From Wikipedia, the free encyclopedia
Aafrika kultuur hõlmab kõiki varasemaid ja praeguseid kultuure Aafrika kontinendil. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii neoliitikumi (10 000 eKr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed petroglüüfid kui ka muistne Vana-Egiptuse kultuur.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Aafrika manner oli hominiidide ja perekonna Homo sünnimaa. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens (tark inimene). Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond.
Aafrika mandri pindala on ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu planeedi maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademete hulk 250–380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro 5895 meetri kõrgusel asuv mäetipp on aasta läbi lumega kaetud, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik: esindatud on nii võsastikud ja savannid kui ka kõrbe-, mägede, vihmametsade ja laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab üle miljardi[1] inimese, kes hoiavad elus väga eripalgeliste kultuuride traditsioone.
Aafrika on koduks arvukatele hõimudele ning etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, teised on väga rahvaarvukad.
Aafrika rahvad ja hõimud: afarid, anlo eved, amharid, araablased, ashantid, bakongod, bambarad, bembad, berberid, bobod, bušmanid (sanid), chewad, dogonid, fangid, fondid, fulanid, ibod, kikuyud, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, tuareegid, volofid, jorubad, suulud.
Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. Põhja- ja Lõuna-Aafrika muusika- ja tantsustiilid on erinevad. Põhja-Aafrikas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Läänest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed: heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. Tonaalsus avaldub ka Aafrika muusikalistes meloodiates ja rütmides. Kasutatakse mitmesuguseid pille, eriti trumme, kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid.
Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend: tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ja mitmesuguseid visuaalseid vahendeid. Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad ja rõhutatakse üksikuid kehaosi, näiteks ainult ülakeha, torsot või jalgu. Tantsitakse nii üksi kui ka väikeste gruppidena, kuhu kuulub kaks või kolm inimest. Rühmatantse esitatakse erinevates kujundites: joonena, ringina, maotaolise liikumisena. Linnastumise ja moderniseerimisega on Aafrika tants ja muusika saanud mõjutusi paljudest kultuuridest.
Aafrika on rikas kunsti- ja käsitöötraditsioonide poolest: harrastatakse puulõiget ning valmistatakse vask- ja nahkesemeid. Aafrika kunst ja käsitöö hõlmavad ka skulptuuri, maali, keraamikat, tseremoniaalset ja religioosset riietust ning peakatteid.
Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, mistõttu on juveelid ja maskid tähtsad isiklikud aksessuaarid. Maskid on hoolega viimistletud. Neid kasutatakse tseremooniates esivanemate, vaimude, mütoloogiliste olendite ja viljakusjumalate kujutamisel.
Aafrika traditsioonilises kunstis ja käsitöös esineb arvukalt püsimotiive, näiteks paare (naine lapsega, mees relva või loomaga, kõrvalise isiku või võõraga). Paarid võivad sümboliseerida esivanemaid, ühiskonna loojaid, abielu või kaksikuid. Paaride teema esindab aga harva mehe ja naise vahelist intiimsust. Ema lapsega või lastega väljendab aafriklastele intensiivset emaduse olulisust, emakest Maad ja inimesi kui tema lapsi. Mees relva või loomaga sümboliseerib au ja võimu. Võõras võib olla mõnest muust hõimust või muust riigist ning teda võidakse kujutada moonutatult.
Aafrika kunstist on saanud inspiratsiooni näiteks Alberto Giacometti, Max Ernst ja Pablo Picasso.
Folklooris talletuvad inimeste kogemused ja väärtused, muistendid valgustavad moraali ja kombeid. Aafrika rahvajuttude arv võib ulatuda veerand miljonini. Suuline pärimus peegeldab sotsiaalse kogemuse väga erinevaid tahke. Esindatud on veeuputusmüüdid.
Pügmeede müüdi kohaselt kuulis kameeleon puu seest veidrat häält, lõikas puutüve lõhki ning sellest voolas välja suur hulk vett, mis kattis kogu maa. Koos veega ilmusid esimesed inimesed. Üks Elevandiluuranniku müüt räägib heldest mehest, kes andis ära kõik, mis tal oli, ning seejärel kinkis jumal Ouende talle tasuks varanduse, soovitas tal maalt lahkuda ja lasi tema omakasupüüdlike naabrite hävitamiseks kuus kuud vihma sadada.
Aafrika kontinendil räägitakse tuhandeid keeli,[2] lisaks veel paljusid murdeid. Mõnda keelt ja murret räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Kõige rohkem kõneldud keeled on araabia, suahiili ja hausa keel. Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel. Näiteks Lõuna-Aafrikas on kasutusel 11 ametlikku keelt, millest üks on inglise keel.[3]
Aafrika neli peamist keelkonda on Afroaasia, Niiluse-Sahara, Nigeri-Kordofani, khoisani.
Aafrika Tinditee oli varajane kirjaoskuse keskus.[viide?]
Stanfordi ülikooli keeleteadlase Joseph Greenbergi uurimus jaotab Aafrika kuude keelkonda: Afroaasia, Nigeri-Kongo mittebantu, Nigeri-Kongo bantu, Niiluse-Sahara , khoisani ja Austroneesia keelkonnaks. Greenbergi uurimuse järgi on Aafrikas hinnanguliselt 1500 keelt.[viide?]
Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud koptide kristlik usulahk. 15. sajandil jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast.
Islam, populaarsuselt teine religioon Aafrikas, jõudis siia 7. sajandil Vahemere rannikult. Aja jooksul levis islam edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest.
Pidustustega tähistatakse Aafrikas peaaegu kõiki inimelu tähtsündmusi ja olulisi aspekte: sündi, initsiatsiooni, kosimist ja abielu, suguharude pealike valimist, viljakoristust, jumalate kummardamist, surma; pidustusi pühendatakse vaimudele ja esivanematele.
Aafrika toidutraditsioonid peegeldavad nii kohalikke loodusolusid kui ka koloniaalvallutajate mõju, kes tõid toidulauale näiteks paprika, pähklid ja maisi. Aafrika köök kasutab traditsioonilisi puu- ja köögivilju, piima- ja lihatooteid. Aafrika küla toidusedel koosneb tihti piimast, kohupiimast ja vadakust. Toidutraditsiooni keskmes on tärkliserikkad toiduained koos hautatud liha ja/või aedviljadega. Peamised juurviljad on maniokk ja bataat, kasutatakse ka aurutatud rohelisi köögivilju koos teravate vürtsidega. Laialdaselt tarbitakse aurutatud või keedetud aedvilja, kaun- ja teravilju, maniokki, bataati ja jamssi, samuti metsikult kasvavaid puu- ja aedvilju. Palju süüakse arbuusi ja banaani.
Maroko ja Egiptusega piirnevad Põhja-Aafrika rannikualad, mille toidulaud erineb Sahara aafriklaste omast. Sahara aafriklaste toidulaud on väga kesine. Nigeerias ja Lääne-Aafrikas armastatakse vürtsikaid toite. Mittemoslemid toodavad ka alkoholi, mis sobib hästi enamiku Aafrika toitudega. Kõike tuntum alkohoolne jook on Etioopia meevein tej.
Toitu valmistatakse nii loomalihast kui ka kalast, levinud on kuivatatud kala. Lõuna-Aafrika ja selle naabermaade köögid on rahvusvahelised, sisaldades võõrmõjusid näiteks India köögist – tuntud on läätsesupp ja karri. Ida-Aafrika toidud ei sisalda liha; veiseid ja lambaid peetakse vahetuskaubaks, mitte toiduks.
Etiooplased olid esimesed kohvikasvatajad. Nad peavad kohvitseremooniaid, mis sarnanevad Jaapani teetseremooniatega. Etioopiast levis kohv edasi Jeemenisse, sealt Araabiasse ja ülejäänud Euroopasse.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
