Remove ads
Aafrika pügmeed ehk negrillod on Kesk-Aafrika rahvad, keda on arvatud pügmeede hulka ja negrillorassi kuuluvaks. Nende ühistunnus on lühike kasv. Lõuna-Aafrika väikesekasvulisi rahvaid Aafrika pügmeede hulka ei arvata.
Aafrika pügmeed hõlmavad mitu erinevat rahvast. Nende koguarvuks on 20. sajandi lõpus hinnatud 150 000 kuni 200 000.[1][2] Nende arv väheneb ja mitmed nende etnilised rühmad on väljasuremisohus.
Arvatakse, et Aafrika pügmeed ei ole mitte neegriharu, vaid nad moodustavad koos khoisanitega neegrite-eelse lühikesekasvulise rahvastiku jäänused. Enamiku Mustast Aafrikast hõivanud neegrid on kujunenud hilisema evolutsiooni käigus ning on hiljem Aafrika pügmeed ja khoisanid üksikutesse refuugiumidesse välja tõrjunud.[3]
Vanim kirjalik allikas Aafrika pügmeede kohta on Vana-Egiptuse vaarao Pepi II (6. dünastia, 23. sajand eKr) kiri. Seal on juttu kaubandusekspeditsioonist, mis tõi Jami riigist (praegune Sudaan) kaasa "jumalatantsu kääbuse", kes nähtavasti oli pügmee. Teda peeti väga väärtuslikuks kingituseks. Samas kirjas mainitakse ka, et juba vaarao Džedkare ajal (5. dünastia, 24. sajand eKr) oli üks egiptlane Puntist kaasa toonud väikese mehe. Ka püramiidide tekstides (517) on mainitud "jumalatantsude kääbust".[4]
Juba 1. dünastia ajast (umbes 3000 eKr) leidub hauapiltidel kääbuseid. Arvatakse, et sageli kujutatud õukonna kääbustantsijate näol on vähemalt osalt tegu mitte patoloogiliste kääbustega, vaid pügmeedega vihmametsadest, mis tol ajal ulatusid kaugemale põhja poole kui praegu.[5]
Remove ads
Aafrika pügmeede traditsioonilist eluruumi on ahendanud vihmametsade raie ja aletegemine. Sunnitud paikseks muutumine on lõhkunud nende ühiskonnakorraldust. Paiksed pügmeed on sõltuvad naabruskonna mittepügmeedest, kes kasutavad pügmeesid odava tööjõuna: mehi odavate põllutöölistena ja naisi teenijatena. See sõltuvus võtab mõnikord pärisorjuse kuju. Ebahügieeniliste elutingimuste tõttu levivad Aafrika pügmeede seas nakkushaigused, mida nad varem küttide-korilastena ei tundnud. Lisandub alkoholism.[6]
Remove ads
Aafrika pügmeed jaotatakse neljaks põhirühmaks:[7][8]
- idarühm Kongo DV Ituri provintsi vihmametsas Kongo DV kirdeosas; tuntumaid on efed;
- läänerühm Kesk-Aafrika Vabariigis, Gabonis ja Kameruni lõunaosas; neid nimetatakse mbengadeks; nende hulgas on bakad;
- lõunarühm Rwandas, Burundis, Sambias ja Kongo DV lõunaosas; neid nimetatakse batvateks ehk tvaadeks;
- keskrühm Mai-Ndombe järvest põhja pool Kongo DV lääneosas; ka neid nimetatakse batvateks ehk tvaadeks.
Aafrika pügmeed kõnelevad erinevaid keeli, mille sõnavara langeb naaberrahvaste bantu keelte sõnavaraga suures osas, kuid mitte täielikult kokku. Erinevused on eelkõige loomade, taimede ja tarbeesemete nimetustes, samuti grammatikas. Pole selge, kas nende eripärade näol on tegemist jäänustega nende varasematest keeltest või ühisest keelest.[9]
Aafrika pügmeedel puudub ajaloopärimus ja huvi esivanemate vastu. Vihmametsade elanikud ei tea oma vanust.[10]
Aafrika pügmeed, kes ei ole paikseks jäänud, elavad küttide-korilastena väikeste rühmadena ürgmetsades. Laagri moodustavad umbes kümme okstest ja lehtedest valmistatud onni, mis on paigutatud ringikujuliselt või ovaalselt. Puudub püsivalt fikseeritud traditsiooniline hierarhia ning sotsiaalne kihistumine. Jahil ei käi ainult mehed, vaid ka naised ja tüdrukud osalevad võrgujahil. Ajujahil kasutatakse ka koeri. Mõned kogukonnad kasutavad ainult võrku ja piiki, teised ka vibu ja noolt ning väga tõhusaid noolemürke. Naised koguvad vilju ning putukaid ja muid söödavaid loomi; korilusega tegelevad ka mehed. Korilusega saadakse rohkem toitu kui jahiga; suurema osa toidust hangivad naised. Rangelt sooga seotud tööjaotus puudub.[11]
On olemas intsestitabu ja suur kalduvus monogaamiale, mis enamasti on reegliks. Vaid erandjuhul võib mehel olla kaks naist, näiteks kui mees võtab enda juurde oma surnud venna naise või kui tema esimene naine on viljatu.[12]
Tähtis koht on sotsiaalsel kehahooldusel (vastastikune kirpude otsimine).
Remove ads
Kasv, kaal ja kolju maht
Vastsündinud pügmeed on reeglina umbes sama suured nagu teisedki vastsündinud. Kuni varajase nooruseani pügmeede kasv teiste samaealiste inimeste omast märgatavalt ei erine. Pügmeede eri rahvaste vahel on olemas kuni 5-aastaste laste kasvuerinevused.[13]
Lühike kasv puudutab põhiliselt keret ja jäsemeid, palju vähem koljut. Mitmel pügmeerahval, kuid mitte kõigil, on täheldatud puberteediea kiire kasvu ärajäämist; nende organism toodab vähem kasvufaktorit IGF I, kusjuures faktor IGF II tootmine on normi piires. Näiteks mõõdeti 6–8-aastastel bajakadel võrreldes normaalkasvuliste kontrollrühmaga umbes viiendiku võrra väiksem IGF-I tase, 13–15-aastastel bajakadel moodustas see tüdrukutel umbes pool ja poistel umbes kolmandiku kontrollrühma tasemest.[14]
Väikese kasvu põhjused olid kaua vaidluse all. IGF-I defitsiidil on geneetilised põhjused ja tõenäoliselt ei ole sellel seost otsese keskkonnamõjuga. Varem oletati evolutsioonilist degenereerumist, mida peeti seletatavaks ebasoodsate keskkonnatingimuste mõjuga; arvati, et elu vihmametsas soodustas väikest kasvu esile kutsuvaid mutatsioone või siis tõi kasvuhäireid kaasa alatoitlus, eriti valgupuudus (Jared Diamond). Need hüpoteesid on nüüdseks kummutatud: traditsioonilise eluviisiga pügmeede toidubaas, sealhulgas varustatus valkudega on piisav ning mitte halvem kui samas piirkonnas elavatel tavalise kasvuga talupoegadel.[15] Küll aga on valgupuudust täheldatud pügmeedel, kes on traditsioonilisest eluviisist loobunud.[16] On oletatud, et Aafrika pügmeed on kohastunud vihmametsa tingimustele, kus lühematel inimestel on kergem liikuda ja kehatemperatuuri hoida. Ühe oletuse järgi on vähese ultraviolettkirguse tõttu vihmametsades pügmeede nahas suhteliselt vähe D-vitamiini, mistõttu toidust on omastatud vähe kaltsiumi, mis on piiranud luustiku kasvu.[17] Andrea Migliano jt uurimuse järgi on pügmeede väike kasv kohastumus suurele suremusele, sest see võimaldab saada järglasi nooremana. Nad näitasid ka, et alatoitlus põhjustab pikemaajalist aeglast kasvu, mitte kasvu varajast seiskumist nagu pügmeedel.[18]
Kasv ja kaal on eri rahvastel ja etnilistel rühmadel erinevad. Need erinevused ei tulene geneetilisest segunemisest neegritega. Läänepoolsed Aafrika pügmeed on idapoolsetest pikemad: nende keskmine kaal on naistel 36,9 kg ja meestel 41,5 kg, keskmine pikkus naistel 144 cm ja meestel 153–156 cm. Kõige lühemad pügmeed on iturid ning nende seas efed (naised keskmiselt 135 cm, mehed 143 cm).[19]
Kolju maht on absoluutarvudes normi piires või väiksem (keskmine kolju maht idapoolsetel Aafrika pügmeedel ituritel 1332 cm³, läänepoolsetel 1289 cm³); võrreldes kasvuga on kolju maht suur.[20]
Nahavärv ja titejuuksed
Aafrika pügmeedel on suhteliselt hele (kollakaspruun kuni vaskne) nahavärv. Vanusega see enamasti tumeneb. See tunnus on nii silmatorkav, et Kongo DV kirdeosas nimetatakse kohalikke pügmeesid valgeteks nagu eurooplasigi. Vastsündinud pügmeed on sama värvi nahaga nagu vastsündinud eurooplased; alles mõne nädala pärast omandavad nad oma tüüpilise nahavärvi. Sündimisel on pügmeedel pikad siledad juuksed, mis langevad kolmanda ja viienda elukuu vahel välja.[21]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads