Remove ads
15. sajand ehk XV sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise viieteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1401 ja lõppes 31. detsembril 1500.
◄ |
1. aastatuhat |
2. aastatuhat
| 3. aastatuhat
◄ |
13. sajand |
14. sajand | 15. sajand
| 16. sajand
| 17. sajand
| ►
1400. aastad |
1410. aastad |
1420. aastad |
1430. aastad |
1440. aastad |
1450. aastad |
1460. aastad |
1470. aastad |
1480. aastad |
1490. aastad
- Grünwaldi lahing (1410)
- Hispaania ühendamine. Isabel I, Kastiilia kuninganna ja Aragóni krooni valduste kuningas Fernando II-ga abielu pani aluse Hispaania poliitilisele ühendamisele.
- Hussiitide sõjad (1419–1437), Ungaris ja Tšehhis
- Baseli-Firenze kirikukogu (1431–1449)
- Ferrara-Firenze kirikukogu (1438–1443). 1439. aastal võeti vastu ida ja lääne kiriku liit, kreeka-katoliku kirik nõustus Rooma paavsti primaadiga ning katoliku kiriku teoloogia põhimõtetega.
- Prantsusmaa kuningas Charles VIII vallutas Bretagne'i hertsogiriigi, liitis ta Bretagne'i ning tegi seega lõpu Prantsusmaa killustatusele.
- Itaalia sõjad (1494–1559)
- Kalmari uniooni (1397–1523) domineerimine Skandinaavias Margrete I (1353–1412) juhtimisel
- Konstantinoopoli piiramine (1453)
- Moskva suurvürst Ivan III lõpetas 1480 ametlikult Moskva vasallisõltuvuse tatarlastest, kui pärast vastasseisu Suurhordi khaani (1465–1481) Ahmedi vägedega Ugra jõel loobusid khaani väed Ivani valdustesse tungimast.
- Saja-aastane sõda (1337–1453)
- Varna ristisõda (1443–1444)
- ...
Remove ads
Pikemalt artiklis 15. sajand Eestis
- Lüganuse kihelkond liideti Alutaguse kihelkonnaga.
- Loodi Liivimaa maapäev
- Tekkis kehvtalupoegade ehk vabadike kiht
- 1480–1481 Liivimaa-Pihkva sõda
- Charles VII, Prantsusmaa kuningas 1429–1461
- Friedrich III, Saksa-Rooma keiser 1440–1493
- Fernando Katoliiklane, Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja
- Henrique Meresõitja
- Johann Gutenberg (1394–1406–1468) saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks.
- Jan Hus (umbes 1370–1415), tšehhi usureformaator ja filosoof.
- Isabel Katoliiklane, Kastiilia kuninganna 1474–1504
- Ivan III, Moskva suurvürst 1462–1505
- Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492
- Christoph Kolumbus, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.
- Leonardo da Vinci (1452–1519), Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius.
- Lorenzo di Medici
- Maximilian I, Saksa-Rooma keiser 1493–1519
- Mehmed II, Osmanite riigi sultan 1444–1446 ja 1451–1481
- Sigismund, Saksa-Rooma keiser 1410–1437
- Timur (ka Lonkur Timur (Timurlenk) või Tamerlan; (1336–1405), mongoli päritolu Turkestani väepealik.
- Wolter von Plettenberg (umbes 1450–1535), Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535
- Vytautas Suur, Leedu suurvürst 1392–1401 ja 1401–1430
- Władysław II Jagiello (Jogaila), Poola kuningas 1386–1434
Remove ads
- Johannes Gutenberg, trükikunst
- Skandinaavias hakati kuduma rüiuvaipu
- ....
1400. aastad: (1400), 1401, 1402, 1403, 1404, 1405, 1406, 1407, 1408, 1409
1410. aastad: 1410, 1411, 1412, 1413, 1414, 1415, 1416, 1417, 1418, 1419 ... 1420. aastad: 1420, 1421, 1422, 1423, 1424, 1425, 1426, 1427, 1428, 1429
1430. aastad: 1430, 1431, 1432, 1433, 1434, 1435, 1436, 1437, 1438, 1439
1440. aastad: 1440, 1441, 1442, 1443, 1444, 1445, 1446, 1447, 1448, 1449
1450. aastad: 1450, 1451, 1452, 1453, 1454, 1455, 1456, 1457, 1458, 1459
1460. aastad: 1460, 1461, 1462, 1463, 1464, 1465, 1466, 1467, 1468, 1469
1470. aastad: 1470, 1471, 1472, 1473, 1474, 1475, 1476, 1477, 1478, 1479
1480. aastad: 1480, 1481, 1482, 1483, 1484, 1485, 1486, 1487, 1488, 1489
1490. aastad: 1490, 1491, 1492, 1493, 1494, 1495, 1496, 1497, 1498, 1499
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads