3. september on Gregoriuse kalendri 246. (liigaastal 247.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. august (1901–2099).
- Pikemalt artiklis Sündinud 3. septembril
- 1499 – Diane de Poitiers, Henri II favoriit (sünniaeg ei ole kindel)
- 1781 – Eugène de Beauharnais, Napoleon I kasupoeg
- 1859 – Jean Jaurès, Prantsusmaa poliitik ja ajaloolane
- 1866 – John McTaggart Ellis McTaggart, inglise filosoof
- 1875 – Ferdinand Porsche, Austria insener
- 1885 – Gustav Vilbaste, eesti botaanik
- 1900 – Urho Kekkonen, Soome poliitik
- 1904 – Ann Audova, eesti maalikunstnik
- 1908 – Lev Pontrjagin, vene matemaatik
- 1912 – Valdeko Ratassepp, eesti näitleja
- 1915 – Endel Varep, eesti geograaf
- 1924 – Olaf Prinits, eesti matemaatikadidaktik
- 1927 – Aleś Adamovič, valgevene kirjanik
- 1928 – Ion Druţă, Moldova kirjanik
- 1928 – Gaston Thorn, Luksemburgi poliitik
- 1929 – Lembit Koik, eesti jurist
- 1931 – Jaan Rannap, eesti lastekirjanik
- 1936 – Viive Ruus, eesti pedagoogikateadlane
- 1939 – Rudolf Allabert, eesti näitleja ja lavastaja
- 1941 – Sergei Dovlatov, venekeelne kirjanik
- 1943 – Valdur Saks, eesti biokeemik
- 1947 – Kjell Magne Bondevik, Norra poliitik
- 1948 – Levy Mwanawasa, Sambia poliitik
- 1954 – Jaak Uudmäe, eesti kolmikhüppaja
- 1958 – Eve Kask, eesti graafik
- 1961 – Mart Kalm, eesti arhitektuuriajaloolane
- 1966 – Vladimir Rõžkov, Venemaa poliitik
- 1969 – Liisa Pakosta, Eesti poliitik ja ajaloolane
- Pikemalt artiklis Surnud 3. septembril
- 1658 – Oliver Cromwell, Inglise riigimees
- 1729 – Jean Hardouin, prantsuse ajaloolane
- 1803 – Pomare I, endine Tahiti kuningas
- 1883 – Ivan Turgenev, vene kirjanik
- 1919 – Mihkel Koolmeister, eesti ametiühingutegelane
- 1936 – Andres Rennit, eesti kirjanik
- 1937 – Georg Oselein, eesti agronoom
- 1948 – Edvard Beneš, Tšehhoslovakkia president
- 1954 – Jakob Prei, Eesti sõjaväelane
- 2003 – Ilo Käbin, eesti kirurg
- 2004 – André Stil, prantsuse kirjanik
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
Erik Nørgaard. Kongelundeni mõrv. Tallinn, 2001, lk. 171.
Edgar Savisaar. Peaminister : Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu, 2004, lk. 959