Angola
From Wikipedia, the free encyclopedia
Angola (varem eesti keeles Angoola) on riik Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. See piirneb Namiibiaga lõunas, Kongo Demokraatliku Vabariigiga põhjas ja kirdes ning Sambiaga idas. Angola eksklaav Cabinda piirneb Kongo Vabariigiga põhjas ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga lõunas.
 |
See artikkel on riigist; Indiana linna kohta vaata artiklit Angola (Indiana). |
|
Angola Vabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | Angola Avante | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Luanda | ||
| Pindala |
1 246 700 km²  | ||
| Riigikeel | portugali keel | ||
| Rahvaarv |
32 866 270 (2020)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 26,4 in/km² | ||
| Riigikord | presidentaalne vabariik | ||
| President | João Lourenço | ||
| Iseseisvus | 11. november 1975 | ||
| SKT |
124,209 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
4100 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Angola kvanza (AOA) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +1 | ||
| Tippdomeen | .ao | ||
| ROK-i kood | ANG | ||
| Telefonikood | 244 | ||
Suuremad jõed on Kongo, Kasai, Zambezi, Okavango ja Cunene.
Kõrgeim tipp on Bié platool asuv Môco.
Pika kodusõja ajal (1974–2002 august) oli Angola majandus madalseisus ning praktiliselt mingit kasvu ei toimunud. Sõjas sai rängalt kannatada ka infrastruktuur. Pärast kodusõda on majandus aga kiiresti kasvanud. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta, mis 2005. aastal oli 2800 dollarit, on väike, kuid siiski suurem kui enamikul Aafrika riikidel.
2004. aastal sai Angola 2 miljardit dollarit laenu Hiinast, millega parandati sõja ajal hävinud infrastruktuure.
Angolas on pärast kodusõja lõppu suurenenud naftatootmine. Kui 2005. aasta lõpus toodeti 1,4 miljonit barrelit naftat päevas, siis 2007. aasta algul juba 2 miljonit barrelit päevas. Naftatootmist kontrollib firma Sonangol Group, mis kuulub Angola valitsusele. 2006. aasta detsembris sai Angola OPEC-i täisliikmeks. 2005. aastal kasvas Angola majandus 18% ja 2006. aastal 26%. Samas suurusjärgus kasvu oodatakse ka 2007. aastal. Nende näitajatega on Angola üks kiireimini kasvavaid majandusi maailmas.
Riigil on märkimisväärsed teemandi- ja uraanimaagivarud.
2014. aasta rahvaloenduse järgi on Angolas elanikke 24 383 301 (esialgsed tulemused). Eelmine rahvaloendus toimus 1970. aastal. Siis saadi rahvaarvuks 5 646 166. Kodusõja tõttu ei olnud võimalik vahepeal rahvaloendusi korraldada ja seetõttu lahknesid hinnangud Angola rahvaarvule suurel määral. Eri hinnanguil oli see 12 263 596 (CIA, juuli 2007), 16 329 000 (IMF, 2007), 16 300 000 (PRB, 2007).[4]
Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed.
Angola jaguneb 18 provintsiks, mis omakorda jaotatakse 158 vallaks. Provintsid on:
- Bengo provints
- Benguela provints
- Bié provints
- Cabinda provints
- Cunene provints
- Huambo provints
- Huíla provints
- Kuando Kubango provints
- Luanda provints
- Lõuna-Kwanza provints
- Lõuna-Lunda provints
- Malanje provints
- Moxico provints
- Namibe provints
- Põhja-Kwanza provints
- Põhja-Lunda provints
- Zaire provints
- Uíge provints
Angola esimesteks asukateks olid khoisani hõimud, kelle bantu keeli rääkivad hõimud kõrbealadele tõrjusid. 1483 hakkasid portugallased Angola rannikule rajama tugiposte. 19. sajandil algas Angola ala süstemaatiline allutamine Portugali võimule, mis jõudis lõpule 1920. aastateks. 1975. aastani oli Angola Portugali asumaa. 1950. aastatel alanud vabastusliikumine muutus 1961. aastal relvastatud vastupanuks. 1974. aastal algasid relvastatud kokkupõrked FNLA, UNITA ja MPLA vahel. Kaht esimest toetasid Ameerika Ühendriigid ja LAV, marksistlikku MPLAd toetasid Kuuba ja Nõukogude Liit. 1975 kuulutas MPLA Cabinda eksklaavis välja iseseisvuse. 1994 sõlmiti vaherahu. Kodusõda lõppes 2002. aastal pärast UNITA juhi Jonas Savimbi surma lahingutes. UNITA muudeti parteiks.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
