Remove ads
10. september on Gregoriuse kalendri 253. (liigaastal 254.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. august (1901–2099).
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2024 | ||||||
Eestis
- 1875 – Viljandis avas uksed Liivimaa Maagümnaasium.[1]
- 1920 – registreeriti osaühing Estonia-Film.[1]
- 1921 – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus.[2]
- 1936 – Ühistegevuskoda pidas oma esimese koosoleku, esimeheks valiti Aleksander Kask.
- 1972 – võitis Jüri Tarmak Müncheni olümpiamängudel esimese eestlasena kergejõustikus olümpiakulla, ületades ainsana kõrguse 2.23.[3]
- 1975 – Tallinnas toimusid Georg Otsa matused.[4]
- 1979 – Järlepas tõstis tromb laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 meetri kaugusele. Inimohvreid ei olnud.
- 1991 – Eesti, Läti ja Leedu võeti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmeks.[2]
- 1993 – paavst Johannes Paulus II külastas Tallinna.[5]
- 1998 – Tartu Linnavolikogu valis Andrus Ansipi Tartu linnapeaks.[6]
- 2023 – Paides toimunud Eesti Keskerakonna erakorralisel kongressil valiti erakonna esimeheks Mihhail Kõlvart.[7]
Maailmas
- 1547 – Inglismaa võitis Pinkie lahingus Šotimaad. Šotimaa kuninganna Mary Stuart pages Prantsusmaale.
- 1721 – Põhjasõda lõppes ametlikult Uusikaupunkis sõlmitud rahulepinguga.
- 1846 – USA vabrikant ja leiutaja Elias Howe sai õmblusmasina patendi.
- 1898 – itaalia anarhist Luigi Lucheni pussitas Genfis surnuks Austria keisrinna Elisabethi.
- 1919 – sõlmiti Saint-Germaini leping: lõppes Austria-Ungari keisririik, kes kaotas peaaegu kogu territooriumi ja tunnustas sellel loodud iseseisvaid riike.
- 1952 – Strasbourgis kogunes esimest korda Euroopa Söe- ja Teraseühenduse parlamentaarne kogu – Euroopa Parlamendi eelkäija.
- 1960 – Etioopia jooksja Abebe Bikila võitis Rooma olümpiamängudel maratonijooksu. Temast sai esimene Musta Aafrika olümpiavõitja.
- 1964 – Kölni saabus Saksamaa Liitvabariigi miljones võõrtööline – portugallane Armando Rodrigues de Sá. Talle kingiti saabumisel mopeed.
- 1974 – Portugal tunnustas Guinea-Bissau iseseisvust.
- 1977 – Prantsusmaal viidi viimast korda täide surmanuhtlus. Marseille's raiuti giljotiiniga maha mõrvar Hamida Djandoubi pea.[8]
- 2002 – Šveitsist sai ÜRO liige.
- 2003 – Stockholmis tehti atentaat Rootsi välisministrile Anna Lindhile. Anna Lindh suri saadud vigastustesse järgmisel päeval.
- 2008 – Genfis CERNis alustas tööd Suur Hadronite Põrguti.
Remove ads
Pikemalt artiklis Sündinud 10. septembril
- 1886 – Hilda Doolittle, ameerika proosakirjanik ja luuletaja
- 1899 – Wolf Messing, Saksa-Nõukogude meedium
- 1910 – Gustav Sule, eesti odaviskaja
- 1910 – Herluf Bidstrup, taani kunstnik ja karikaturist
- 1948 – Mikheil Korkia, gruusia korvpallur
- 1953 – Jüri Viikberg, eesti filoloog
- 1955 – Marja-Liisa Kirvesniemi, soome murdmaasuusataja
- 1960 – Colin Firth, inglise näitleja
- 1968 – Guy Ritchie, Briti filmilavastaja
- 1970 – Katrin Kuldma, eesti moekunstnik
- 1970 – Toomas Liivak, eesti korvpallur
- 1972 – Bente Skari, norra suusataja
- 1976 – Vasílios Lákis, kreeka jalgpallur
- 1977 – Ott Kiivikas, eesti kulturist
- 1980 – Mikey Way, USA basskitarrist
Remove ads
- Pikemalt artiklis Surnud 10. septembril
- 1607 – Luzzasco Luzzaschi, itaalia helilooja
- 1883 – Otto Pius Hippius, baltisaksa arhitekt
- 1953 – Oskar Urgart, eesti kirjanduskriitik ja bibliograaf
- 1979 – Agostinho Neto, Angola vabadusvõitleja, luuletaja ja Angola esimene president
- 1981 – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
- 1985 – Ernst Öpik, eesti astronoom
- 1991 – Jaan Sarv, eesti põllumajandusteadlane
- 1995 – Salme Ekbaum, eesti kirjanik
- 2006 – Tāufa'āhau Tupou IV, Tonga kuningas
- 2011 – Jüri Sillart, eesti filmirežissöör ja -operaator
- 2018 – Karl Karlep, eesti eripedagoog
- 2021 – Jorge Sampaio, Portugali jurist ja poliitik
Remove ads
- Rahvusvaheline suitsiidiennetuse päev
- ...
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads