1883. aasta (MDCCCLXXXIII) oli 19. sajandi 83. aasta.
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1850. aastad |
1860. aastad |
1870. aastad |
1880. aastad
| 1890. aastad
| 1900. aastad
| 1910. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1879 |
1880 |
1881 |
1882 |
1883
| 1884
| 1885
| 1886
| 1887
| ►
| ►►
- 18. veebruar (vkj 6. veebruar) – toimus Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene ametlik koosolek[1].
- 6. mai (vkj 24. aprill) – Vanemuise seltsis toodi lavale Pius Alexander Wolffi ja Carl Maria von Weberi laulumäng Preciosa. See oli eesti muusikateatri algus[1].
- 5. juuli (vkj 23. juuni) – Eesti Aleksandrikooli presidendi kohalt tagandati Jakob Hurt[1]. Sel momendil oli rahvusliku ärkamisaja lõhe oma haripunktis[1].
- 26. juuni (vkj 14. juuni)[küsitav] – Tartu õpperingkonna kuraatoriks sai Mihhail Kapustin, kes hakkas läbi viima Eesti ala koolide venestusreforme[1].
- 19. detsember (vkj 7. detsember) – Hugo Treffner sai loa asutada Tartus poeglaste erakool[1].
- Eestis avati esimene pimedate kool. See asus Tallinnas. Koolis oli neli õpilast ning õppetöö toimus saksa keeles.
- Peeter Südda avaldas rahvaraamatuna Suure Tõllu muistendite töötlused teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll".
- Avati Abruka algkool.
- 12. august – Amsterdamis loomaaias Natura Artis Magistra suri viimane kvaga.
- 26. august – kell 13.06 kohaliku aja järgi algas Krakatau vulkaani pursete viimane faas. Tekkis hulk tsunamisid, peamiselt järgmise päeva varastel tundidel. Nende tagajärjel hukkus Sumatra ja Jaava saarel umbes 36 000 inimest.
- 27. august – kell 10.02 purustas Krakatau vulkaani plahvatus Krakatau saare. Purske heli oli niivõrd vali, et see tegi neli ringi ümber maakera[2].
- 17. oktoober – pühitseti sisse Talviki kirik Norras.
- Ilmus Mark Twaini "Elu Mississippil".
- Ilmus Friedrich Nietzsche "Nõnda kõneles Zarathustra".
- Ilmus Robert Louis Stevensoni "Aarete saar".
- 3. jaanuar – Clement Attlee, Suurbritannia peaminister
- 6. jaanuar – Kahlil Gibran, Liibanoni kirjanik
- 10. jaanuar – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
- 30. jaanuar – (vkj. 18. jaanuar) Peeter Süda (1883–1920), eesti helilooja.
- 12. veebruar – Eduard Johannes Rasso, eesti sepp
- 23. veebruar – Karl Jaspers, filosoof
- 23. veebruar – Victor Fleming, USA filmirežissöör
- 7. märts – Eduard Pügi, eesti koolijuhataja
- 27. märts – Marie Under, eesti luuletaja
- 30. aprill – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
- 18. mai – Walter Gropius, arhitekt
- 1. juuni – Roland Köster, Saksa diplomaat
- 5. juuni – John Maynard Keynes, inglise majandusteadlane
- 3. juuli – Franz Kafka, kirjanik
- 10. juuli – Hugo Raudsepp, eesti näitekirjanik
- 29. juuli – Benito Mussolini, Itaalia peaminister ja riigipea
- 1. september – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
- 1. september – Adolf Szyszko-Bohusz, poola arhitekt
- 8. september – Erich Differt, eesti nudist ja leidur
- 25. oktoober (vkj. 13. oktoober) – Aleksandr Jegorov, Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, marssal
- 31. oktoober – Marie Laurencin, prantsuse kunstnik
- 6. november – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
- 30. november – Gustav Suits, eesti luuletaja
- 3. detsember – Anton Webern, Austria helilooja
- 22. detsember – Edgar Varèse, prantsuse päritolu USA helilooja
- 23. jaanuar – Gustave Doré, Prantsuse kunstnik
- 13. veebruar – Richard Wagner, Saksa helilooja
- 14. märts – Karl Marx
- 15. aprill – Friedrich Franz II, Mecklenburg-Schwerini suurhertsog
- 30. aprill – Édouard Manet, kunstnik
- 18. juuli – Karl Rosenbach, eesti rahvaraamatute tõlkija
- 10. september – Otto Pius Hippius, baltisaksa arhitekt
- 30. november – Hiệp Hoà, Annami keiser
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
