24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sissetung Ukrainasse From Wikipedia, the free encyclopedia
Venemaa sissetung Ukrainasse on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu.[11] See on osa 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõjast, mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus.
See artikkel käsitleb käimasolevat relvakonflikti |
Venemaa sissetung Ukrainasse | |||
---|---|---|---|
Osa Vene-Ukraina sõjast | |||
Päripäeva ülalt vasakult: Põlevad autod Harkivi-Kiievi teel • Inimesed varjumas Kiievi metroos • Elurajoonide purustamine Harkivis, Tšernihivis ja Kiievis • Ohtõrka SEJ Kaart: olukord seisuga 19.11.2024 Ukraina kontrolli all olevad alad Venemaa kontrolli all olevad alad Vabastatud alad Detailsem kaart (ingliskeelne Vikipeedia) | |||
Toimumisaeg |
24. veebruar 2022 kuni praeguseni 999 päeva tagasi | ||
Toimumiskoht | Ukraina | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
See artikkel räägib 2022. aastal alanud sissetungist; laiema sõja kohta vaata artiklit Vene-Ukraina sõda. |
Vene-Ukraina sõja kronoloogia | |
---|---|
Krimmi annekteerimine (2014) | |
Täiemahuline sõda (2022–) | |
|
Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Ruslan Homtšak, et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 taktikalist pataljonigruppi (20–25 tuhat sõdurit)[12].[13] Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki sõnul suurim pärast 2014. aastat.[14] Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse Volgogradist Krimmi Feodossijasse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)[13].[15] Vägesid toodi juurde isegi Siberist.[15] Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega.[15] Conflict Intelligence Teami analüütiku Ruslan Levijevi arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas.[15]
2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.[16]
3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.[17]
Detsembris esitas Venemaa NATO-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.[18][19][20][21][22][23][24][25][26][27]
25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.[28]
Aastal 2022 suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja NATO tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. Ühendkuningriik, Ühendriigid ja Iisrael viisid oma saatkonnad Lvivi, Ühendriigid hiljem Varssavisse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas Krasnodari kraisse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna Kiievisse kui ka Odessasse.
2022. aasta veebruari keskpaigaks oli Venemaa koondanud Ukraina põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200 000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.[29]
Sõjategevuse esimene etapp hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse kuni 7. aprillini 2022, kui Venemaa Ida sõjaväeringkonna poolt põhjarindele paigutatud väeosad tõmmati Kiievi pealetungi suunalt tagasi kavatsusega paigutada need ringi Donbassi piirkonda.
Sõjategevuse teine etapp hõlmab ajavahemikku 8. aprillist 2022, mil raskete lahingute toimumise piirkond nihkus Ukraina lõuna- ja idaossasse, kuni 11. septembrini 2022, kui Ukraina väed alustasid suurte Harkivi oblasti piirkondade ja mitme linna (Kupjansk, Izjum jt) vabastamist.
Sõjategevuse kolmas etapp hõlmab ajavahemikku 12. septembrist 2022, mil Ukraina väed vallutasid lõunas ja idas vastupealetungi käigus olulisel hulgal oma territooriumi tagasi, kuni 9. novembrini 2022 kui Ukraina väed surusid okupandid välja Hersonist.
Sõjategevuse neljas etapp hõlmab ajavahemikku alates 10. novembrist 2022, mil Ukraina vasturünnakud ida- ja lõunasuunal lõppesid, kuni tänase päevani.
27. veebruari õhtul teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite (RT, Sputnik) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.[37] Esimest korda eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.[38] Ursula von der Leyen teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle liitumisprotsessi kiirendamist.[39]
Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt SWIFT-ist, külmutasid Venemaa keskpanga välisvaluuta reservid, samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.[40][41][42][43] Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.[44] Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.[45]
27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meeleavaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.[46]
NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu SKP-st.[47][48]
ÜRO Julgeolekunõukogus püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa blokeeris selle.[49] Ukraina küsimus saadeti edasi ÜRO peaassamblee erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta Iisraeli okupatsiooni Golani kõrgendikel.[50]
28. veebruaril teatas Šveits, et hoolimata oma neutraliteedi poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega rahvusvahelist õigust.[51] Samal päeval käivitas rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) peaprokurör Karim A. A. Khan protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii sõjakuritegusid kui ka inimsusvastaseid kuritegusid.[52]
2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.[53]
26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Tallinnas Vabaduse väljakul olla 30 000 inimest.[55] Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.[56][57][58] Koos teiste Balti riikidega otsustati õhuruum Vene lennukitele sulgeda.[59] Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.[60][61]
Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu kasvas hüppeliselt.[62][63]
Mõned Eesti sõdurid läksid ka Ukrainasse vabatahtlikult võitlema. 2024. aasta juuniks oli langenud kolm Ukraina eest võidelnud Eesti sõdurit.[64]
Eestlased olid kogunud 5. märtsi seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud humanitaarabi. Abiorganisatsioonide vahendusel pakuti Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, vabatahtliku abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.[65]
2022. aasta augusti alguseks oli MTÜ Eesti Pagulasabi oma rahapõhise abiprogrammiga jõudnud enam kui 43 500 leibkonnani ja laiali jaganud üle 21,5 miljoni euro.[66]
Mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.[67] Novembris ligines sõjalise abi ulatus 300 miljonile eurole.[68] 19. jaanuaril 2023 kinnitas Eesti valitsus veel 113 miljoni euro väärtuses kaudtule- ja tankitõrjerelvade ning ka laskemoona andmist Ukrainale, millega jõuab Eesti sõjaline abi Ukrainale 370 miljoni euroni.[69] 2024. aasta juunis jõudis sõjalise abi maht ligi 500 miljoni euroni.[70]
Eesti Riigikogu tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: Natalia Malleus, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Mihhail Stalnuhhin, Maria Jufereva-Skuratovski, Dmitri Dmitrijev, Andrei Korobeinik, Martin Repinski ja Siret Kotka mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta.
21. aprillil 2022 tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks.[71]
Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt viisapikenduse nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 tuhandel Ukraina kodanikul, umbes 10 000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline elamisluba ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. Siseminister teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 põgenikku.[72] Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35 000 Ukraina sõjapõgenikku.[73]
Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43 123 inimest.[74] 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50 000 piiri.[75] Samal ajal oli Leedus ligi 62 000, Rootsis ligi 44 000, Lätis ligi 36 000 ja Soomes ligi 30 000 sõjapõgenikku.[75]
2023. aasta aprilliks oli Eesti riik kulutanud sõjapõgenike majutamisele 41 miljonit eurot.[76]
Tartu Ülikool teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: Tartu Ülikooli pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu elamisloa või pikaajalise viisaga kandideerijad.[77] 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13 909 üliõpilasest 1746 välismaalast, neist 268 Venemaalt.[78] Märtsi algul teatas Tartu Ülikool Ukraina stipendiumifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks õppemaksust, pakub võimalust taotleda eritoetust, pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud akadeemilistele töötajatele ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.[79] Eesti president, endine Tartu Ülikooli rektor Alar Karis peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.[80] Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.[81]
2. mai 2023 seisuga on Eestis blokeeritud 249 veebisaiti, 14 YouTube'i kanalit ja 53 telekanalit.[82] Suurematest veebisaitidest on blokeeritud Izvestija, Lenta.ru, NTV, Pervõi Kanal, RIA Novosti, Rutube, RT, TASS ja Valgevene Televisioon.
28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul rubla kurss dollari suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes börsivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne investorid lahkuvad Vene turult.[83][84] Majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.[85]
Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil pankrotiavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. Gazpromi gaasitoru Nord Stream 2 ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.[86]
Venemaa suurim autotootja AvtoVAZ peatab 3. märtsil elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.[87][88]
Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil piirama esmavajalike toidukaupade müüki.[89]
Märgatavalt on suurenenud Venemaalt väljaränne, bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid sanktsioonide kehtestamisega, teise laine tekitas rubla kursi langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud välismaalased, kes lennuliikluse katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.[90]
Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.[91]
Reitinguagentuurid Fitch ja Moody's langetasid 9. märtsil Venemaa riigireitingu tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi maksejõuetu.[92]
2024. aastaks oli Venemaa oma majanduse täielikult militariseerinud ja sõjaliste kulutuste osakaal ulatus 8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. [93][94][95] [96][97] Vaatamata näilisele majanduskasvule on see kaasa toonud sügava kriisi Venemaa "mittesõjamajanduses" ja ühiskonnas laiemalt.[98][99][100][101][102] 2024 aasta oktoobris tõstis Venemaa Keskpank intressimäära 21 protsendini, mis tekitab probleeme ettevõtetele kõigis majandusharudes.[103][104][105][106]
Venemaa on ära kasutanud paremini säilinud osa Nõukogude Liidu kogutud relvastuse varudest ja hakanud kasutusele võtma esimeses ringis välja praagitud halvemini säilinud tehnikat.[107][108] Isikkoosseisu puuduses vaevlev Venemaa palus abi Põhja-Korealt ja 2024 aasta sügisel saabusid Põhja-Korea sõdurid Venemaa käsutusse.[109]
Riigis on valla päästetud sõjapropaganda ja elanike totaalne ajupesu, mille tulemusena enamus Venemaa elanikke toetab 'sõjalist erioperatsiooni'.[110][111]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.