greenwichi observatooriumi, mille hoone projekteeris astronoom Christopher Wren. Seda observatooriumi läbiv meridiaan sai ajaarvestuse nullpunktiks.
1680 – Mehhikos algas pueblode ülestõus.
1741 – Preisi kuningas Friedrich II vallutas Wroclawi.
1787 – Türgi kuulutas Venemaale sõja, kartes selle plaane Gruusia vastu.
1792 – Prantsuse revolutsioon: rahvahulgad ründasid Tuileries' paleed ja arreteerisid Prantsuse kuningas Louis XIV, kukutades monarhia.
1793 – Pariisis Louvre'is avati endises kuningalossis muuseum.
1793 – Bastille väljakule Pariisis püstitati Vana-Egiptuse jumalanna Isise raidkuju.^[5]
1809 – Ecuador kuulutas end Hispaania asumaadest esimesena iseseisvaks.
1813 – Kuuenda koalitsiooni sõda: Austria kuulutas Napoleonile sõja.
1842 – lord Ashley kaevandusseadus keelas Britannia naistel ja alla kümneaastastel lastel maa all töötamise.
1866 – Boliivia ja Tšiili sõlmisid lepingu, mille kohaselt Boliivia kaotas pääsu Vaiksele ookeanile. Ookeani rannariba läks Tšiilile.
1889 – Dan Reynalds patenteeris keeratava pudelikorgi.
1893 – Rudolf Dieseli esimene testmootor töötas Maschinenfabrik Augsburgis omal jõul.
1897 – Felix Hoffmann sünteesis stabiilse salitsüülhappe derivaadi: atsetüülsalitsüülhappe ehk aspiriini.
1904 – Vene-Jaapani sõda: Jaapani laevastik lõi Port Arturi lähedal Venemaa laevastikku.
1913 – Bukarestis sõlmiti rahu, mis lõpetas Teise Balkani sõja.
1914 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaa kuulutas Austria-Ungarile sõja.
1919 – loodi Läti merevägi.
1919 – Vene kodusõda: Inglise ja Venemaa valgekaartlaste väed lõid Põhja-Dvinaal Nõukogude vägesid.
1920 – Sèvres'i kokkuleppega jagati Otomani impeerium.
1934 – Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt andis käsu hõbe natsionaliseerida.^[6]
1945 – Jaapan lubas Teises maailmasõjas alistuda, kui Hirohito võib troonile jääda.
1962 – NSV Liit lükkas tagasi USA inspektsiooniplaani, mis on iga desarmeerimislepingu osa.
1986 – esimest korda toimusid Vormel 1 võistlused idabloki riigis – Hungaroringil toimus esimene Ungari GP.
1990 – Araabia maade riigipead mõistsid hukka Iraagi invasiooni Kuveiti ning saatsid oma kaitsejõud Saudi Araabiasse. Iraagi president Saddam Hussein kutsus moslemeid "pühasse sõtta" välisriikide vägede vastu.
1991 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased ja horvaadid vahetasid oma kuulutamata sõjas esimest korda vange.
1994 – Bangladeshi feminist ja kirjanik Taslima Nasrin põgenes Rootsi, sest islami äärmuslased ähvardasid teda tappa.
1995 – kaks Saddam Husseini tütart, nende abikaasad ja rühm ohvitsere põgenesid Iraagist Jordaaniasse. Kuningas Hussein lubas neile poliitilist varjupaika.
2011 – Hiina esimene lennukikandja Liaoning tegi esimese proovisõidu.

Pikemalt artiklis Sündinud 10. augustil

1397 – Albrecht II, Saksa kuningas
1520 – Madeleine de Valois, Šoti kuninganna
1645 – Eusebio Kino, itaalia katoliiklasest misjonär
1845 – Abai Kunanbajev, kasahstani luuletaja
1869 – Laurence Binyon, Suurbritannia luuletaja
1874 – Herbert Hoover, ameerika riigimees, president
1876 – Jüri Marksoo, eesti omavalitsustegelane
1878 – Alfred Döblin, saksa kirjanik
1896 – Milena Jesenská, tšehhi ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija
1898 – Jack Haley, ameerika näitleja
1900 – Arthur Espie Porritt, Uus-Meremaa poliitik ja sportlane
1900 – Wilhelm Petersen, saksa kunstnik
1902 – Norma Shearer, ameerika näitleja
1902 – Curt Siodmak, ameerika teaduskirjanik
1912 – Jorge Amado, Brasiilia kirjanik
1913 – Wolfgang Paul, saksa füüsik, Nobeli auhind 1993
1923 – Rhonda Fleming, ameerika näitleja
1928 – Jimmy Dean, ameerika laulja
1938 – Mati Tarma, eesti tehnikateadlane ja omavalitsustegelane
1939 – Kate O'Mara, Suurbritannia näitleja
1940 – Bobby Hatfield, ameerika laulja
1941 – Valeri Prohhorov, vene näitleja
1941 – Helgi Sallo, eesti laulja
1943 – Ronnie Spector, ameerika laulja
1947 – Ian Anderson, ameerika muusik
1949 – Reet Kudu, eesti ajakirjanik, kirjanik ja koreograaf
1951 – Mikk Sarv, eesti rahvaluuleteadlane
1952 – Daniel Hugh Kelly, ameerika näitleja
1952 – Juhan Maiste, eesti kunstiteadlane ja -õppejõud
1959 – Rosanna Arquette, ameerika näitleja
1960 – Antonio Banderas, Hispaania näitleja
1963 – Andrew Sullivan, ameerika ajakirjanik
1965 – Claudia Christian, ameerika näitleja
1965 – John Starks, ameerika korvpallur
1967 – Mart Sander, eesti laulja, dirigent ja lavastaja
1970 – Navitrolla, eesti maalikunstnik
1970 – Kai Kallastu, eesti laulja ja laulupedagoog
1971 – Justin Theroux, ameerika näitleja
1971 – Roy Keane, iiri jalgpallur
1987 – Kristjan Üksküla, eesti näitleja

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Surnud

Pühad

Nimepäev

Ilmarekordid

Viited

Wikiwand - on

<< August >>
E	T	K	N	R	L	P
28	29	30	31	1	2	3
4	5	6	7	8	9	10
11	12	13	14	15	16	17
18	19	20	21	22	23	24
25	26	27	28	29	30	31
2025