Ilmar Jaks

Ilmar Jaks (4. aprill 1923 Asuküla vald, Ridala kihelkond, Läänemaa – 1. september 2019^[1][2]) oli eesti kirjanik.

Sõdis Soome sõjaväe jalaväerügemendis JR 200. Mobiliseeriti Punaarmeesse, sattus Leningradi tööpataljoni, põgenes 1945 Soome kaudu Rootsi.

Õppis 1949–1953 Uppsala ülikoolis õigusteadust. Töötas Stockholmis Kammerkolleegiumis.

Teosed

• 1949: "Saaremaalt Leningraadi: Tööpataljonlase päevik 1944-1945" (Stockholm; Eesti Raamat, 199 lk; dokumentaaljutustus; avaldatud ka Noorte Hääles 1989)
• 1958: "Aruanne" (novellid; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 287 lk)
• 1963: "Eikellegi maal" (ülestähendusi Siimonist; romaan'; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 294 lk; 2. trükk 1991 Tallinna kirjastus Õllu, 172 lk)
• 1970: "Mapp: novelle ja katkendeid" (Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 263 lk)
• 1971: "Keldrist pööningule" (Lund; Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 247 lk)
• 1977: "Augeiase tallid" (novellid; Lund; Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 211 lk)
• 1980: "Talu" (romaan; Lund; Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 194 lk; 2. trükk 1993 Tallinna kirjastus Õllu, 140 lk)
• 1981: "Neptun: õiguse telgitagustest" (romaan; Stockholm; Välis-Eesti & EMP; Eestis 1992 136 lk. ISBN 91-86116-04-5)
• 1991: "Augeiase tallid" (ilmus "Europeia" sarjas; valikkogu novellikogudest "Aruanne" ja "Augeiase tallid")
• 2003: "Pimedus" (novellikogu; Tartu kirjastus Ilmamaa, 152 lk, ISBN 9985-77-076-5 )
• 2004: "Pleenum Heaolu Keskasutuses" (Loomingu Raamatukogu nr 18, Tallinn: Perioodika, 79 lk ISBN 9985-853-51-2)

Tunnustus

• 1992 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Number 808")
• 1998 Riigivapi IV klassi teenetemärk^[3]
• 2004 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Armer Adolf")

Isiklikku

Tema vanemad olid Alexander Jaks (1880–1958) ja Minna Emile Abner (6. veebruar 1895 – 27. märts 1966).

Tema vennad olid Werner (26. veebruar 1919 – 27. detsember 1992), Uno (23. juuni 1925 – 9. november 2014) ja Sulev (1928–1947). Tema õde oli Ilo Jaks (11. veebruar 1921 – 18. juuli 1964).

Tema esimene abikaasa oli Astrid Kruus (13. oktoober 1929 – 1976) ning teine on prantsuse-vietnami päritolu Ariane Kveld Jaks (sündis 1964), kes on avaldanud mitu prantsuskeelset luulekogu.

Viited

1. Andrus Karnau "Kirjanik Ilmar Jaks on surnud" Lääne Elu, 11. september 2019: "4. aprillil 1923 Läänemaal sündinud Ilmar Jaks elas üksi, mistõttu tema täpne surmapäev on teadmata. Toimetusele teatas Ilmar Jaksi surmast tema Haapsalus elav õde Ellen-Velaine Jaks."
2. Sirp 20. september 2019. Lk 37 (paberversioon)
3. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

• Jaan Undusk. "Jaks, Ilmar". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 141–142
• Jaan Undusk. "Anarhisti pilguga. Ilmar Jaks – Skai Ramli – Sky Rambler". Looming 1993, nr 6, lk 806–827; ka raamatus: Jaan Undusk. "Maagiline müstiline keel". Tallinn 1998, lk 224–257
• Kalle Käsper. Lõpmatult üksildane härg". Sirp, 28. märts 2003
• "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Tallinn 2008, lk 210–220 (ülevaate autor Jaan Undusk) ja bibliograafia lk 246–248

Välislingid

• Foto
• Ilmar Jaks Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Haud Umeå Põhjakalmistul