From Wikipedia, the free encyclopedia
Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik. Aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 oli ta Eesti peaminister.
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
| Mart Laar | |
|---|---|
 | |
| Eesti Panga nõukogu esimees | |
|
Ametiaeg 13. juuni 2013 – 13. juuni 2023 | |
| Eelnev | Jaan Männik |
| Järgnev | Urmas Varblane |
| Eesti kaitseminister | |
|
Ametiaeg 6. aprill 2011 – 14. mai 2012 | |
| Eelnev | Jaak Aaviksoo |
| Järgnev | Urmas Reinsalu |
| Eesti peaminister | |
|
Ametiaeg 21. november 1992 – 8. november 1994 | |
| Eelnev | Tiit Vähi (kohusetäitja) |
| Järgnev | Andres Tarand |
|
Ametiaeg 25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002 | |
| Eelnev | Mart Siimann |
| Järgnev | Siim Kallas |
| Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees | |
|
Ametiaeg 26. mai 2007 – 28. jaanuar 2012 | |
| Järgnev | Urmas Reinsalu |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
22. aprill 1960 Viljandi, Eesti |
| Erakond | Isamaa Erakond |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
Ta on olnud Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige ning kuulunud aastatel 1992–2013 kõikidesse Riigikogu koosseisudesse.
Aastatel 1992–1995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 1998–2002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat esimehe ametikohale ning valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Mart Laar oli esimehe ametis kuni 28. jaanuarini 2012.
Alates 6. aprillist 2011 kuni 2012. aasta mai keskpaigani oli ta Andrus Ansipi kolmandas valitsuses kaitseminister.
Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Ta lõpetas 1978. aastal Tallinna 46. Keskkooli ning 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis. 1995. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistri- ja 2005 doktoriväitekirja.
Laari peaministriaega (1992–1994) jäi periood, mida iseloomustasid erastamine, majanduse suunamine Lääne investeeringute saavutamise suunas, kodakondsusseaduse vastuvõtmine ja Vene vägede lahkumine 1994 (Meri ja Jeltsini kokkuleppe järel).
2000. aastal tegi Laar ettepaneku viia Eesti pealinn Tallinnast Tartusse.[1]
2005. aasta Eesti kohalikel valimistel sai Mart Laar Tallinnas 1810 häält, mis oli kogu Eesti peale 10. ja Isamaaliidu parim tulemus.[2]
2007. aasta Riigikogu valimiste eel oli Laar Isamaaliidu peaministrikandidaat. Valimistel sai Laar Tallinna Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe valimisringkonnas 9237 häält, mis oli Eesti 4. ja Isamaaliidu parim tulemus.[3] Isamaaliit sai valimistel kolmanda koha ja kutse valitsusse. Laar soovis saada välisministri kohta, kuid ei saanud.[4] Seejärel loobus Laar mõnest vähem tähtsast ministrikohast ja keskendus tööle erakonna esimehena.[5]
Rahvusvaheliselt on Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Nagu ta ise auhinda vastu võttes ütles, ei pea ta ennast majandusteadlaseks. Peaministrina oli ta lugenud läbi vaid ühe raamatu majanduse kohta: Milton Friedmani "Vabadus valida". Talle oli tundunud, et Friedmani ideed muu hulgas proportsionaalsest maksustamisest ja privatiseerimisest on täiesti enesestmõistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele võetud. Peaministrina rakendas ta neid ideid Eestis, hoolimata majandusteadlaste hoiatustest, et niimoodi "vee peal kõndida" ei ole võimalik. "Me tegime seda: kõndisime vee peal, sest me ei teadnud, et see on võimatu," ütles Laar.[6]
Veebruarist 2006 kuni märtsini 2007 kuulus Laar Swedbanki nõukokku.[7]
Laari raamatut "Sinimäed 1944" müüdi 2006. aastal 7053 eksemplari, see oli läbimüügilt 2006. aasta Eesti 7. raamat.[8]
Mart Laar on reservohvitser; ta sai 1998. aastal lipniku[9] auastme. President Lennart Meri keeldus 2000. aastal Laarile andmast nooremleitnandi auastet, mida taotles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees Kaido Pihlakas ja toetas kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru.[10] Mart Laar kui aktiivne reservväelane sai nooremleitnandi auastme siiski 2006. aastal.[11]
Septembris 2011 teatas Mart Laar, et ei kavatse enam erakonna esimeheks kandideerida.[viide?]
18. veebruaril 2012 tabas sõpradel külas olnud Mart Laari kõrgvererõhktõvest tingitud insult. Mart Laarile kutsuti kiirabi ning ta viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.[12] 13. aprillil pääses Laar intensiivravilt ja jätkas ravi füsioteraapiaga.[viide?]
6. mail esitas Mart Laar peaminister Andrus Ansipile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks, Vabariigi President rahuldas tema palve 11. mail 2012[13][14] ning nimetas uueks kaitseministriks Urmas Reinsalu.
2014. aastal debüteeris Mart Laar ulmekirjanikuna alternatiivajaloolise romaani "Sügissõda" esimese osaga.[15]
2016. aasta detsembris omandas Mart Laar Regios viieprotsendilise osaluse.[16]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
