Mauritaania
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb Senegali, Mali ja Alžeeria ning Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
Mauritaania Islamivabariik
| |||||
 .svg) Mauritaania vapp
| |||||
 | |||||
| Pealinn | Nouakchott | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pindala |
1 030 700 km²  | ||||
| Riigikeel | araabia ja prantsuse | ||||
| Rahvaarv |
4 614 974 (2021)[1] | ||||
| Rahvastikutihedus | 4,5 in/km² | ||||
| President | Mohamed Cheikh El Ghazouani | ||||
| Peaminister | Moctar Ould Diay | ||||
| Iseseisvus | 28. november 1960 | ||||
| SKT |
5,025 mld $ (2017)[2] | ||||
| SKT elaniku kohta |
1136 $ (2017)[3] | ||||
| Valuuta | ugia (MRO) | ||||
| Tippdomeen | .mr | ||||
| ROK-i kood | MTN | ||||
| Telefonikood | 222 | ||||
Mauritaania sai nime Põhja-Aafrikas asunud antiikaja piirkonna Mauretaania järgi. Mauretaania järgi on nimetatud ka maurid. Kuid Mauritaania ja Mauretaania maa-ala ei kattu ja ka maurid pole Mauritaania põlisrahvas.
Nime Mauritaania andsid piirkonnale Prantsuse kolonisaatorid alles 19. sajandil. Varem sellel maa-alal väljakujunenud nime polnud.
Mauritaania asub Sahara kõrbes. Sellepärast on seal asustus hõre ja elanikeks on põhiliselt olnud nomaadid, mistõttu riiklust on seal olnud raske kehtestada.
Mauritaania ja Mali piirialadel tekkis Ghana riik, mis ei ulatunud Ghanasse, kuid mille järgi Ghana on nimetatud. Selle pealinn Koumba Saleh asus Lõuna-Mauritaanias. 1050. aasta paiku võttis Ghana riik vastu islami. Marokot ja Lõuna-Hispaaniat valitsenud Almoraviidid võitsid Ghanat ja vallutasid suurema osa Mauritaaniast, aga 1147 sai Almoraviidide riik Almohaadidelt sõjas lüüa ja lakkas olemast. Almohaadid ei võtnud Mauritaaniat oma kontrolli alla ja keskvõim lakkas seal toimimast. Ühtlasi nõrgenes Ghana järjest, kuni Mali riik selle hävitas. Mauritaania lõunaosast sai Mali riigi vähetähtis ääreala ja riikluse traditsioonid katkesid Mauritaanias sajanditeks.
1640 asutati Senegali jõe põhjakaldal Edela-Mauritaanias Trarza emiraat. Selle elanikud olid peamiselt rändhõimud. Senegali jõe lõunakaldal asus Waalo riik ja suudmes Prantsusmaa kaubapunkt Saint-Louis. 1825 sai Tzarza emiiriks Mohammad al Habib, kes tasuks lubaduse eest lõpetada rüüsteretked Waalosse abiellus Waalo pärijannaga. Prantslased seisid väljavaate ees, et Senegali jõe mõlema kalda elanikud võivad ühineda prantslaste vastu, ja ennetava rünnakuga purustasid Trarza sõjaväe.
Ühe põlvkonna jagu kestis rahu. Kuid vastuseks sellele, et Prantsusmaa rajas Senegali jõele merest järjest kaugemale sõjalisi tugipunkte, sõlmis Trarza oma naabri Braknaga prantslastevastase lepingu, uuendas Waaloga liidulepingut ja pani Waalo kuningaks Mohammad al Habibi poja. Seepeale korraldasid prantslased 1855 teise Trarza sõja, milles purustasid liitlaste ühendatud väe, likvideerisid Waalo riigi ja kuulutasid selle Prantsusmaa kolooniaks.
Trarza jäi veel pooleks sajandiks iseseisvaks. Nad ei rünnanud Senegali jõest lõunas olevat Prantsusmaa asumaad, Prantsusmaa omakorda ei suutnud jõe põhjakallast koloniseerida, sest teda oli nõrgestanud Prantsuse-Preisi sõda. Alles 1902 kuulutas Prantsusmaa Trarza oma protektoraadiks. 12. mail 1903 kuulutas Prantsusmaa kogu tänapäevase Mauritaania oma protektoraadiks, 18. oktoobril 1904 tsiviilterritooriumiks, 12. jaanuaril 1920 kolooniaks ja 27. oktoobril 1946 ülemereterritooriumiks.
Mauritaania pealinn oli kogu selle aja Saint-Louis, mis asus väljaspool Mauritaaniat Senegalis. 1957 viis Prantsusmaa lõpuks Mauritaania pealinna Mauritaaniasse, selleks sai Nouakchott. 28. novembril 1958 sai Mauritaania autonoomseks vabariigiks ja 28. novembril 1960 iseseisvaks.
3. augustil 2005 toimus Mauritaanias sõjaväeline riigipööre, mida juhtis kolonel Ely Ould Mohamed Vall. Sellega tõugati võimult 21 aastat riiki kõva käega valitsenud Ould Sid'Ahmed Taya. Riigipöörajad kasutasid ära Ould Sid'Ahmed Taya viibimist Saudi Araabias kuningas Fahdi matustel. Kuni aastani 2007 juhtis riiki sõjaväeline valitsus. Riigipeaks nimetatud Ely Ould Mohamed Vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia.
26. juunil 2006 toimunud referendumil kiitis rahvas 97% heaks uue põhiseaduse. Sama aasta 19. novembril ja 3. detsembril toimusid riigis parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised. 11. märtsil 2007 valiti uueks presidendiks Sidi Ould Cheikh Abdallahi, kes kukutati 6. augustil 2008 toimunud sõjaväelise riigipöördega.
Mauritaania on jaotatud 15 provintsiks (wilāyah; halduskeskused sulgudes):
|
 |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
