Šona keel

From Wikipedia, the free encyclopedia

Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.[2][3] Šona keel on šonade emakeel ja üks Zimbabwe ametlikest riigikeeltest. Zimbabwes kõneleb šona keelt 9 miljonit inimest ehk rohkem kui 80% elanikkonnast. Šona keelt kõneldakse ka Sambias, Mosambiigis ja Botswanas.[3] Šona keelega sarnaneb kõige rohkem tonga keel, mida kõneldakse samuti Zimbabwes ja Sambias.[1]

Quick Facts Kõneldakse, Kokku kõnelejaid ...
Šona keel
Kõneldakse  Zimbabwe
 Sambia
 Mosambiik
 Botswana
Kokku kõnelejaid 10,7 miljonit (2006)[1]
Keelesugulus Nigeri-Kordofani hõimkond
 bantu keeled
  bantu keelte S-rühm
   šona keeled
    šona keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Zimbabwe
Keelekoodid
ISO 639-1 sn
ISO 639-2 sna
Close

Šona keelt kõneleb hinnanguliselt 10 759 200 inimest.[1] Sel on mitu murret. Põhimurded on kalanga, karanga, korekore, manjika, ndau ja zezuru murre.[2] Kaks peamist murret on karanga ja zezuru.[4]

Šona keelt õpetatakse ka koolides, kuid seda ei kasutata õppekeelena.[5] Šona keelel on küllaltki arenenud kirjandus, arvestades, et esimene šonakeelne raamat anti välja juba aastal 1957. Raamatu pealkiri on "Feso" ja selle autor on Zimbabwe kirjanik Solomon Mutswairo. Raamat läheb ajas sadu aastaid tagasi, kirjeldades aega enne Briti kolonisatsiooni. Mutswairo raamat osutus väga populaarseks ning seda õpetati isegi koolides.

Mõiste šona võttis 1931. aastal esimesena kasutusele Lõuna-Aafrika õpetlane Clement Doke, kes ühendas selle nimetuse alla vastastikku mõistetavad murded.[5] Šona keele juured ulatuvad Monomatapo impeeriumi ja Suur-Zimbabwe tsivilisatsiooni.[5]

Morfoloogia

Asesõnad

Isikulised asesõnad

Et isikut näitab juba tegusõna vorm, siis lisatakse tegusõnale alusena isikuline asesõna ainult isiku rõhutamiseks. Siiski on olemas rööpsed isikulised asesõnad, mida kasutatakse isikut veel rohkem rõhutades. Kolmandas isikus sugu ei eristata. (Mamadza 36–37)

Isikulised asesõnad on:

  • ini ('ma, mina'), inini ('mina, mina ise')
  • iwe ('sa, sina'), iwewe ('sina, sina ise')
  • iye ('ta, tema'), iyeye ('tema, tema ise')
  • isu ('me, meie'), isusu ('meie, meie ise')
  • imi ('te, teie, Te, Teie'), imimi ('teie, teie ise, Teie, Teie ise')
  • ivo ('nad, nemad'), ivavo ('nemad, nemad ise') (Mamadza 36–37)

Arvsõnad

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.