Sadõr Džaparov (sündinud 6. detsembril 1968 Keng-Suus) on Kõrgõzstani poliitik. Ta on olnud parlamendi liige ja peaminister ning alates 28. jaanuarist 2021 on ta Kõrgõzstani president.
| Sadõr Džaparov | |
|---|---|
 Sadõr Džaparov (2021) | |
| Kõrgõzstani president | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 28. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Talant Mamõtov (kt) |
| Kõrgõzstani president (kohusetäitja) | |
|
Ametiaeg 15. oktoober 2020 – 14. november 2020 | |
| Eelnev | Sooronbaj Džeenbekov |
| Järgnev | Talant Mamõtov (kt) |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Sadır Nurgojoyeviç Japarov |
| Sünniaeg |
6. detsember 1968 Keng-Suu, Õsõk-Köli oblast, Kirgiisi NSV (praegune Kõrgõzstan) |
Poliitiline karjäär
Džaparovi poliitiline karjäär algas 2005. aastal. 2008-2010 oli ta Riikliku Korruptsiooni Ennetamise Ameti eesotsas, aga vähese eduga - korruptsioon Kõrgõzstanis lokkas. Pärast 2010. aasta Kõrgõzstani revolutsiooni võitles Džaparov Kumtori kullakaevanduse riigistamise eest ja suurkorporatsioonide vastu, temast sai liikumise populaarne nägu. Kullakaevamise riigistamist soovivad meeleavaldused muutusid aina radikaalsemateks ning 2013. aastal piirasid protestijad ühel meeleavaldusel kohaliku kuberneri ümber ja lukustasid ta oma autosse kinni. Kirgiisi võimud defineerisid selle kohtus inimröövina ning mõistsid Džaparovi 11,5 aastaks vangi. [1]
Oma vanglakaristust kandis ta kuni 2020. aasta rahutusteni. Oktoobris puhkenud rahutuste ajal, mis algasid parlamendivalimiste kahtlaste tulemuste tõttu, vabastati Džaparov protestijate poolt ning Kõrgõzstani Riigikohus tühistas ta vanglakaristuse. Vanglast vabanenuna tegi Džaparov mitu katset saada peaministriks ning sundida tollane president Sooronbaj Džeenbekov tagasi astuma, saades lõpuks peaministriks määramise Džeenbekovi poolt [2] 9. oktoobril 2020[3] ning alates 15. oktoobrist ka presidendi ametikoha kohusetäitjaks [4] Ta oli mõlemal ametikohal kuni 14. novembrini 2020. [5]
10. jaanuaril 2021 toimunud Kõrgõzstani presidendivalimistel saatis teda edu ja 79% kirgiisi rahvast toetas Džaparovi ametlikult presidendiks saamist. [6] Samuti hääletas rahvas valimistel presidendi õiguste suurendamise üle, millele anti ka selge toetus. [2] Džaparovi presidentuuri on iseloomustanud populistlike loosungite kasutamine, enda rahvapresidendina tutvustamine ning Venemaale lähenemine. [7]
Tunnustus
- 2023 Austuse orden (Venemaa)
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
