Remove ads
Aafrika on maailmajagu ja manner.
 |
See artikkel räägib maailmajaost; mandri kohta vaata artiklit Aafrika manner, kus on ka suurem osa Aafrika looduse kirjeldusest; Rooma provintsi kohta vaata artiklit Aafrika (Rooma provints) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
_-_Geographicus_-_Africa2-boulton-1794.jpg)
Erinevalt Aafrika mandrist hõlmab Aafrika maailmajagu ka mandrit ümbritsevaid saari.
Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus.[viide?]
Africa all mõeldi Vana-Roomas umbes praeguse Tuneesia ala (tollal Kartaago ümbrus), kui see oli saanud Rooma provintsiks. Aafrika kohta öeldi "Libya" või "Põrgu".[viide?]
Nime Africa kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Arvatakse, et see tuleb afride hõimu nimest või foiniikia sõnast afar ('tolm') või vanakreeka sõnast aphrikē ('mittekülm') või ladina sõnast aprica ('päikeseline') või ladina sõnast Afer ('puunlane').[viide?]
Aafrikat ümbritsevad kirdes kitsas Suessi kanal ja Punane meri, põhjas Vahemeri, idas ja kagus India ookean ning läänes Atlandi ookean.
Aafrika koosneb Aafrika mandrist ning saartest, mis on umbes 2% maailmajaost. Suurim saar Madagaskar on India ookeanis. Väiksemad saared on Komoorid, Seišellid ja Maskareenid India ookeanis ning Kanaarid, Roheneemesaared ja Madeira saared Atlandi ookeanis.
Aafrika pindala on umbes 30,3 mln km²[1] (täpsemad andmed on vahemikus 30 065 000 – 30 441 000 km²[2], sealhulgas 30 221 532 km²[3] ja 30 244 050 km²).
Aafrika on Euroopast umbes kolm korda suurem. Ta hõlmab 6% Maa pindalast ja 20,4% maismaa pindalast.[viide?]
Rannajoone pikkus on 26 000 km[viide?] või üle 30 000 km[viide?].
Remove ads
Pinnamood
Aafrika keskmine kõrgus on ligikaudu 600 m üle merepinna. See on samas suurusjärgus Põhja- ja Lõuna-Ameerika keskmise kõrgusega, kuid märksa väiksem Aasia keskmisest kõrgusest (950 m). Aafrika pinnamoe eripärasid on, et üpris väike osa mandrist on kas väga kõrgel (üle 3000 m) või väga madalal (alla 180 m) merepinnast.
Kui tõmmata mõtteline joon Sudaani linna Port Sudani ja Angola linna Lobito vahele, siis sellest joonest lõunas ja idas paiknevat ala võiks nimetada Kõrg-Aafrikaks ning põhja ja läände jäävat ala Madal-Aafrikaks. Kõrg-Aafrikas asub valdav enamik Aafrika kõrgemaid tippe. Üksnes Kameruni mägi mandri lääneosas ja Atlase mäed mandri loodeosas jäävad Kõrg-Aafrikast väljapoole ehk Madal-Aafrikasse, kus on ülekaalus tasandikud.
Kõrg-Aafrika
Ida- ja Lõuna-Aafrikas paiknevate kiltmaade keskmine kõrgus on 1000 m merepinnast. Mõni üksik koht on seal madalamal kui 600 m merepinnast. Suurimad pinnavormid on Etioopia mägismaa, Ida-Aafrika riftivöönd, Ida-Aafrika kiltmaa ning Suur astang mandri lõunaosas.
Etioopia mägismaad kutsutakse ka Aafrika Katuseks, sest väike osa sellest jääb madalamale kui 1500 m. Mägismaa kõrgeim tipp on Ras Dashen (4550 m), mitu tippu ulatub vähemasti 4000 m kõrgusele merepinnast. Mägismaad poolitab Ida-Aafrika riftivööndi Etioopia osa, mis on umbes 80 km lai. Riftioru mõlemal serval on suured katkendlikud normaalmurrangud, millest tingitud astangud eraldavad orgu ümbritsevaist platoodest.
Etioopia mägismaast lõunasse jääb Ida-Aafrika kiltmaa, mis hõlmab mandri keskosa idapoolsemad alad Ugandas, Keenias ja Tansaanias. Suurem osa kiltmaast jääb 1000 ja 1500 m vahemikku merepinnast. Kiltmaa jaguneb omakorda mitmeks põhja-lõunasuunaliseks vööndiks, mis koosnevad mäestikest, platoodest ja riftiorgudest. Kiltmaa iseärasusi on kaks riftiorgude haru (Läänerift ehk Albertini rift ja Idarift ehk Gregory rift), mis ühinevad lõunasuunas liikudes. Riftiorgude madalamais osades on suured järved. Kiltmaa idaosas asub Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro (5895 m).
Lõuna-Aafrika kõrgtasandike ning Atlandi ja India ookeani rannikutasandike vahel on Suur astang, mis koosneb järskudest nõlvadest. Suure astangu kõrgema u 1100 km pikkuse idaosa moodustavad Draakonimäed, mille kõrgeim tipp on Thabana Ntlenyana (3482 m). Limpopos, Mpumalangas ja Lesothos paiknevad Draakonimäed koosnevad erosioonile vastupidavaist kivimeist ning on seetõttu sakilisema ilmega. KwaZulu-Natalis paiknev mäestiku osa koosneb pehmemaist kivimeist, mistõttu on sealsed mäed siledamad ja ümarama ilmega.
Suure astangu ning Lõuna-Aafrika lõuna ja edelaranniku vahele jäävad Kapi mäed (Cape Fold Mountains), mis koosnevad mitmest paralleelsest pikast mäeahelikust, mida eraldavad enamasti sama pikad orud. Mäeahelikud ei ole üle 10 km laiad, orud on keskeltläbi 15–30 km laiad (suurim laius on umbes 50 km). Kapi mägede kõrgeim tipp Seweweekspoortpiek (2325 m) asub Swartberge mäeahelikus.
Madal-Aafrika
Aafrika loodeosas paikneb Sahara ja Vahemere vahel Atlase mäestik, mille pikkus on üle 2000 km. Mäestik koosneb mitmest osast ning madaldub idasuunas. Mäestiku kõrgeim osa on Marokos, seal asuvad Kõrg-Atlas, Kesk-Atlas (kõrgeim koht 3356 m) ja Antiatlas (3305 m). Jbel Toubkal (4167 m) on Kõrg-Atlase ja ühtlasi kogu mäestiku kõrgeim koht. Alžeeria ja Tuneesia põhjaosas kulgeb rööbiti Vahemerega madalam Telli Atlas (kõrgeim koht 2308 m), millest lõunasse jääb Sahara Atlas (2328 m). Telli ja Sahara Atlase vahel on kõrgplatood, mille keskmine kõrgus on 1000 m. Kõrgplatoodel esineb soolajärvi, millest suuremaid nimetatakse šottideks ning väiksemaid sebhadeks.
Peaaegu kolmandiku mandrist võtab enda alla Sahara kõrb, mis ulatub põhjas Atlase mäestiku ja Vahemereni ning läänes Vaikse ookeani ja idas Punase mereni. Vastupidi levinud arvamusele moodustavad suurema osa Saharast tasased kivikõrbed ehk hammaadad. Liivakõrbed ehk ergid hõlmavad väikse osa Saharast. Valdava osa Saharast moodustavad tasandikud, kuid esineb ka nõgusid ja mägismaid.
Sahara peamised mägismaad on Aïr, Ahaggar, Tibest, Adrar des Ifoghas, Itbay. Neist kõrgeima Tibesti mägismaa keskmine kõrgus on 2000 m, umbes 60% mägismaast on kõrgemal kui 1500 m. Tibesti mägismaa ja ühtlasi Sahara kõrgeim tipp on Emi Koussi (3415 m). Ahaggari mägismaa keskmine kõrgus on üle 900 m ning kõrgeim tipp 2918 m.
Sahara kõrbest lõunas paikneb Sahel, mis on üleminekuvöönd kuiva kõrbe ja niiskema savanni vahel. Sahel on tasase pinnamoega, suurem osa jääb 200 m ja 400 m vahele merepinnast. Esineb ka mäestikke ja platoosid. Saheli idaosas on Marrah mäed, seal on ka Sudaani kõrgeimad tipud.
Maolised
Aafrikas elutseb üle 130 mao perekonna, sugukondadest pimemadulased, ahassuumadulased, püütonlased, boalased, tüügasmadulased, Pareatidae, rästiklased, liivamadulased, mürknastiklased, pinnaserästiklased, Lamprophiidae, Colubridae ja Natricidae.[viide?]
Inimesed võivad seal kokku puutuda mitut liiki mürkmadudega, nt must mamba, lärmakas aafrikarästik, bumslang, Gabooni aafrikarästik, Egiptuse kobra, harilik eefa, kapi kobra, kitsaspea-mamba jt.[4][5]
Remove ads
██ Kesk-Aafrika
██ Ida-Aafrika
ÜRO liigituse järgi jaguneb Aafrika viieks regiooniks:
Riigid ja sõltlasalad
Aafrikas on 54 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, millest 51 on vabariigid ja 3 monarhiad.
| Territoorium (riik) | Pindala (km²) |
Rahvaarv (2017. aasta hinnang) v.a seal, kus märgitud teisiti |
Rahvastikutihedus (in/km²) |
Pealinn |
|---|---|---|---|---|
| Ida-Aafrika | ||||
 Burundi |
27 834 | 11 859 891 | 426,0 | Bujumbura |
 Komoorid |
2034 | 822 242 | 404,2 | Moroni |
 Djibouti |
23 200 | 909 125 | 39,1 | Djibouti |
 Eritrea |
117 600 | 5 456 379 | 46,3 | Asmara |
 Etioopia |
1104
000 |
103 856 371 | 94,0 | Addis Ababa |
 Keenia |
581 309 | 48 228 010 | 82,9 | Nairobi |
 Madagaskar |
587 041 | 25 475 322 | 43,3 | Antananarivo |
 Malawi |
118 484 | 18 189 680 | 138,4 | Lilongwe |
 Mauritius |
2040 | 1 280 623 | 627,7 | Port Louis |
| Mayotte (Prantsusmaa) | 374 | 251 774 | 673,1 | Mamoudzou |
 Mosambiik |
801 590 | 29 382 804 | 36,6 | Maputo |
| Réunion (Prantsusmaa) | 2512 | 872 210 | 347,2 | Saint-Denis |
 Rwanda |
26 338 | 12 106 187 | 459,6 | Kigali |
 Seišellid |
459 | 97 444 | 212,2 | Victoria |
 Somaalia |
637 657 | 14 317 996 | 22,4 | Mogadishu |
 Tansaania |
947 303 | 51 820 000 | 54,7 | Dodoma |
 Uganda |
241 038 | 37 873 253 | 157,1 | Kampala |
 Sambia |
752 614 | 17 311 478 | 23,0 | Lusaka |
| Kesk-Aafrika | ||||
 Angola |
1 246 700 | 26 771 644 | 21,4 | Luanda |
 Kamerun |
475 442 | 24 599 076 | 51,7 | Yaoundé |
 Kesk-Aafrika Vabariik |
622 984 | 5 113 621 | 8,2 | Bangui |
 Tšaad |
1 284 000 | 15 031 393 | 11,7 | N'Djamena |
 Kongo Vabariik |
342 000 | 4 884 267 | 14,2 | Brazzaville |
 Kongo Demokraatlik Vabariik |
2 345 409 | 82 598 047 | 35,2 | Kinshasa |
 Ekvatoriaal-Guinea |
28 050 | 898 013 | 32,0 | Malabo |
 Gabon |
267 667 | 1 807 229 | 6,7 | Libreville |
 São Tomé ja Príncipe |
964 | 199 126 | 206,5 | São Tomé |
| Põhja-Aafrika | ||||
 Alžeeria |
2 381 740 | 41 173 827 | 17,2 | Alžiir |
 Egiptus |
kokku 1 001 450, Aasias 60 000 | kokku 95 505 526, Aasias 1,4 mln | 95,3 | Kairo |
 Liibüa |
1 759 540 | 6 421 526 | 3,6 | Tripoli |
 Lõuna-Sudaan |
619 745 | 13 151 893 | 21,2 | Juba |
 Maroko |
446 550 | 35 310 507 | 79,0 | Rabat |
 Sudaan |
1 886 068 | 42 323 615 | 22,4 | Hartum |
 Tuneesia |
163 610 | 11 514 664 | 70,4 | Tunis |
 Lääne-Sahara |
266 000 | 597 922 | 2,2 | El Aaiún |
| Hispaania ja Portugali territooriumid Põhja-Aafrikas: | ||||
 Kanaari saared (Hispaania) |
7 492 | 2 101 924 (2016) | 280,6 | Las Palmas de Gran Canaria, Santa Cruz de Tenerife |
 Ceuta (Hispaania) |
20 | 82 376 (2011) | 4118,8 | – |
 Madeira saared (Portugal) |
797 | 245 000 (2001) | 307,4 | Funchal |
 Melilla (Hispaania) |
12 | 78 476 (2011) | 6539,7 | – |
| Lõuna-Aafrika | ||||
 Botswana |
600 370 | 2 350 726 | 3,9 | Gaborone |
 Lesotho |
30 355 | 2 189 418 | 72,1 | Maseru |
 Zimbabwe |
390 580 | 16 398 834 | 42,0 | Harare |
 Namiibia |
825 418 | 2 577 604 | 3,1 | Windhoek |
 Lõuna-Aafrika Vabariik |
1 219 912 | 55 515 601 | 45,5 | Bloemfontein, Cape Town, Pretoria |
 Svaasimaa |
17 363 | 1 323 139 | 76,2 | Mbabane |
| Lääne-Aafrika | ||||
 Benin |
112 620 | 11 506 195 | 102,1 | Porto-Novo |
 Burkina Faso |
274 200 | 19 260 409 | 70,2 | Ouagadougou |
 Cabo Verde |
4033 | 534 575 | 132,6 | Praia |
 Côte d'Ivoire |
322 460 | 23 908 071 | 74,1 | Abidjan, Yamoussoukro |
 Gambia |
11 300 | 2 130 872 | 188,6 | Banjul |
 Ghana |
239 460 | 28 759 707 | 120,1 | Accra |
 Guinea |
245 857 | 13 346 575 | 54,3 | Conakry |
 Guinea-Bissau |
36 120 | 1 940 180 | 53,7 | Bissau |
 Libeeria |
111 370 | 4 749 293 | 42,6 | Monrovia |
 Mali |
1 240 000 | 18 779 042 | 15,1 | Bamako |
 Mauritaania |
1 030 700 | 4 282 866 | 4,2 | Nouakchott |
 Niger |
1 267 000 | 21 694 811 | 17,1 | Niamey |
 Nigeeria |
923 768 | 192 626 748 | 208,5 | Abuja |
| Saint Helena (Suurbritannia) | 410 | 4 534 (2016) | 11,1 | Jamestown |
 Senegal |
196 190 | 16 129 064 | 82,2 | Dakar |
 Sierra Leone |
71 740 | 6 756 231 | 94,2 | Freetown |
 Togo |
56 785 | 7 723 724 | 136,0 | Lomé |
| Aafrika kokku | 29 336 236 | 1 001 320 281 (2009) | 33,0 | |
Remove ads
Demograafilised näitajad
Elanike arv ja rahvastiku tihedus
2005. aastal oli Aafrikas elanikke üle 900 miljoni[viide?], mis on 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskel oli elanike 924 miljonit ning 2018. aastal umbes 1281 miljonit inimest.
On tõenäone, et suure sündimuse tõttu suureneb tulevail kümnendeil Aafrika rahvastiku osakaal maailma rahvastikus.[viide?]
Rahvastiku tihedus on umbes 41 in/km².
Rahvad
Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus on mõnekümnest mitme miljoni inimeseni. Mõnel rahval on riikluse traditsioon vana, paljude jaoks on riigi idee alles uus.[viide?]
Varem nimetati Aafrika enamikku etnilisi rühmi hõimudeks ehk suguharudeks.[viide?]
Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ja ühiskonnakorraldus on väga erinevad.
Põhja-Aafrikas on valdavad 7. sajandil sisserännanud araablased. Ida-Aafrikas on tähelepandav ka Aasia päritoluga rahvastiku osatähtsus. Erisugune on Madagaskari rahvastik, mis koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt pärit isikute järeltulijaist, ning Lõuna-Aafrika Vabariik, kus märkimisväärne osa rahvastikust on Euroopa päritolu.[viide?]
Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.
Mõnes riigis, näiteks Tansaanias ja Kongo DV-s, on väga suur etniline mitmekesisus.[viide?]
Keeled
Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800–2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.[viide?]
Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja ka malagassi keel).[viide?]
Euroopa keeled (inglise keel, prantsuse keel, portugali keel, hispaania keel ja saksa keel) tulid kasutusele koloniaalvõimude keeltena ning neli esimest on seniajani Aafrika riikides halduskeeltena kasutusel. Euroopa keele variantide hulka kuuluvad näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias kõneldav afrikaani keel, krio keel Sierra Leones ning Lääne-Aafrika pidžininglise keel. India keeltest kõneldakse Lõuna- ja Ida-Aafrikas näiteks gudžarati ja hindi keelt. Kitsamas mõttes Aafrika keeled kuuluvad põhiliselt Austroneesia, Afroaasia, Nigeri-Kordofani, Niiluse-Sahara ja khoisani keelte hulka.[viide?]
Austroneesia keeltest kõneldakse Aafrikas malagassi keelt (Madagaskaril).
Põhja-Aafrikas on tähtsaim keelkond Afroaasia keeled, mille hulka kuuluvad semi keeled (sealhulgas araabia keel, amhara keel, tigree keel ja tigrinja keel), kušiidi keeled (sealhulgas galla keel, sidamo keel, somaali keel, afari keel ja saho keel), berberi keeled (sealhulgas tuareegi keel), Tšaadi keeled (sealhulgas hausa keel) ning Egiptuses kõneldud väljasurnud Egiptuse keeled egiptuse keel ja kopti keel. Afroaasia keelte hulka arvatakse sageli ka Omo keeled.[viide?]
Nigeri-Kordofani keeled on Aafrika suurim keelehõimkond, mis hõlmab suurema osa Lääne-Aafrika keeli, palju Kesk- ja Lõuna-Aafrika riikide keeli ning väikese keelerühma Sudaanis. Nende hulka kuuluvad järgmised keelkonnad: Atlandi keeled (Lääne-Aafrika rannikul Senegalis ja lõuna pool, sealhulgas fulbe keel ja volofi keel), mande keeled (Lääne-Atlandi keeltest ida ja lõuna pool, sealhulgas bamba keel, malinke keel, mende keel ja vai keel, mandingi keel), guri keeled (Lääne-Aafrika sisemaal, sealhulgas moore keel, senufo keel ja dagomba keel), kvaa keeled (Libeeria ja Ida-Nigeeria vahelisel rannikualal, sealhulgas joruba keel, ibo keel, idžo keel, gaa keel ja akani keel), Benue-Kongo keeled ja Adamaoua keeled (viimaseid vaadeldakse ka eraldiseisva keelkonnana). Hõimkonda jaotatakse keelkondadeks ka teistmoodi. Kõigis neis keeltes peale mande keelte on 10–25 nomimaalklassi. Benue-Kongo keeled on kõige levinum keelkond, mille keeli kõneleb umbes 130 miljonit inimest ja mille hulka kuuluvad bantu keeled, sealhulgas suahiili keel, lingala keel, kongo keel, Kasai luba keel, ruanda keel, rundi keel, ganda keel, kikuju keel, bemba keel, šona keel, njandža keel, tsvaana keel, koosa keel ja suulu keel. Üks vähestest suurematest Nigeri-Kongo keeltest, mis pole Benue-Kongo keel, on tivi keel Ida-Nigeerias.[viide?]
Niiluse-Sahara keeli kõneldakse hajusalt Nigeri ülemjooksult Lääne-Aafrikas kuni Põhja-Tansaaniani Ida-Aafrikas. Levinumad on kanuri keel ja songai keel, tuntud on ka maasai keel ja nuubia keel.[viide?]
Khoisani keelte kõnelejad on 15. ja 16. sajandil bantu keelte kõnelejate poolt välja tõrjutud Lõuna-Aafrika kõrbepiirkondadesse. Tuntuim on nama keel Namiibias. Khoisani keelte ühisjoon on imihäälikud.[viide?]
Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara keelt, amhara keelt ja kongo keelt. Tansaanias suhtlevad 120 keelest mõnda kõnelevad rahvad omavahel suahiili keeles; Kongo DV-s, kus kõneldakse 410 keelt või murret, kasutatakse halduses prantsuse, lingala, suahiili, kongo ja Kasai luba keelt.[viide?]
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads