Eesti Rahva Muuseum
muuseum Tartus From Wikipedia, the free encyclopedia
muuseum Tartus From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus. See asutati 1909. aastal.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
ERMis on kaks püsinäitust ("Kohtumised" ja "Uurali kaja") ja vahetuvad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, hübriidkonverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERMi hõimuklubi ja toimuvad sarja "Maailm ja rahvad" ettekandeõhtud. Külalised saavad muuseumiga tutvuda nii omal käel kui giidituuride käigus, saab osaleda muuseumitundides ja õpitubades. ERMi kirjastamisel antakse välja raamatuid. Kogude täiendamisele[1] saavad kaasa aidata kõik soovijad.
Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.
Muuseum loodi 14. aprillil 1909[2] Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati Eesti suurima vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas.
Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, varem Liphartitele kuulunud Raadi mõisa peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule.
1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks asukohaga Raadil ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks asukohaga Vanemuise 42.
1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Nõukogude okupatsiooni lõpuni Nõukogude armee käsutusse.
Muuseum kolis endisse kohtumajja (vt Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja) Veski tänaval. Muuseumi juurde loodi ka arhiivraamatukogu, mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu Eesti Kirjandusmuuseum) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks, aastatel 1952–1963 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum, 1963–1988 Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. 1957. aastal asutati Tallinnas Eesti NSV Riiklik Vabaõhumuuseum.
17. aprillil 1988 toimus Raadil Tartu muinsuskaitsepäevade raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva ekskursioon, mis muutus hiljem meeleavalduseks. Kuna Raadi sõjaväelennuvälja ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. 326. raskepommituslennuväe diviisi ülem Džohhar Dudajev keelas rahvast tulistada.[3]
Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks Pauluse kirik Riia tänaval ja Püha Aleksandri kirik Sõbra tänaval. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal.
Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga Toomemäel, Uue Anatoomikumi naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud.
1994. aastal avati endises Tartu raudteelaste klubi majas[3], J. Kuperjanovi 9 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, milles on tänaseks üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.
2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks, sinna esitati 108 võistlustööd. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga "Memory Field" ("Mälestuste väli") arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalia päritolu Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi Tane.[3] Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.[4] Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda kultuurkapitali kaudu.[4]
2009. aastal ühendati ERM-iga Eesti Postimuuseum ja 2010 Heimtali koduloomuuseum Viljandimaal.
30. aprillil 2013 pani Eesti president Toomas-Hendrik Ilves Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi Raadil. Nurgakivi panemisele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert. Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. Hoone arhitektuurilise lahenduse puhul on tegu nii-öelda maakraapijaga.
Muuseumis töötab üle 50 koolitatud giidi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas disainiagentuuri Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt.[5]
1922. aastal loodi muuseumi direktori amet ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, Soomest kutsutud Ilmari Manninen.
ERMi kogud arvudes 2020. aasta seisuga:
ERMi kogud | |
---|---|
Eesti ja eestlaste esemekogud (A) | 105 818 |
Soome-ugri rahvaste esemekogud (B) | 9960 |
Muude rahvaste esemekogud (C) | 3058 |
Kultuurilooline esemekogu (D) | 21 174 |
Kunstikogu (K) | 1606 |
Etnograafiline arhiiv (EA) | 918 kaastööd |
Topograafiline arhiiv (TA) | 1073 päevikut |
Sanitaar-topograafiline arhiiv (STA) | 370 üksust |
Korrespondentide vastuste arhiiv (KV) | 55 557 kaastööd |
Arhiivkogu (Ak) | 29 fondi (6557 säilikut) |
Postkaardikogu (Pk) | 8 fondi (1908 säilikut) |
Fotokogu (Fk) | 336 074 |
Filmiarhiiv (F) | 323 |
Videoarhiiv (V) | 1470 filmi |
Fonoteek (Fn) | 626 |
Etnograafiliste jooniste kogu (EJ) | 23 167 |
Raamatukogu | 43 862 |
ERMi Postimuuseum | |
Postiajaloo kogu | 52 558 |
Ümbrikute kogu | 13 fondi (8979 säilikut) |
Markide kogu | 14 462 |
Esemekogu | 1624 |
Templikogu | 11 835 |
Arhiivkogu | 12 fondi (3 154 säilikut) |
Fotokogu | 29 673 |
Raamatukogu | 4718 |
Heimtali muuseum | |
Esemekogu | 1639 |
Fotokogu | 676 |
Arhiivkogu | 1468 |
Tartumaa Muuseumi kogud | |
Fotokogu | 24 247 |
Zooloogiline kogu | 245 |
Geoloogiline kogu | 554 |
Arheoloogia kogu | 2790 |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.