Ameerika Ühendriikide kirjanik From Wikipedia, the free encyclopedia
Kurt Vonnegut (11. november 1922 Indianapolis – 11. aprill 2007 New York) oli ameerika kirjanik. Ta avaldas 14 romaani, kolm lühijuttude kogumikku, viis näidendit ja viis tõsielulist teost. Tema tuntuim teos on bestsellerist satiiriline romaan "Tapamaja, korpus viis" ("Slaughterhouse-Five"; 1969).
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kurt Vonnegut | |
|---|---|
 Kurt Vonnegut (1972) | |
| Sünninimi | Kurt Vonnegut Jr. |
| Sündinud |
11. november 1922 Indianapolis, Indiana, USA |
| Surnud |
4. november 2007 (84-aastaselt) New York, USA |
| Haridus |
Cornelli Ülikool Carnegie Melloni Ülikool Tennessee Ülikool Chicago Ülikool (MA) |
| Elukutse | kirjanik |
| Žanr | satiir, must huumor, ulme |
| Kirjandusvool | postmodernism |
| Tegutsemisaastad | 1951–2007 |
| Abikaasa |
Jane Marie Cox (1945–1971) Jill Krementz (1979–2007) |
Vonnegut sündis ja kasvas üles Indiana osariigis Indianapolises. Ta läks õppima Cornelli Ülikooli, kuid ta visati sealt 1943. aastal välja, misjärel läks sõjaväkke. Väeteenistuse ajal õppis ta masinaehitust Carnegie' Tehnoloogiaülikoolis (praegune Carnegie Melloni Ülikool) ja Tennessee Ülikoolis.
1944. aasta 14. mail suundus Vonnegut emadepäeva puhul tagasi koju, avastades, et tema ema oli eelneval ööl enesetapu sooritanud, kui oli võtnud unerohu üledoosi. Kolm kuud hiljem saadeti ta 106. jalaväediviisiga Euroopasse Teises maailmasõtta sõdima. 1944. aasta detsembris langes ta veel üle 500 ameeriklasega Bulge'i lahingus sakslaste kätte vangi. Ta viidi Dresdeni, kus ta elas 1945. aasta veebruaris üle liitlasvägede korraldatud pommitamise, varjates end tapamajas.
1952. aastal avaldas Vonnegut oma esimese romaani, milleks oli "Isemängiv klaver". ("Player Piano"). Romaan võeti küll hästi vastu, kuid selle müük ei edenenud. Pärast seda ilmus Vonnegutil veel mitu romaani, teiste seas "Kassikangas" ("Cat's Cradle"; 1963) ja "Jumal õnnistagu teid, Mr Rosewater, ehk, Pärle sigade ette" ("God Bless You, Mr. Rosewater"; 1963). Läbimurde saavutas ta kuuenda romaaniga, "Tapamaja, korpus viis". Tegemist on osaliselt autobiograafilise teosega, mille tegevus leiab osaliselt aset Dresdeni pommitamise ajal ja mida peetakse üheks parimaks postmodernistlikuks teoseks. See tõusis New York Timesi bestsellerite edetabelis esikohale. Ta kutsuti pärast seda üle riigi kõnesid andma ja loenguid pidama.
Karjääri hilisemas osas avaldas ta mitu autobiograafilist esseed ja lühijuttude kogumikku, sealhulgas kogumiku "Kodumaata mees" ("A Man Without a Country"; 2005).
Vonnegut kritiseeris oma teosetes kaasaegset ühiskonda. Ta oli lisaks huvitatud tehnoloogilisest arengust ja võimalustest, mida see pakub, kuid samas oli ka teadlik ohtudest, milleni tehnoloogia viia võib. Talle oli omane fantastilise põimimine reaalsusega. Osad tema tegelased esinevad mitmetes tema teostes, teiste seas ebaõnnestunud ulmekirjanik Kilgore Trout ja Eliot Rosewater.
Pärast Teist maailmasse USA-sse naasnult abiellus ta 1. septembril 1945 Jane Marie Coxiga, kellega ta sai kolm last. Paar kolis Chicagosse, kus Vonnegut hakkas Chicago Ülikoolis antropoloogiat õppima. 1947. aastal sündis esiklaps Mark. 1951. aastal kolis pere Cape Codi Massachusettsi osariigis.
1958. aastal suri Vonneguti õde vähki ja õe abikaasa oli enne seda hukkunud rongiõnnetuses, misjärel adopteeris ta õe ja õhemehe kolm poega.
1979. aastal abiellus Vonnegut portreefotograafi ja lastekirjaniku Jill Krementziga.
1984. aastal üritas Kurt Vonnegut end tappa, kuid ta päästeti.
2000. aastal puhkes Vonneguti kodus tulekahju, kui mees oli jalgpalli Superbowli vaadates ja suitsetades magama jäänud.
Kurt Vonnegut suri 2007. aastal kodus trepil kukkudes saadud ajutrauma tüsistustesse.
Vonneguti teostes on Eestit või eestlastest tegelasi mainitud raamatutes "Mother Night" ja "Sinihabe".
Vonnegut tegeles ka graafikaga ning ta müüs oma serigraafilisi joonistusi peamiselt internetis.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kurt Vonnegut |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
