Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.[2][3] Šona keel on šonade emakeel ja üks Zimbabwe ametlikest riigikeeltest. Zimbabwes kõneleb šona keelt 9 miljonit inimest ehk rohkem kui 80% elanikkonnast. Šona keelt kõneldakse ka Sambias, Mosambiigis ja Botswanas.[3] Šona keelega sarnaneb kõige rohkem tonga keel, mida kõneldakse samuti Zimbabwes ja Sambias.[1]
| Šona keel | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Zimbabwe Sambia Mosambiik Botswana |
| Kokku kõnelejaid | 10,7 miljonit (2006)[1] |
| Keelesugulus |
Nigeri-Kordofani hõimkond bantu keeled bantu keelte S-rühm šona keeled šona keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Zimbabwe |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | sn |
| ISO 639-2 | sna |
Šona keelt kõneleb hinnanguliselt 10 759 200 inimest.[1] Sel on mitu murret. Põhimurded on kalanga, karanga, korekore, manjika, ndau ja zezuru murre.[2] Kaks peamist murret on karanga ja zezuru.[4]
Šona keelt õpetatakse ka koolides, kuid seda ei kasutata õppekeelena.[5] Šona keelel on küllaltki arenenud kirjandus, arvestades, et esimene šonakeelne raamat anti välja juba aastal 1957. Raamatu pealkiri on "Feso" ja selle autor on Zimbabwe kirjanik Solomon Mutswairo. Raamat läheb ajas sadu aastaid tagasi, kirjeldades aega enne Briti kolonisatsiooni. Mutswairo raamat osutus väga populaarseks ning seda õpetati isegi koolides.
Mõiste šona võttis 1931. aastal esimesena kasutusele Lõuna-Aafrika õpetlane Clement Doke, kes ühendas selle nimetuse alla vastastikku mõistetavad murded.[5] Šona keele juured ulatuvad Monomatapo impeeriumi ja Suur-Zimbabwe tsivilisatsiooni.[5]
Asesõnad
Isikulised asesõnad
Et isikut näitab juba tegusõna vorm, siis lisatakse tegusõnale alusena isikuline asesõna ainult isiku rõhutamiseks. Siiski on olemas rööpsed isikulised asesõnad, mida kasutatakse isikut veel rohkem rõhutades. Kolmandas isikus sugu ei eristata. (Mamadza 36–37)
Isikulised asesõnad on:
- ini ('ma, mina'), inini ('mina, mina ise')
- iwe ('sa, sina'), iwewe ('sina, sina ise')
- iye ('ta, tema'), iyeye ('tema, tema ise')
- isu ('me, meie'), isusu ('meie, meie ise')
- imi ('te, teie, Te, Teie'), imimi ('teie, teie ise, Teie, Teie ise')
- ivo ('nad, nemad'), ivavo ('nemad, nemad ise') (Mamadza 36–37)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
