Remove ads
Suurbritannia kuninganna. From Wikipedia, the free encyclopedia
Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; 21. aprill 1926 – 8. september 2022[1]) oli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna.
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Elizabeth II | |
---|---|
Elizabeth II (1959) | |
Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kuninganna | |
Ametiaeg 6. veebruar 1952 – 8. september 2022 | |
Eelnev | George VI |
Järgnev | Charles III |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Elizabeth Alexandra Mary Windsor |
Sünniaeg |
21. aprill 1926 Mayfair, London, Suurbritannia |
Surmaaeg |
8. september 2022 (96-aastaselt) Balmorali loss |
Abikaasa | Prints Philip, Edinburghi hertsog |
Vanemad |
George VI Elizabeth Bowes-Lyon |
Lapsed |
kuningas Charles III Anne, kuninglik printsess Prints Andrew, Yorki hertsog Prints Edward, Wessexi krahv |
Sugulased | Windsorid |
Autogramm |
Elizabeth II oli oma valitsemisajal maailma ainus monarh, kes oli samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. 15 riigis, mille riigipea ta oli, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. Šotimaal on kuninganna Elizabethi järjekorranumber tekitanud paljude seas pahameelt, kuna Šotimaad ei ole kunagi valitsenud Elizabeth I.[2]
Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Keenias. Ametlik kroonimine toimus 2. juunil 1953 Westminster Abbeys.
9. septembril 2015 sai temast kõige kauem troonil püsinud monarh Suurbritannia ajaloos (63 aastat 7 kuud ja 2 päeva). Aastast 2017 oli ta maailma vanim riigipea. 9. mail 2022 sai temast kolmas kogu maailma ajaloo pikima valitsusajaga monarhide hulgas, kui tal sai ametis oldud 70 aastat ja 92 päeva ning ta möödus seni kolmandal kohal olnud Liechtensteini vürstist Johann II-st. Sel puhul korraldas ta 70. valitsusaasta pidustused, mis kestsid 5. juunini 2022. Ta kuulutas pidustused lõppenuks Buckinghami palee rõdul koos prints Charlesi, hertsoginna Camilla ja prints Williami ning viimase perega.[3]
Elizabeth II oli monarhina ka Inglismaa Kiriku pea.
Tema surma järel sai uueks monarhiks tema poeg kuningas Charles III.
Elizabeth Alexandra Mary Windsori isa George VI oli kuningas George V ja kuninganna Mary teine poeg. Tema ema oli Yorki krahvinna (neiupõlvenimega Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth sai nime oma ema järgi, teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna Alexandra ja vanaema, kuninganna Mary järgi. Lapsena kutsuti pereringis teda Lilibetiks.
Valitseva Briti monarhi lapselapsena oli ta Briti printsess koos tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus. Sünnihetkel oli ta troonipärilusjärjestuses kolmas ning ei ennustatud, et ta saab kuningannaks. Arvati, et tema onu, Walesi prints Edward, abiellub, saab lapsed ning saab kuningaks.
Elizabeth II | George VI | George V | Edward VII |
Alexandra (Suurbritannia) | |||
Mary of Teck | Franz von Teck | ||
Mary Adelaide (Cambridge'i printsess) | |||
Elizabeth Bowes-Lyon | Claude George Bowes-Lyon | Claude Bowes-Lyon | |
Frances Dora Smith | |||
Cecilia Nina Cavendish-Bentinck | Charles William Frederick Cavendish-Bentinck | ||
Caroline Louisa Burnaby |
Printsess Elizabethi ja tema õe printsess Margareti koduõpetaja oli Marion Crawford. Noor printsess õppis keeli ja rääkis vabalt prantsuse keelt.
Kui tema isa pärast Edward VIII troonist loobumist kuningaks sai, sai Elizabethist troonipärija. Ehkki nõuti tema nimetamist Walesi printsessiks, ütles tema isa, et see tiitel on ette nähtud Walesi printsi abikaasale, mitte naissoost troonipärija tiitliks.
Elizabeth oli 13-aastane, kui puhkes Teine maailmasõda; tema ja ta õde evakueeriti Berkshire'i. Soovitati printsesside saatmist Kanadasse, kuid printsesside ema oli selle vastu, öeldes: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi."
Sõja ajal teenis Elizabeth Territoriaalses Abiteenistuses. Pärast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18-aastaselt riiginõunikuks.
Elizabeth abiellus 20. novembril 1947 Kreeka ja Taani printsi Philipiga; nad on kuninganna Victoria kaudu kauged sugulased. Abielu üle oli palju vaidlusi; prints oli Kreeka troonipärija ja õigeusklik ning tema õed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega. Ka Elizabethi ema on tunnistanud, et oli abielu vastu.
Abielust sündis neli last:
Ehkki kuningliku perekonna ametlik nimi on Windsor, kannavad kõik kuninganna järglased perekonnanime Mountbatten-Windsor.
Pärast kroonimist 1953. aastal kolisid Elizabeth ja Philip Buckinghami paleesse Londonis. Arvatakse aga, et nagu paljudki tema eelkäijad, eelistab kuninganna elupaigana Windsori lossi.
Elizabeth II on kõige rohkem reisinud riigipea ajaloos; ta on teinud visiidi enamikusse Euroopa riikidesse. Samuti külastab ta sageli Rahvaste Ühenduse riikide parlamendiistungeid.
2002. aastal täitus tal 50 aastat Suurbritannia kuningannana. Samal aastal surid aga ta ema ja õde. Pärast seda on tema suhted oma laste ja lapselastega muutunud soojemaks. Ta saab eriti hästi läbi oma minia, Wessexi krahvinna Sophiega. On teada, et ta ei suhtunud hästi prints Charlesi suhtesse Camilla Parker Bowlesiga.
2006. aastal arvati, et kuninganna kavatseb oma ametlikke kohustusi vähendada ning räägiti isegi tema troonist loobumisest. Siiski on Elizabeth ise selgesõnaliselt öelnud, et kavatseb olla kuninganna surmani.
21. detsembrist 2007 oli ta vanim Suurbritanniat ja Rahvaste Ühendust valitsenud monarh. 9. septembril 2015 sai temast ka pikima valitsusajaga Briti monarh.
Hinnanguliselt on Elizabeth II varanduse väärtus 5 miljardit naelsterlingit (1994)[küsitav], mistõttu ta on maailma rikkaim naine. 1993. aasta aprillis hakkas ta vabatahtlikult maksma tulumaksu ja kapitalitulu maksu oma sissetulekutelt, mis moodustuvad põhiliselt aktsiaportfellist ja on väärt umbes 45 miljardit naelsterlingit.[viide?]
19.–20. oktoobril 2006 tegi kuninganna Elizabeth II riigivisiidi Eestisse [4]. Elizabeth II andis Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele üle Bathi ordu rüütli suurristi ja sai presidendilt Maarjamaa risti keti [5].
Ametlik tiitel Suurbritannias: Elizabeth Teine, Jumala armust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning tema teiste valduste ja territooriumide Kuninganna, Rahvaste Ühenduse juht, Usu Kaitsja (Tema Majesteet).
Alates 1953. aastast oli igas Elizabeth II valitsetavas riigis tema tiitel erinev, näiteks Kanadas järgmine: Elizabeth Teine, Jumala armust Ühendatud Kuningriigi, Kanada ning tema teiste valduste ja territooriumide Kuninganna, Rahvaste Ühenduse juht, Usu Kaitsja (Tema Majesteet).
Surres oli ta 15 riigi riigipea (kuninganna):
Varem oli ta olnud veel järgmiste maade riigipea:
Vaidlusalused ja tunnustamata valitsejatiitlid:
Elizabeth II paremale vaatav profiilportree on vermitud Ühendkuningriigi, Rahvaste Ühenduse kuningriikide ja Briti asumaade müntidele seitsmes kujunduses:
Elizabeth II portreega standardpostmargid emiteeriti ja olid Ühendkuningriigis käibel kahes kujunduses: Dorothy Wildingi kujundatuna 1952–1971 ja Arnold Machini kujundatuna aastail 1967–2022.
1947. aastal valiti printsess Elizabeth Londoni Kuningliku Seltsi kuninglikuks liikmeks; pärast kuningannaks saamist 1952. aastal oli ta Kuningliku Seltsi patroon.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.