Saint Lucia
From Wikipedia, the free encyclopedia
See artikkel räägib Kariibi meres asuvas saareriigist. Lõuna-Aafrika Vabariigi asula kohta vaata artiklit St. Lucia (LAV). Saint Lucia on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides. Saar asub Saint Vincent ja Grenadiinidest põhja pool ja Martinique'ist lõunas.
|
Saint Lucia
| |||
  Saint Lucia vapp
| |||
 | |||
| Juhtlause | The Land, The People, The Light | ||
|---|---|---|---|
| Riigihümn | "Sons and Daughters of St. Lucia" | ||
| Pealinn | Castries | ||
| Pindala |
617 km²  | ||
| Riigikeel | inglise | ||
| Rahvaarv |
167 591 (2023)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 271,6 in/km² | ||
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia | ||
| Kuningas | Charles III | ||
| Kindralkuberner | Cyril Errol Charles | ||
| Peaminister | Philip J. Pierre | ||
| Iseseisvus | 22. veebruar 1979 | ||
| SKT |
1,712 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
9715 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Ida-Kariibi dollar (XCD) | ||
| Usund | 61,1% katoliiklased, 10,4% adventistid, 8,8% nelipühilased | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg -4 | ||
| Tippdomeen | .lc | ||
| ROK-i kood | LCA | ||
| Telefonikood | 1-758 | ||
Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.
Riigist on pärit kaks Nobeli auhinna laureaati, Arthur Lewis (majandus) ja Derek Walcott (kirjandus). Saint Lucia on maailma väikseim riik, kust on pärit Nobeli auhinna laureaadid.
Riigi nimi "Saint Lucia" tähendab püha Luciat. Nime andsid saarele prantsuse merehädalised, kes pärimuse järgi pääsesid pühaku nimepäeval, 13. detsembril 1502 laevaõnnetusest. Põlisasukad kariibid nimetasid saart nimega "Hewanorra".[4]
Saint Lucia on tänapäeval ainus riik maailmas, mis on ametlikult nimetatud naise järgi.
Saint Lucia asub Väikestes Antillides. Riigist lõunas asuvad Saint Vincent ja Grenadiinid, kagus Barbados ja põhjas Prantsusmaale kuuluv Martinique. Saar piirneb ühelt poolt Kariibi mere ja teiselt Atlandi ookeaniga.
Riigi rannajoone kogupikkus on 158 kilomeetrit.[5] Pikim vahemaa maismaal on 43 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 23 kilomeetrit idast läände.[6]
Pinnamood
Saint Lucia hõlmab samanimelise saare ja ümbruskonna väikesaared. Riigi kaguosas asub Maria saarestik, mille suurima saare pindala on 0,1 km². Riigi loodeosas asuv 0,18 km² suurune Pigeoni saar on Saint Luciaga ühenduses 1972. aastal ehitatud tammiga.
Saared on vulkaanilise tekkega. Saint Lucia saare keskosas kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik.[6] Kõrgeim mägi on 950 meetri kõrgune Mount Gimie. Riigi tuntumad pinnavormid on endise vulkaanikraatri jäänukid, koonusekujulised mäed Gros Piton ja Petit Piton. Vulkaanilise tekke tõttu leidub saarel kuumaveeallikaid.
Veestik
Mägedest alguse saavad jõed on lühikesed, kuid moodustavad kokku 37 valglat. Riigi pikim jõgi on 12,84 kilomeetri pikkune Roseau jõgi. Teised suuremad jõed on Cul de Sac, Canelles, Dennery, Fond, Piaye, Doree, Canaries ja Marquis.[6]
Taimestik
Kogu riigis on kirjeldatud 1300 kõrgemat taime ja 150 sõnajalgtaime.[9] Maria saarestikus leidub 80 liiki taimi.[10]
Saint Lucia maismaast 77% on kaetud metsaga.[5]
Loomastik
Saint Lucias leidub neli liiki kahepaikseid.[11] Neist haruldasem ja ohustatum on Leptodactylus fallax.
Maria saarestikus elab viit liiki roomajaid. Leptotyphlops bilineatus 't peeti maailma lühimaks maoks, kuni Barbadoselt leiti hiljuti veelgi lühem liik.
Riigis on kohatud 185 linnuliiki,[12] viis neist on endeemsed. Ametlikku liiginimestikku kuuluv endeemne tuhksäälik võib praeguseks olla välja surnud, kuna selle liigi viimane usaldusväärselt kinnitatud vaatlus toimus 1961. aastal. Endeemne saint lucia amatsoonpapagoi on riigi rahvuslind. Endeemsetest linnuliikidest elavad riigis veel võrkrästas, tuhk-pilalind ja saintlucia säälik.
Riigis elab põliste imetajaliikidena üheksa liiki käsitiivalisi.[13] Võõrliikidena on sisse toodud kodurott, rändrott, mangust, opossum (Didelphis marsupialis) ja aguuti.
Kaitsealad
Maria saarestikus moodustati 1982. aastal loodusreservaat.[10] Reservaadis kaitstakse endeemseid roomajate liike.
Saared on ka olulised rändlindude peatuspaigana. 2007. aastal moodustatud Pointe Sables' looduskaitsealal kaitstakse kitsal rannikuribal kasvavat mangroovimetsa. Kaitsealal leidub 17 kalaliiki.[14]
Kliima
Riigis valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab maist augustini, mil saari võivad tabada orkaanid. Jaanuarist aprillini on kuivem periood. Rannikul sajab aastas keskmiselt 1300 mm sademeid, sisemaal on keskmine sademetehulk 3800 mm.
Saint Lucias valitseb parlamentaarne demokraatia. Riigipea on Suurbritannia kuningas Charles III, kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister.
Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile. Ülemkotta ehk senatisse kuulub 11 liiget, kes määratakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. Alamkotta kuulub 17 liiget, kes saavad ametisse parlamendivalimiste järel 5 aastaks. 2016. aastal peetud parlamendivalimiste järel sai Ühendatud Töölispartei alamkojas 11 ja Saint Lucia Töölispartei 6 kohta.
Riigi põhiseadus jõustus 1979. aastal. Riigi kõrgeim kohus on Ida-Kariibi ülemkohus.
Riik on jagatud kümneks ringkonnaks (district).
- Anse-la-Raye ringkond
- Canaries' ringkond
- Castries' ringkond
- Choiseuli ringkond
- Dennery ringkond
- Gros Islet' ringkond
- Laborie ringkond
- Micoud' ringkond
- Soufrière'i ringkond
- Vieux Forti ringkond
2010. aasta rahvaloendusel kasutati statistilisi ringkondi, mis ei lange kokku haldusüksustega. 11 statistilise ringkonna hulgas on asustamata Foresti ringkond saare keskel.
Riigi suurim linn on pealinn Castries.
Rahvaarv
Saint Lucia hinnanguline rahvaarv oli 2012. aastal arvestuslikult 169 115 elanikku.[15]
Viimane rahvaloendus toimus riigis 2010. aastal. Riigis registreeriti siis 166 526 resideerivat elanikku, neist 82 926 meest ja 83 600 naist. Mitteresideerivaid elanikke hõlmav rahvaarv oli kokku 173 720 inimest.[16]
Demograafilised näitajad
Saint Lucia rahvastik on valdavalt koondunud saare põhjaossa. Aastal 2010 oli riigi 10 ringkonna rahvastikutihedus 796 inimest ruutmiili kohta. Kõige tihedam asustus on Castries' ringkonnas, kus elab 2139 inimest ruutmiili kohta. Väikseim rahvastikutihedus on Soufrière'i ringkonnas, kus elab 434 inimest ruutmiili kohta. Foresti reservaadis asustus puudub ja reservaati pole seetõttu statistikasse kaasatud. 2001. ja 2010. aasta rahvastikuloenduste võrdluses oli suurim rahvastikukasv aga Gros Islet' ringkonnas, kus 2010. aastal elas 20,8% rohkem elanikke, kui eelmise loenduse ajal.[16]
2010. aasta rahvaloenduse seisuga elas 40% riigi rahvastikust Castries' ringkonnas. Samas näitas 2010. aasta rahvastikuloendus Castries' piirkonna elanikkonna koguhulga vähenemist võrreldes riigi elanikkonnaga, mis iseloomustas rahvastiku paiknemist riigi teistesse ringkondadesse.
2010. aastal oli sooline vahekord 101,5 naist 100 mehe kohta. Rahvaloenduse andmetel viibis samal aastal vanglas 498 meest ja 9 naist.
Vanuseline struktuur
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli vanuses:[16]
- 0–4-aastasi 11 810 elanikku
- 5–9-aastasi 13 150 elanikku
- 10–14-aastasi 14 918 elanikku
- 15–19-aastasi 15 921 elanikku
- 20–24-aastasi 13 620 elanikku
- 25–29-aastasi 13 289 elanikku
- 30–34-aastasi 12 253 elanikku
- 35–39-aastasi 12 285 elanikku
- 40–44-aastasi 12 218 elanikku
- 45–49-aastasi 10 963 elanikku
- 50–54-aastasi 8926 elanikku
- 55–59-aastasi 6490 elanikku
- 60–64-aastasi 5484 elanikku
- 65–69-aastasi 4380 elanikku
- 70–74-aastasi 3591 elanikku
- 75–79-aastasi 2565 elanikku
- 80–84-aastasi 1904 elanikku
- 85–89-aastasi 1170 elanikku
- 90–94-aastasi 445 elanikku
- 95–99-aastasi 176 elanikku
- 100–104-aastasi 21 elanikku
- Vanemaid kui 105-aastasi 15 elanikku
Keeled
Saint Lucia ametlik riigikeel on inglise keel, kuid mitteametliku keelena kasutatakse saint lucia kreoolikeelt.
Religioon
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli 61,1% elanikkonnast katoliiklased, 10,4% adventistid, 8,8% nelipühilased, 2,2% evangeelsed kristlased ja 1,6% anglikaanid. Kui katoliiklaste ja anglikaanide osakaal näitab viimase 50 aasta jooksul vähenemise trendi, siis adventistide ja nelipühilaste osakaal omakorda kasvab. Näiteks 1980. aastal tunnistas vaid 4,3% elanikkonnast oma kuuluvust adventistide ja 1,3% nelipühilaste hulka.[16]
1974. aastal moodustati Saint Lucia katoliiklik peapiiskopkond. 2013. aastal tegutses riigis 17 ilmikpreestrit ja 10 regulaarvaimulikku. Riigist on pärit kardinal Kelvin Edward Felix.
Saint Lucias puudub kaitsevägi ja riik kuulub 1982. aastal loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve.
Makromajandus
Saint Lucia majanduse peamised valdkonnad on avamerepangandus ja turism.[5] Riigi peamine tuluallikas on turism, mis hõlmab 65% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Riigi tööstussektor on Kariibi mere riikide seas kõige mitmekesisem.
2016. aastal hõlmas teenindussektor 83% riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Väliskaubandus
Riigi peamised ekspordikaubad olid 2010. aastal banaanid, tekstiiltooted, kakao, avokaadod, mangod ja kookosõli. Peamised ekspordipartnerid olid 2015. aastal 25,1% ulatuses Dominikaani Vabariik, USA 15,9%, Suriname 9,1%, Antigua ja Barbuda 7% ja Dominica 6,8% ulatuses.
Riigi peamised impordipartnerid olid aastal 2015 Brasiilia 34,9%, USA 25,7%, Trinidad ja Tobago 14,4% ning Colombia 10,9% ulatuses. Impordis on tähtsamad kütus, toit, tööstuskaubad ja seadmed.
Ärikeskkond
Saint Lucia majandust mõjutas oluliselt 21. sajandi algul suur majandussurutis, mis tõi kaasa riigi peamise sissetulekuallika ehk turismisektori kokkukuivamise. 2012. aastal kehtestas Saint Lucia viimase Kariibi mere riigina 15% käibemaksu.
Põllumajandus
Saint Lucia põllumajanduse peamine tegevusharu on banaanikasvatus. Lisaks on riigis oluline mango- ja avokaadokasvatus. Varem oli saare peamine põllumajandusartikkel suhkruroog.
Energeetika
2012. aasta andmetel olid riigi peamiseks energiaallikaks fossiilkütused. 2014. aastal oli riigi elektritarbimine 300 miljonit kWh. Kuna riigis puuduvad fossiilsed maavarad, siis sõltutakse täielikult kütuse impordist.[5]
Riigi maanteede kogupikkus on 1210 kilomeetrit. Sellest 847 kilomeetrit on kattega teid. Riigis kehtib vasakpoolne liiklus.
Riigis on kaks lennujaama: Hewanorra rahvusvaheline lennujaam ja George F. L. Charlesi lennujaam. Pigeoni ja Saint Lucia saari ühendab tamm.
Riigi peamised sadamad on Castries, Cul-de-Sac ja Vieux-Fort.
Saint Lucia esimesed teadaolevad asukad olid Lõuna-Ameerikast pärit aravakid, kes saabusid saarele aastatel 200–400. Umbes aastal 800 saabusid saarele kariibid.
Pärimuse järgi pääsesid 13. detsembril 1502 saare lähistel laevahukust prantsuse meremehed. Ent loo muudab kahtlaseks fakt, et samast 1502. aastast on Vatikanis dateeritud gloobus, millel on märgitud Santa Lucia saar. 1511. aastal on Santa Lucia märgitud Hispaania valdusena.[4]
16. sajandi keskel kasutas Saint Luciat oma tugipunktina piraat François le Clerc. Umbes aastal 1600 rajasid hollandlased Vieux Forti lähistele asunduse. 1605. aastal asusid saarele inglise kolonistid, kuid haiguste ja kariibide vaenu tõttu lahkus 19 ellujäänut viis nädalat hiljem.
17. sajandi jooksul ja 18. sajandi alguses pidasid toonased Euroopa koloniaalvõimud Inglismaa ja Prantsusmaa Saint Lucia valdamise üle mitmeid sõdu. Kokku vahetus saarel koloniaalvõim 14 korral, enne kui 1814. aastal sai saarest lõplikult Briti impeeriumi osa.
1635. aastal kuulutas Prantsusmaa saare oma omandiks. Aastal 1639 üritasid inglased saarele rajada kolooniat, kuid kariibid ajasid nad taas minema. 1643. aastal rajasid prantslased oma koloonia. Aastal 1664 üritas inglased taas saart oma valdusse hõivata, kuid 1674. aastal sai Saint Luciast Prantsusmaa kroonikoloonia.
1723. aastal kuulutati saar Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheliseks neutraalseks alaks. Aastal 1743 kuulutasid prantslased saare taas oma kolooniaks, kuid 1748. aastal oli see taas kahe riigi vaheline neutraalne ala. Aastatel 1756–1803 kuulus Saint Lucia vaheaegadega Prantsusmaale. 1794. aastal keelustati orjus.
1803. aastal hõivasid britid Saint Lucia ja taastasid suhkruroo istanduste omanike survel orjuse, mis 1834 uuesti kaotati. Osad endised orjad rajasid mägedes oma kommuunid.
1924. aastal rajati põhiseadusega Saint Lucia esimene omavalitsus. 1956 loodi ministeeriumid. 1958–1962 kuulus Saint Lucia Lääne-India föderatsiooni. 1967–1979 omas Saint Lucia Suurbritanniaga assotsieerunud piirkonna staatust.
Saint Lucia saavutas iseseisvuse 22. veebruaril 1979.
Tänapäeval võib alates 1979. aastast iseseisva Saint Lucia külastaja leida jälgi koloniaalajastust – näiteks kohalike poolt sageli räägitav kreooli keel kõrvuti riigikeele staatust omava inglise keelega, valdavalt prantsuskeelsed kohanimed, kakaoistandus Prantsuse koloniaalstiili mõjutustega ja vasakpoolne liiklus.
Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Saint Luciaga 24. septembril 2009.
Saint Lucia varaseim haridussüsteem rajati 1838. aastal valdavalt kirikukoolide baasil. Riigi praegune haridussüsteem baseerub briti haridusmudelil.[17] Riigis tegutseb 75 põhikooli ja 24 keskkooli.
Põhiharidus on kolmeastmeline.[18] Põhihariduse esimene aste on algharidus, mida lapsed asuvad omandama alates 5. eluaastast ja mis hõlmab esimesed 3 aastat. Põhihariduse teine aste on 4-aastane põhikool. Põhihariduse kolmas aste on mõeldud õpiraskustega noortele ja võib kesta lisaks kuni 3 aastat.
Keskkoolis õpitakse 5 aastat.
Kõrgharidust saab omandada 1985. aastal avatud Sir Arthur Lewise kolledžis. Riigis asub Monroe kolledži kampus. Lisaks tegutsevad riigis mitmed offshore meditsiini kõrgkoolid.
Saint Lucia kultuur on saanud mõjutusi Aafrikast, Kariibi mere saartelt, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Riigist on pärit kaks Nobeli auhinna laureaati: 1979 sai majandusauhinna Arthur Lewis ja 1992 kirjandusauhinna Derek Walcott.
Mais toimub iga-aastane Saint Lucia džässifestival. Muusikastiilidest viljeldakse riigis kalüpsot, reggae't ja salsat. Enne paastuaega peetakse suurt karnevali.
Riigi elanike populaarseim spordiala on kriket. Daren Sammy nimeline kriketiväljak mahutab kuni 15 000 pealtvaatajat.
Saint Lucia sportlased osalesid esmakordselt 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas. Riigi sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Kergejõustiklane Levern Spencer sai 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros naiste kõrgushüppes 6. koha.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
