From Wikipedia, the free encyclopedia
Neil Alden Armstrong (5. august 1930 – 25. august 2012) oli USA astronaut, insener, esimene inimene, kes astus Kuu pinnale. Samuti oli ta mereväe lendur, katselendur, aero- ja astronautikainsener ja professor ülikoolis.
| Neil Armstrong | |
|---|---|
 Lisa pildiallkiri. | |
| Sünninimi | Neil Alden Armstrong |
| Sünniaeg |
5. august 1930 Wapakoneta, Ohio |
| Surmaaeg |
25. august 2012 (82-aastaselt) Cincinnati, Ohio |
| Alma mater |
Purdue Ülikool Lõuna-California Ülikool |
| Tunnustus |
Presidendi Vabadusmedal Kongressi kuldmedal |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Truudusvanne |
 Ameerika Ühendriigid |
| Teenistus | Ameerika Ühendriikide Relvajõud |
| Teenistusaeg | 1949–1960 |
| Auaste |
 Nooremleitnant |
| Üksus(ed) | Ameerika Ühendriikide merevägi |
| Sõjad/lahingud | Korea sõda |
| Autogramm | |
 | |
Armstrong sündis Ohio osariigis Wapakonetas. 1947. aastal asus Purdue Ülikoolis õppima aerokosmose inseneriteadust, kuid 1949. aastal kutsuti ta mereväkke ning 1950. aastal sai temast mereväe lendur. Armstrong osales Korea sõjas ning pärast sõda lõpetas ta 1955. aastal ülikooli. Ülikooli lõpetamise järel sai ta NACA katselenduriks ning lendas seitse korda katselennukiga X-15.[1] Ta osales ka õhuväe mehitatud kosmoselendude programmides.
1962. aastal valiti ta NASA teise astronautide grupi The New Nine liikmeks. Märtsis 1966 oli ta Gemini 8 komandör ja sai NASA esimeseks tsiviilisikust astronaudiks, kes jõudis kosmosesse.[2] Missiooni ajal sooritas ta koos kaasastronaudi David Scottiga esimese põkkumise kosmoses. Missioon tuli hiljem katkestada, sest kosmoselaev hakkas ohtlikult pöörlema ning Armstrong kasutas pöörlemise lõpetamiseks kütust, mis oli mõeldud atmosfääri sisenemise ajaks. 1969. aastal sai Armstrong missiooni Apollo 11 komandöriks ning sooritas koos Buzz Aldriniga esimese mehitatud maandumise Kuule. 20. juulil 1969 sai ta esimeseks inimeseks, kes on kõndinud Kuu pinnal.
Armstrong lahkus NASAst 1971. aastal ning õpetas kuni 1979. aastani Cincinnati ülikoolis. Pärast NASAst lahkumist, oli ta Apollo 13 õnnetust ja Challengeri katastroofi uurinud komisjonide liige. Armstrong suri 2012. aastal südameoperatsiooni järel tekkinud tüsistustesse.[3]
Neil Armstrong osales Korea sõjas mereväe hävituslendurina, seejärel lõpetas 1955. aastal Purdue Ülikooli lennundusinsenerina ja töötas katselendurina. Armstrong lahkus teenistusest Ameerika Ühendriikide mereväe reservis 1960. aastal. 1962. aastal valiti ta NASA teise astronautide gruppi The New Nine.[4]
Armstrong kuulus Gemini 5 ja hiljem Gemini 11 varumeeskonda. Tema esimene kosmoselend toimus Gemini 8 komandörina 1966. aastal. Selle lennu käigus sooritati esimene õnnestunud põkkumine.[2] Lennu programmis oli esialgu ette nähtud ka kaaspiloodi David Scotti viibimine avakosmoses, kuid see jäeti tehniliste probleemide tõttu ära.
Neil Armstrong kuulus Apollo 8 varumeeskonda ning tänu kindlaksmääratud meeskondade rotatsioonile tähendas see, et talle langes au juhtida esimest Kuule laskuvat missiooni, Apollo 11. Tema meeskonda kuulusid juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Buzz Aldrin. Esialgsete plaanide kohaselt pidi Kuu pinnale esimesena astuma Buzz Aldrin, sest kuumooduli piloodina oli temal rohkem aega ja võimalusi eelnevat spetsiaaltreeningut teha kui lennu komandöril. Kuumooduli ukseni jõudmiseks pidi aga Aldrin üle Armstrongi ronima ja juba esimese katsetamise käigus selgus, et kahe skafandris mehe puhul ei ole selleks lihtsalt piisavalt ruumi. Aprillis 1969 otsustati, et kuumooduli ja selle luugi konstruktsiooni tõttu astub esimesena Kuu pinnale Armstrong.
Armstrongi vasak jalg puudutas Kuu pinda 21. juulil 1969 kell 2.56 UTC. Kuule astudes ütles ta nüüdseks igaühele teada sõnad, mis BBC ja paljude teiste kanalite kaudu maailmale otse edasi anti: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks." ("That's one small step for [a] man, one giant leap for mankind"). Umbes 15 minutit hiljem astus Kuu pinnale ka Buzz Aldrin. Armstrong ja Aldrin viibisid Kuul 2 tundi ja 31 minutit ning kogusid 47,7 naela (umbes 21,6 kg) pinnast.
Kuigi astronaudid tegid Kuul lugematu hulga fotosid, ei ole Armstrongist Kuu pinnal hämmastaval kombel ühtki korralikku fotot.
Pärast NASA-st lahkumist 1971. aastal töötas Neil Armstrong Cincinnati Ülikooli professorina ja osales muu hulgas süstiku Challenger huku uurimises.[5] Ta kuulus ka paljude ettevõtete juhtorganitesse.
Armstrong koges korduvalt, kuidas tema kuulsust püütakse kurjalt ära kasutada. Ta ei andnud autogramme, sest neid hakati suurte summade eest müüma. Isegi Armstrongi juuksur püüdis tema äralõigatud juuste pealt teenida.
1956. aastal abiellus Neil Armstrong Janet Shearoniga, kellest hiljem lahutas. Neil sündis kolm last, kellest üks on nüüdseks surnud. 1994. aastal abiellus ta Carol Held Knightiga.
Linnalegendi kohaselt on Neil Armstrong viibinud Eesti NSV ajal ka Tallinnas ja ööbinud Viru hotellis.[6][7][8] See väide ei pea siiski paika, sest Neil Armstrong külastas Nõukogude Liitu üksnes 1970. aastal, kuid Viru hotell valmis 1972. aastal. Legendi arvatavaks allikaks on Kuul käinud USA astronaudi James Irwini külaskäik Tallinna, mis toimus 1978. aastal Pärast astronaudikarjääri konfliktset lõppu leidis Irwin kirikuringkonnad, külastas üht kiriklikku üritust Soomes ja saabus laevaga Tallinna, kus esines Oleviste kirikus baptistidele.
Neil Armstrongi järgi on nimetatud Kuu kraater Armstrong Apollo 11 laskumiskoha lähedal ja asteroid 6469 Armstrong. Ta on valitud Astronautide kuulsuste halli ja Katselendurite kuulsuste halli. Tema nime on saanud paljud koolid, tänavad ja rajatised. Tema kodulinnas Wapakonetas on tema nime kandev lennundusmuuseum; Armstrongi nime sai ka lennukool, kus ta lendama õppis.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
