saksa füüsikateoreetik From Wikipedia, the free encyclopedia
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.
| Albert Einstein | |
|---|---|
 Albert Einstein (1921) | |
| Sündinud |
14. märts 1879 Ulm, Württembergi kuningriik, Saksa keisririik |
| Surnud |
18. aprill 1955 (76-aastaselt) Princeton, New Jersey, USA |
| Elukoht | Saksamaa, Itaalia, Šveits, USA |
| Rahvus | juut |
| Kodakondsus |
Saksa (1879–96) kodakondsuseta (1896–1901) Šveits (1901–55) Austria (1911–12) Saksamaa (1914–33) USA (1940–55) |
| Haridus | ETH Zürich |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | füüsika |
| Töökohad | Šveitsi patendiamet (Bern), ETH Zürich, Karli Ülikool Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemia, Keiser Wilhelmi Instituut, Leideni Ülikool, Institute for Advanced Study |
| Tuntumad tööd | üldrelatiivsusteooria, erirelatiivsusteooria, fotoefekt, Browni liikumine, E = mc², Bose-Einsteini statistika |
| Tunnustus |
Nobeli füüsikaauhind (1921) Copley medal Max Plancki medal Ajakirja Time sajandi isik |
| Autogramm | |
 | |
Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. See seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna.
Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E = mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. 1921. aastal sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). 1905. aastat nimetatakse ka ladinakeelse nimetusega annus mirabilis, mis tähendab imepärast aastat. Põhjus on selles, et sel aastal avaldas Einstein neli kaasaegse füüsika jaoks kaalukat teadusartiklit saksakeelses teadusajakirjas Annalen der Physik. Need olid fotoefekti, Browni liikumise, erirelatiivsusteooria ja sellest tuleneva valemi E = mc² kohta. Avastused olid tõepoolest revolutsioonilised, olles aluseks kaasaegsetele füüsika arusaamadele ruumi, aja, massi ja energia kohta.
Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. aastal. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ning popkultuuris on Einsteini nimi hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.
1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta jäi USA-sse elama ja sai 1940. aastal USA kodanikuks. Teise maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada president Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoof Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni surmani 1955. aastal töötas Einstein New Jersey osariigis Princetonis Perspektiivsete Uuringute Instituudis.
Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885. aastal konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega – see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894. aastal pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule.
Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul.
Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. Viieaastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudi soost õpilane, ja kaheksa-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini gümnaasiumi nime.
Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et talle ei meeldinud koolis kasutatav tuupimismeetod: korrutati kõiki põhitõdesid seni, kuni need õpilastele pähe jäävad. Hiljem kirjutas ta, et just see õpetamisviis hävitas õpihimu ja loomingulisuse.
12-aastaselt, uurides Eukleidese geomeetriat, leidis Einstein uue, teravmeelse tõestuse Pythagorase teoreemile.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist 16-aastaselt plaanis Einstein astuda ETH Zürichisse. Kuid mitmes aines jäid tema teadmised sisseastumiseksamitel kasinaks, mistõttu teda ei võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Šveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Šveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ning astus kõigest 17-aastaselt ETH Zürichisse matemaatika ja füüsika erialale.
Sellele erialale võeti sel aastal vastu kuus õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblanna Mileva Marić. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last: tütar ja pojad Hans Albert ja Eduard. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist 1902. aastal ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt sarlakitesse. Abielu lahutati 1919. aastal pärast seda, kui abikaasad olid viis aastat lahus elanud.
Mileva läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomitööd. On väidetud, et ta on vähemalt osalt oma mehe 1905. aastal avaldatud teoste kaasautor, aga füüsikaajaloolased, kes seda teemat on uurinud, pole leidnud sellele oletusele kinnitust.
17. aprillil 1955 kaebas Albert Einstein valu rinnus ja ta toimetati Princetoni haiglasse. Einsteinil tekkisid kõhuaordianeurüsmi rebendi tagajärjel sisemised verejooksud. Operatsioonist olevat ta keeldunud ja surnud 18. aprillil Princetoni haiglas veidi pärast kella ühte päeval.[1][2]
Lahkamisel eemaldas patoloog Thomas S. Harvey Einsteini aju ja jättis enda juurde hoiule.[3]
Einstein pooldas sotsialismi ja oli kriitiline kapitalismi suhtes. Oma poliitilistest vaadetest kirjutas ta näiteks essees "Why Socialism?".[4] Arvestades Einsteini sidemeid Saksamaa, sionismi ja kommunistidega, samuti ta sotsialistlikke ideaale, pidas FBI teadlase kohta toimikut, mis lõpuks oli 1800 lehekülje paksune.[5]
Einstein distantseeris end ateismist ja pidas end agnostikuks.[6] Ta ütles, et tema nägemus jumalast sarnanes Baruch Spinoza "panteistliku" jumalaga, kuid ta ei uskunud isikustatud jumala olemasolusse.[7][8]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
