kuuba poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Fidel Alejandro Castro Ruz (13. august 1926 Kuuba, Biráni lähedal – 25. november 2016 Havanna) oli Kuuba poliitik. Ta oli 1959–1976 Kuuba peaminister ning aastatel 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Ta oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär.
| Fidel Castro | |
|---|---|
 | |
| Kuuba Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär | |
|
Ametiaeg 24. juuni 1961 – 19. aprill 2011 | |
| Eelnev | Blas Roca Calderio |
| Järgnev | Raúl Castro |
| 17. Kuuba president | |
|
Ametiaeg 2. detsember 1976 – 24. veebruar 2008 | |
| Eelnev | Osvaldo Dorticós Torrado |
| Järgnev | Raúl Castro |
| 16. Kuuba peaminister | |
|
Ametiaeg 16. veebruar 1959 – 2. detsember 1976 | |
| Eelnev | José Miró Cardona |
| Järgnev | Tema ise (ministrite nõukogu esimehena) |
| 7. Mitteühinemisliikumise peasekretär | |
|
Ametiaeg 10. september 1979 – 6. märts 1983 | |
| Eelnev | Junius Richard Jayewardene |
| Järgnev | Neelam Sanjiva Reddy |
| 23. Mitteühinemisliikumise peasekretär | |
|
Ametiaeg 16. september 2006 – 24. veebruar 2008 | |
| Eelnev | Abdullah bin Ahmad Badawi |
| Järgnev | Raúl Castro |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Fidel Alejandro Castro Ruz |
| Sünniaeg |
13. august 1926 Birán, Holguíni provints, Kuuba |
| Surmaaeg |
25. november 2016 (90-aastasena) Havanna, Kuuba |
| Erakond |
Partido Ortodoxo (1947-1952) 26. juuli liikumine (1955-1965) Kuuba Kommunistlik Partei (1965-2016) |
| Abikaasa |
Mirta Diaz-Balart (1948-1955) Dalia Soto del Valle (1980-2016) |
| Lapsed | 11 last, teiste seas Alina Fernández, Fidel Castro Díaz-Balart |
| Sugulased | Raúl Castro, Ramón Castro Ruz, Juanita Castro |
| Elukoht | Viimne puhkepaik: Santa Ifigenia kalmistu, Santiago de Cuba provints |
| Alma mater | Havanna ülikool |
| Elukutse | Advokaat |
| Autogramm |
 |
Castro kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Fulgencio Batista parempoolse režiimi vastu ja juhtis revolutsiooni, mis diktaatori 1959. aastal siiski kukutas. Castro tõstis enamiku kuubalaste elatustaset, kuid kohtles karmilt rahulolematuid. Alates aastast 1990, kui Castro režiim jäi ilma NSV Liidu toetusest ja USA pikaajalise kaubandusembargo tagajärjed andsid end tunda, koges ta tugevnevat vajadust reformide järele: 1995 ilmutas ta suuremat paindlikkust, lubades välisomandit tähtsates äri- ja tööstussektorites. Pärast Esindajatekoja demokraatide delegatsiooni visiiti jaanuaris 1996 tundus algavat USA ja Kuuba leppimine, kuigi USA embargot ei tühistatud. 1998 kutsus Castro pretsedenditule külaskäigule Johannes Paulus II.
Rikaste vanematega Castro sai hariduse jesuiidikoolides ja õppis õigusteadust Havanna ülikoolis, mille järel sai tuntuks vaeste klientide kaitsmisega. Ta vastustas Batista diktatuuri ja osales 1953 koos vend Raúl Castroga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu. Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja Kuubal maabuda, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat. Lõpuks kogus ta 5000-mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista. Mõne kuu pärast sai Castrost peaminister, tema vend Raúl nimetati relvajõudude ministriks.
Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse, mis põhines suhkru, tubaka ja nikli tootmisel. 1960 riigistas ta rikaste kuubalaste, ameeriklaste ja teiste välismaalaste vara, mis tõi kaasa majandusembargo ja USA katsed Kuuba valitsusel jalad alt lüüa. See vaen kulmineerus Kuuba raketikriisiga 1962. Arenguabi pakkus NSV Liit, kes vahetas USA välja Kuuba tähtsaima kaubanduspartnerina. Castro hülgas 1975 Marxi väljendi "Igaühelt tema võimete järgi, igaühele tema vajaduste järgi" ja andis dekreedi, et iga kuubalane peab saama vastavalt oma tööle. Ta täiustas rahvastiku enamuse haridusvõimalusi, elamistingimusi ja tervishoidu, kuid minetas keskklassi poolehoiu, kellest sajad tuhanded pagesid riigist.
Pärast 1990. aastat jätsid Ida-Euroopa sündmused ja NSV Liidu lagunemise Castro üha suuremasse isolatsiooni ja 1993. aastaks oli USA embargo tõsiselt nõrgendanud riigi majandust, õhutades üha suuremat hulka kuubalasi riigist lahkuma.
Fidel Castro tervis halvenes 2006. aasta suvel, seetõttu määrati ajutiselt Kuubat juhtima tema noorem vend Raúl. Sama aasta 5. septembril teatas Fidel, et kõige hullem on möödas ja ta paraneb, ehkki on kaotanud kaalust ligi 19 kilo [1]
18. veebruaril 2008 teatas Fidel Castro Kuuba Kommunistliku Partei häälekandjale Granma saadetud avalikus pöördumises, et ei naase presidendi ja armee ülemjuhataja ametisse, keeldudes nende ametikohtade vastuvõtmisest 24. veebruaril toimuval Riiginõukogu istungil. Uueks presidendiks valis Riiginõukogu Fidel Castro noorema venna Raúl Castro.
2016. aastal nimetati Fidel Castro auks üks Põhja-Osseetia Digora rajooni mäetipp (kuna Castro oli osseetide kangelase, 1960. aastate alguses Kariibi kriisi ajal Kuubal asunud Nõukogude väge juhtinud kindral Issa Plijevi sõber).[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
