Verónica Michelle Bachelet Jeria /βeˈɾonika miˈʃɛl baʃˈle ˈçeɾja/ (sündinud 29. septembril 1951 Santiagos) on Tšiili sotsialistist poliitik ja riigi esimene naispresident. Ta oli Tšiili president aastatel 2006–2010 ja 2014–2018. 2018–2022 oli ta ÜRO inimõiguste ülemvolinik.
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (September 2018) |
| Verónica Michelle Bachelet Jeria | |
|---|---|
 Michelle Bachelet (2013) | |
| Tšiili president | |
|
Ametiaeg 11. märts 2014 – 11. märts 2018 | |
| Eelnev | Sebastián Piñera |
| Järgnev | Sebastián Piñera |
| Tšiili president | |
|
Ametiaeg 11. märts 2006 – 11. märts 2010 | |
| Eelnev | Ricardo Lagos |
| Järgnev | Sebastián Piñera |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
29. september 1951 Santiago de Chile |
| Erakond | Tšiili Sotsialistlik Partei |
Ta on hariduselt kirurg. Ta on olnud Tšiili tervishoiuminister ja kaitseminister.
Elulugu
Tema isa Alberto Bachelet oli Salvador Allende valitsuse ajal Toidujaotamise Ameti juht. Kui Augusto Pinochet 11. septembril 1973 riigipöörde korraldas, keeldus ta riigist lahkumast. Ta vahistati, süüdistatuna reetmises. Järgmistel kuudel piinati teda iga päev kuni surmani, mis saabus Santiago vanglas 12. märtsil 1974. 10. jaanuaril 1975 vahistati ka Michelle Bachelet ja tema ema. Ka neid piinati, ent saadeti juba jaanuari lõpus riigist välja Austraaliasse, kuhu Michelle'i vend Alberto oli kolinud juba 1969. aastal. Michelle Bachelet' peigmees Jaime López vahistati samuti ja ta jäi vanglas teadmata kadunuks.
Michelle kolis koos emaga Ida-Saksamaale, kus Michelle asus Leipzigis Herderi instituudis saksa keelt õppima ja jätkas Berliinis Humboldti Ülikoolis oma meditsiiniõpinguid. Seal tutvus ta arhitekt Jorge Dávalosiga, kes oli samuti tšiili emigrant. Nad abiellusid 1977 ja nende esimene laps Jorge Alberto Sebastian sündis Leipzigis 1978. Veebruaris 1979 said nad loa naasta kodumaale ja samal kuul kolisidki Tšiilisse. Nende teine laps Francisca Valentina sündis veebruaris 1984.
Bachelet, kes oli avalikkusele sel ajal üsna tundmatu, määrati 11. märtsil 2000 tervishoiuministriks. President Ricardo Lagos seadis talle eesmärgiks kaotada haiglajärjekorrad. Bachelet suutis neid vähendada 10 korda, aga kuna eesmärk jäi täitmata, esitas ta tagasiastumispalve, mida president vastu ei võtnud. 7. jaanuaril 2002 määrati ta kaitseministriks. Bachelet oli Ladina-Ameerika esimene naiskaitseminister.
1. oktoobril 2004 vabastati ta ministri kohalt, sest ta valmistus presidendivalimisteks. 28. jaanuaril 2005 kuulutati ta Tšiili Sotsialistliku Partei kandidaadiks presidendivalimistel. Valimised toimusid aastavahetusel: detsembris võitis Bachelet valimiste esimese vooru 46%-ga häältest ja jaanuaris 2006 teise vooru 53,5%-ga. Ta on Ladina-Ameerika esimene naispresident, kes pole mõne varasema presidendi abikaasa, ja Tšiili esimene naispresident.
2009. aasta lõpus oli Bachelet' toetus rahva seas üle 80%.
Detsembris 2013 peetud presidendivalimistel valiti Michelle Bachelet uuesti presidendiks. Ta astus ametisse 11. märtsil 2014.
Isiklikku
Michelle Bachelet on ametlikult lahku läinud, kuid mitte lahutatud (see oli tollal Tšiili seaduste alusel võimatu) ning tal on kolm last, poeg ja kaks tütart.
Ta valdab lisaks hispaania keelele inglise, saksa, prantsuse ja portugali keelt.
| Eelnev Ricardo Lagos |
Tšiili president 2006–2010 |
Järgnev Sebastián Piñera |
| Eelnev Sebastián Piñera |
Tšiili president 2014–2018 |
Järgnev Sebastián Piñera |
| Eelnev Zayd ibn Ra‘ad |
ÜRO Inimõiguste Ülemvolinik 2018–2022 |
Järgnev - |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Michelle Bachelet |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
