From Wikipedia, the free encyclopedia
Seiklusturism (inglise keeles adventure tourism)[1] on maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul võimaldada inimestel positiivsete elamuste saamist.[2]
 |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2017) |
Seiklusturismi võib kirjeldada, kui "kindla sihiga ette võetud reisi loodusesse või mõnda eksootilisse kohta, mille eesmärgiks on enese proovilepanek põnevust, tajutavat riski või kontrollitud ohtu sisaldavates aktiivsetes tegevustes".[3]
Seiklusturismi saab jaotada kaheks:
Pehme seiklus on reisikogemus, mis on ohutu ja ilma liigse füüsilise nõudmiseta. Pehme seikluse alla kuulub näiteks telkimine, linnu- ja loomavaatlused, ökoturism, agroturism ning jalgrattasõit.
Raske seikluse alla kuuluvad tegevused, mis olenevad füüsilisest seisundist ja/või spetsiaalsest treenitusest. Raskel seiklusel on kõrgem riskitase, mis pakub rahuldust vaimule ning surub inimese välja oma mugavustsoonist. Raske seikluse alla kuulub näiteks mägironimine, matkamine, seiklusrajad ja ellujäämisprogrammid.[4][5]
Inimesed on Marco Polo, kapten James Cooki ja Sir Ernest Shackletoni eestvedamisel tegutsenud seikluslike reisidega juba sadu aastaid. Nende reiside põhimotiivid olid peamiselt teaduslikud, geograafilised või koloniaalsed. Kuid kommertsreisid on küllaltki uus nähtus. Need on reisid, kus reisijad palkavad professionaalse giidi, kes võimaldab neile erinevat tehnilist tuge ning varustust, ning kultuuri ja loodusalast teavet.
19. sajandi keskpaigas alustasid seiklejad mägironimise ja palgiparvetamise piire nihutama, ronides esimest korda Matterhorni mäele ning laskudes mööda Colorado jõge 1869. aastal. Peagi peale seda asutati kaks tähtsat institutsiooni. The National Geographic Society asutati 1888. aastal, et „suurendada ja levitada geograafiaalaseid teadmisi“ ning Seiklejate Klubi asutati 1904. aastal, et „edendada maa, mere, õhu ning kosmose teaduslikku avastamist“. Mõlemad institutsioonid toetavad jätkuvalt seiklusi ja ekspeditsioone.
1950. aastate keskpaigas tõmbasid mitmed esimesed tõusud ja laskumised ülemaailmset tähelepanu ning inspireerisid paljusid oma enda ekspeditsiooni alustama. Maurice Herzogi ronimine Annapurna tippu 1950. aastal, Sir Edmund Hillary ja Tenzing Norgay ronimine Džomolungma tippu ning paljud teised edukad ekspeditsioonid leidsid kajastamist terve maailma meedias.
Avastusreisidelt üleminek kommertsreisidele toimus aastal 1920 Ameerika Ühendriikidess, kui Don Hatch ja tema vennad otsustasid ehitada puidust parved, et uurida Green Riverit, mis on tänapäeval tuntud kui Dinosauruste rahvusmonument (inglise keeles Dinosaur National Monument). Viimaks moodustas Hatch ettevõtte, Hatch River Explorations, mis oli esimene äri, mis sai 1953. aastal kontsessionääri loa rahvuspargis parvega sõita.
Selle aja jooksul rajati veel teisigi seiklusettevõtteid, nagu näiteks Ker & Downey aastal 1946, Abercrombie & Kent aastal 1962, Micato Safaris aastal 1966 (luksus safarid) ja aastal 1969 rajati OARS (palgiparvetus). OARS viis läbi mitu esimest jõe laskumist, sealhulgas ka Bio Bio Tšiilis ja Zambezi Zimbabwes, segades omavahel kokku avastus- ja kommertsseiklused.
Tänapäeval on seiklusturism elav, dünaamiline ja kiiresti muutuv sektor, kuhu lisanduvad võimalused uute kogemuste saamiseks. Individuaalsed ettevõtted on sageli väikesed, omanik juhib ettevõtet suure innuga ning jagab enda lemmikkohti ja kirgi ka teistega. Seiklemine pakub ka maapiirkonna ettevõtjatele üle maailma võimalusi luua oma seiklusettevõte. 69% kogu rahvusvahelisest reisimisest väljub Euroopast, Põhja-Ameerikast ning Lõuna-Ameerikast, ning kolme regiooni peale kokku kulutavad inimesed reisimisele üle 263 miljardi dollari. [6]
Seiklusturismi tunnusjooned:
Eestis tegutseb sadu seiklustegevuste pakkujaid. Enamus neist on omaette töötavad väikeettevõtjad või mittetulundusühingud. Seiklusturismi vallas ei kehti veel kokkulepitud reegleid, spetsiaalseid hindamis- ja kontrollimehhanisme. Selle tulemuseks on kõikuva kvaliteediastmega teenused.[8]
Eestis korraldatakse palju erinevaid matku loodusesse ning on võimalik teha läbi seiklusradu erinevate raskusastmetega Eesti erinevates seiklusparkides.
Samuti pakub talvine Eesti palju võimalusi lumiste spordialade austajatele. Kiirusenautijale pakub avastamisrõõmu mootorsaanimatk või safari, rahulikuma loomuga elamuste otsija võib proovida koerarakendiga kelgutuuri. Lisaks saab kogeda näiteks räätsamatka, uisutamist merel ning rabalaugastel, tõukekelgutamist, suusamatka ja lumerõngasõitu (snowtubing).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
