EÜS loeb enda tegevuse alguseks 1870. aastat. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid ja EÜS jätkas tegevust põranda all. Alates 1945. aastast tegutses EÜS avalikult paguluses (Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Suurbritannias, Kanadas, USAs ja Argentinas). 1988. aastal taastati Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevus Tartus.
1881. aastal valiti lipuvärvideks sinine, must ja valge. 4. juunil1884 õnnistati lipp sisse Otepää kiriklas ja seda loetakse Eesti lipu sünnikuupäevaks. Algne EÜSi lipp on säilinud ja hoiul Eesti Rahva Muuseumis.
Eesti Üliõpilaste Seltsi nimetus inglise keeles on Estonian Students' Society, saksa keeles Verein Studierender Esten ja ladina keeles Societas Studiosorum Estonorum.
1928 sõlmis EÜS sõpruslepingu Helsingi ülikooli juures tegutsevate Pohjois-Pohjalainen Osakunta (PPO) ja Etelä-Pohjalainen Osakuntaga (EPO). Ühtlasi oli tegemist esimese Eesti ja Soome üliõpilasorganisatsioonide vahel sõlmitud sõpruslepinguga.
1934 tehti otsus uue värvide kandmise korra kohta. Värve hakati kandma avalikult EÜSi aastapäeval, vilistlaspäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval, Tartu Ülikooli aastapäeval ja volbriööl, samuti EÜSi esindamisel. See oli kompromiss "farboonuste" ja "antifarboonuste" vahel. Kuni 1934. aastani Seltsi liikmed värve avalikult ei kandnud
1940–1988 tegutses EÜS Eestis põranda all. Eestist lahkunud liikmed moodustasid aga koondusi mitmel pool üle maakera: Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Kanadas, Argentinas.
Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsiks ühinenud.
Oma tähtsamaks ülesandeks loeb Selts aidata kaasa sellele, et eesti üliõpilastest kasvaksid karske eluviisiga ja selge ilmavaatega kodanikud.
Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise arenemisega on meie saatus lahutamatult ühendatud. Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude.
Vaimse arengu mõjuvaks teguriks on tõsine teaduslik töö. Seepärast nõuab Selts, et iga Seltsi liige kui üliõpilane sõna täies mõttes paneks kõige suuremat rõhku niihästi oma valitud õppeaine omandamisele kui ka tutvumisele teiste teadusharudega.
Kirjandus, kunst ja muusika kui vaimliste ja hingeliste võimete igakülgse arenemise tähtsamad tegurid peavad leidma elavat tähelepanu.
Teadusliku töö ja kunstipüüete kõrval on Seltsi liikmetel tähtsamaks kohuseks hoolt kanda oma tervise eest, spordile ja kehaharjutustele rõhku pannes.
Üksikute teadus-, kirjandus- ja kunstiharude lähemaks tundmaõppimiseks, niisama ka eriülesannete teostamiseks on soovitatav, et üksikud Seltsi liikmed osakondadeks ühineksid.
Selts tahab oma jõude rakendada Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise, eriti vaimse ja majandusliku edenemise teenistusse.
Oma otstarvete teostamisel püüab Selts, truuks jäädes oma põhimõtetele, võimalust mööda läbikäimisesse astuda teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonidega.
Et Seltsi liikmeid kindlamalt köita ühiste ettevõtete ja püüete külge, Seltsi elu huvitavamaks, elavamaks ning kodusemaks teha, püüab Selts oma liikmete vahel äratada ja edendada täielist vastastikust lugupidamist ja usaldust, mille juures püütakse aru saada üksteise seisukohast ja ilmavaatest ning eemale hoida igasugusest survest.
Pahatahtlikud avaldused Seltsi üldisest elust kui ka igasuguste Seltsi üksikuid liikmeid ja vilistlasi diskrediteerivate teadete laialilaotamine, mis nende ausat nime rikkuda võivad, on keelatud. Märkus: See määrus on maksev ka nende kohta, kes Seltsist mõnesugustel põhjustel peavad eemale jääma.
Seltsi liikmete teguviis ja käitumine olgu aumehelik. Kõigi vastu, kellega elus on kokkupuutumist, tuleb avaldada inimlikku sallivust ja nendest arusaamist. Oma ilmavaate kaitsmises ja eesmärkide taotlemises, kus Selts nõuab julget ja kindlat ülesastumist, peavad Seltsi liikmed tarvitama ainult kultuurilisi abinõusid.
Iga Seltsi liige peab Seltsi põhimõtteid püüdma täita parima arusaamise ja kindla tahtega, niisama kõigis asjus alistuma kodukorra määrustele.
Selts ja ta liikmed seisavad iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi ideaali eest ning nad on ka valmis ja kohustatud võitlema iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi olemasolu eest.
EÜSi kõige tuntumaks sümboliks on tema sinimustvalge lipp, mis pühitseti 4. juunil 1884 Otepää pastoraadi saalis. Värvide tähendust on seletatud järgmiselt:
sinine – väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks;
must – pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks;
valge – sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort.
Praegune EÜSi vapp pärineb korporatsiooni Fraternitas Viliensis asutamise aegadest. Vapi ülemisel vasakpoolsel valgel väljal on lahtine raamat pealkirjaga CARPE DIEM (kasuta päeva). Kõrvalväljal paiknesid asutatava korporatsiooni värvid. Alumisel vasakpoolsel väljal on rukkivihud ning all paremal on sirkel koos kahe ristatud rapiiriga. Alumist osa vapist piirab tammepärg, mille ümber põimitud lindil on esitähed ladinakeelsest lausest FORTITER IN RE, SUAVITER IN MODO (põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik).
Muude välismärkide hulka kuuluvad veel värvitekkel, värvilint, värviripats, rinnamärk ja sõrmus. Eraldi teklit kannavad kuldrebased ja noorliikmed.
Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeid 2018. aasta vilistlaspäeval
Pikemalt artiklis Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu
