Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia (inglise keeles American Academy of Arts and Letters) on Ameerika Ühendriikide juhtivaid arhitekte, kunstnike, heliloojaid ja kirjanikke ühendav selts (honor society). [1]
Akadeemia asutati 1898. aastal ja tal on 300 eluks ajaks valitud liiget.[1] Peakorter asub New Yorgis Manhattanil Audubon Terrace'i hoonetekompleksis.
Lisaks uute liikmete valimisele vabade kohtade tekkimisel, püüab akadeemia edendada ja säilitada huvi kirjanduse, muusika ja kaunite kunstide vastu, andes välja üle 70 auhinna ja preemia, eksponeerides kunsti ja käsikirju, rahastades muusikalavastuste etendusi ning ostes kunstiteoseid edasiseks annetamiseks muuseumidele üle kogu riigi.[1]
Akadeemiasse on kuulunud omal ajal Henry James, Theodore Roosevelt, John Singer Sargent ja Mark Twain.[1]
Kuigi naisi ei oldud kunagi otseselt välistatud, ei valitud neid esimestel aastatel liikmeks. Julia Ward Howe'i vastuvõtmine 1907. aastal (87-aastaselt) esimese naisena akadeemia liikmeks oli vaid üks juhtum intensiivses arutelus naisliikmete võimaliku liikmesuse üle.
Filosoof William James võttis oma kandidatuuri esiotsa maha, kuna tema väikevend Henry valiti akadeemia liikmeks varemalt.[2] Mõni aeg hiljem James siiski valiti liikmeks.
|
|
|
|
|
|
1983. aastal loodi uus Akadeemia liikmeskonna kategooria, et hõlmata ameeriklasi, kes on kunstide alal silmapaistvad, kuid kelle tegevus jääb väljapoole traditsioonilisi arhitektuuri-, kunsti-, kirjandus- ja muusikavaldkondi. Ameerika auliikmetel on kõik liikmeõigused ja privileegid, välja arvatud hääleõigus. Liikmete arv on piiratud (20).[3] Auliikmeid: George Balanchine (1983), Frank Capra (1984), Bob Dylan (2013), Mihhail Barõšnikov (2021) jt.
Akadeemia lõi 1929. aastal välismaise auliikme kategooria, et tugevdada kultuurisidemeid teiste riikidega. Tänapäeval valib akadeemia välisliikmeteks 75 silmapaistvat kirjanikku, heliloojat, maalikunstnikku, skulptorit ja arhitekti välisriikidest. Neil on kõik liikmeõigused ja privileegid, välja arvatud hääleõigus.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.