Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.

Albert Einstein
Albert Einstein (1921)
Sündinud	14. märts 1879 Ulm, Württembergi kuningriik, Saksa keisririik
Surnud	18. aprill 1955 (76-aastaselt) Princeton, New Jersey, USA
Elukoht	Saksamaa, Itaalia, Šveits, USA
Rahvus	juut
Kodakondsus	Saksa (1879–96) kodakondsuseta (1896–1901) Šveits (1901–55) Austria (1911–12) Saksamaa (1914–33) USA (1940–55)
Haridus	ETH Zürich
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika
Töökohad	Šveitsi patendiamet (Bern), ETH Zürich, Karli Ülikool Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemia, Keiser Wilhelmi Instituut, Leideni Ülikool, Institute for Advanced Study
Tuntumad tööd	üldrelatiivsusteooria, erirelatiivsusteooria, fotoefekt, Browni liikumine, E = mc², Bose-Einsteini statistika
Tunnustus	Nobeli füüsikaauhind (1921) Copley medal Max Plancki medal Ajakirja Time sajandi isik
Autogramm

"Einstein" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Einstein (täpsustus).

Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. See seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna.

Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E = mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. 1921. aastal sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). 1905. aastat nimetatakse ka ladinakeelse nimetusega annus mirabilis, mis tähendab imepärast aastat. Põhjus on selles, et sel aastal avaldas Einstein neli kaasaegse füüsika jaoks kaalukat teadusartiklit saksakeelses teadusajakirjas Annalen der Physik. Need olid fotoefekti, Browni liikumise, erirelatiivsusteooria ja sellest tuleneva valemi E = mc² kohta. Avastused olid tõepoolest revolutsioonilised, olles aluseks kaasaegsetele füüsika arusaamadele ruumi, aja, massi ja energia kohta.

Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. aastal. Hiljem ületas ta kuulsuse poolest kõiki teisi teadlasi. Popkultuuris on Einsteini nimi hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.

1933. aastal, kui Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides. Ta ei naasnud Saksamaale, kus oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor, vaid jäi USA-sse ja sai 1940. aastal USA kodakondsuse. Teise maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada president Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-lgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Selle tulemusena loodi Manhattani projekt. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, kuid mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoof Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni surmani 1955. aastal töötas Einstein New Jersey osariigis Princetonis Perspektiivsete Uuringute Instituudis.

Lapsepõlv

Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885. aastal konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega – see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Ent 1894. aastal pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule.

Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul.

Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. Viieaastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudi soost õpilane, ja kaheksa-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini nime.

Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga, sest talle ei meeldinud koolis kasutatud tuupimismeetod: kõiki põhitõdesid korrati seni, kuni need õpilastele pähe jäävad. Hiljem kirjutas ta, et just see õpetamisviis hävitas õpihimu ja loomingulisuse.

12-aastaselt, uurides Eukleidese geomeetriat, leidis Einstein uue, teravmeelse tõestuse Pythagorase teoreemile.

Noorpõlv

Pärast gümnaasiumi lõpetamist 16-aastaselt plaanis Einstein astuda ETH Zürichisse. Ent sisseastumiseksameil jäid tema teadmised mitmes aines kasinaks. Teda ei võetud ülikooli vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. 1896. aasta jaanuaris loobus ta ühtlasi Württembergi kodakondsusest, et hoida sõjaväest kõrvale. Ta oli kodakondsuseta isik 1901. aasta veebruarini, mil omandas Šveitsi kodakondsuse. 1896. aasta septembris tegi ta Šveitsis küpsuseksamid peamiselt heade tulemustega ning astus kõigest 17-aastaselt ETH Zürichisse matemaatika ja füüsika erialale.

Sellele erialale võeti sel aastal vastu kuus õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblanna Mileva Marić. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last: tütar ja pojad Hans Albert ja Eduard. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist 1902. aastal ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt sarlakitesse. Abielu lahutati 1919. aastal pärast seda, kui abikaasad olid viis aastat lahus elanud.

Mileva läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomitööd. On väidetud, et ta on vähemalt osalt oma mehe 1905. aastal avaldatud teoste kaasautor, aga füüsikaajaloolased, kes seda teemat on uurinud, pole leidnud sellele oletusele kinnitust.

2. juunil 1919 abiellus Einstein oma nõo Elsa Löwenthaliga.

Surm

17. aprillil 1955 kaebas Albert Einstein valu rinnus ja ta toimetati Princetoni haiglasse. Einsteinil tekkisid kõhuaordianeurüsmi rebendi tagajärjel sisemised verejooksud. Operatsioonist olevat ta keeldunud ja surnud 18. aprillil Princetoni haiglas veidi pärast kella ühte päeval.^[1][2]

Lahkamisel eemaldas patoloog Thomas S. Harvey Einsteini aju ja jättis enda juurde hoiule.^[3]

Poliitilised ja religioossed tõekspidamised

Einstein pooldas sotsialismi ja oli kriitiline kapitalismi suhtes. Oma poliitilistest vaadetest kirjutas ta näiteks essees "Why Socialism?".^[4] Arvestades Einsteini sidemeid Saksamaa, sionismi ja kommunistidega, samuti ta sotsialistlikke ideaale, pidas FBI teadlase kohta toimikut, mis lõpuks oli 1800 lehekülje paksune.^[5]

Einstein distantseeris end ateismist ja pidas end agnostikuks.^[6] Ta ütles, et tema nägemus jumalast sarnanes Baruch Spinoza "panteistliku" jumalaga, kuid ta ei uskunud isikustatud jumala olemasolusse.^[7][8]

Tunnustus

• 1921 – Nobeli füüsikaauhind teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905)
• 1921 – Matteucci medal
• 1929 – Max Plancki medal

Valitud teadusühingute liikmeks

• 1921 – Londoni Kuninglik Selts
• 1924 – Uus-Meremaa Kuninglik Selts
• 1927 – Baieri Teaduste Akadeemia
• 1930 – Ameerika Filosoofiaselts
• 1950 – Jaapani Akadeemia

Teosed eesti keeles

• "Füüsika evolutsioon" (koos Leopold Infeldiga). Inglise keelest tõlkinud Harry Õiglane. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1962
• "Einsteini ütlemisi". Kogunud ja toimetanud Alice Calaprice. Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, eessõna Freeman Dyson. Tallinn, Ersen 2001
• "Teaduslikku ja filosoofilist. Valitud töid". Koostanud Piret Kuusk. Saksa keelest tõlkinud Georg Liidja, Kalle Hein ja Piret Kuusk. Sissejuhatavad artiklid: Raivo Stern ja Ivar Piir. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus 2015.
• "Üldrelatiivsusteooria põhialus". Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud Piret Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2021. ISBN 9789985777633
• "Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)". Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud Piret Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2022. ISBN 9789985778067

Vaata ka

• Teleparalleelne gravitatsiooniteooria