Donetsk
linn Ukrainas From Wikipedia, the free encyclopedia
Donetsk (1924. aastani Juzovka / raudteejaamana Juzovo / ja ka Hughesovka, 1924–1961 Stalin ja Stalino) on linn Ukrainas, endine Donetski oblasti keskus.
 |
See artikkel on Ukraina linnast, linna kohta Venemaal vaata Donetsk (Venemaa). |
| Donetsk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
 Artjomi tänav Donetskis | |||||
  Donetski lipp
Donetski vapp
| |||||
| Pindala: 358 km² | |||||
Elanikke: 901 645 (2022)[1] 
| |||||
| Koordinaadid: 48° 1′ N, 37° 48′ E | |||||
  | |||||
 | |||||
President Porošenko andis 2014. aasta 13. juunil korralduse viia oblasti juhtimine ajutiselt üle Mariupoli.[2][3]
Linna tänapäevane nimi pärineb oblastilt, mis on nime saanud Donetsi jõe järgi. Siiski ei asu Donetsk mitte selle jõe valglas, vaid hoopis Kalmiuse jõe ääres.
Linnas on Kalmiuse veehoidla (60 ha) ja Donetski meri (206 ha). Läbi Donetski voolab viis jõge, millest ainult Kalmius on üle 25 km pikk (209 km).
Linna piiresse jääb 125 aherainemäge, millest osa on metsastatud.
Venemaa keisririigi valitsus sõlmis krahv Sergei Kotšubeiga lepingu, millega Kotšubei kohustus rajama Lõuna-Venemaale raudteerelsside tootmise tehase. 1869. aastal müüs Kotšubei selle kontsessiooni 24 000 naela eest Walesi ärimehele John Hughesile. Tehase juurde tekkis asula, mida hakati Hughesi järgi kutsuma Juzovkaks. 24. aprillil 1871 püstitati tehase esimene ahi ning 24. jaanuaril 1872 saadi esimest malmi. Tehas töötas täistsükliga. Esimest korda Venemaal lasti käiku 8 koksiahju ja kasutati eelkuumendatud õhu puhumist. Juzovka sai üheks Venemaa tööstuskeskuseks. Seal elas 1870. aastal 164, 1884. aastal 5494, 1897. aastal 29 000 ja 1917. aastal 70 000 inimest. Alles 1917 sai asula linnaõigused.
1924 nimetati ümber Staliniks. Elanikke oli sellal linnas 63 708, 1925. aastal 80 085. Juulis 1932 sai linn Donetski oblasti keskuseks. Enne Teist maailmasõda elas linnas 507 000 inimest, sõja lõpus 175 000. 1920. aastate lõpus 1930. aastate alguses tuli kasutusele nimi Stalino.
Teise maailmasõja ajal asus Stalinos saksa natsionaalsotsialitliku rassipoliitika kohaselt juudi rahvusest isikute piiratud elurajoon geto, milles tapeti 3000 juuti, ja kolm koonduslaagrit, milles tapeti 92 000 inimest. Linnas kehtis kollektiivse vastutuse põhimõte: iga politseiniku tapmise eest hukati 10 ja iga sõjaväelase tapmise eest 100 kohalikku elanikku. Kaevanduse šurfid olid niihästi vanglaks kui ka surnute viskamise kohaks. Stalinos oli väga aktiivne põrandaalune liikumine. Linna lähedal oli tugev partisaniliikumine. Diversioonide tõttu ei suutnud sakslased kogu sõja ajal käivitada kivisöe tootmist Donbassis[viide?].
Aastal 1961 sai linn praeguse nime.
Sõda Donbassis
2014. aasta 7. aprillil anti teada "Donetski rahvavabariigi" nimelise ühenduse moodustamisest.[4][5][6]
11. mail toimus linnas nõndanimetatud referendum. Järgmisel päeval teatas ühenduse liider Deniss Pušilin ühenduse soovist ühineda Venemaaga.[7] 12. mail sai linnast ühenduse "Donetski rahvavabariik" de facto pealinn.
26.–27. mail 2014 toimus linna keskusest umbes 10 km kaugusel asuval lennuväljal valitsusvägede võiduga lõppenud lahing.
26. mai õhtul kell kuus kaotas OSCE ühenduse tavapärasel patrullkäigul olnud neljaliikmelise, Šveitsi, Türgi, Eesti ja Taani kodanikust koosneva OSCE vaatlejate grupiga.[8]
27. mail kehtestas ühendus "Donetski rahvavabariik" komandanditunni – kella kaheksast õhtul kella kuueni hommikul. Liikumiskeelu kehtestamisest andis teada ühenduse pressiteenistus.[9]
29. mail võtsid pataljoni Vostok võitlejad "Donetski rahvavabariigi" peakorteri oma valdusse, hoone eest hakati eemaldama barrikaade.[10]
6. juuli pealelõunal toimus linna peaväljakul venemeelsete separatistide korraldatud koosolek, millel osales umbes 700 inimest.[11]
Samal päeval linna saabunud "rahva"armee ülemjuhataja Girkin võrdles hambuni relvastatud "rahva"armee taganemist Slovjanskist 1812. aasta otsusega Moskva mahajätmise kohta.[12] Girkin kuulutas ennast "sõjaväekomandandiks".[13]
12. novembril andis Reutersi ajakirjanik teada eraldusmärkideta sõjaväeveokite ja rohelistes eraldusmärkideta mundrites sõjaväelaste kohalolust Donetski kesklinnas.[14]
2015. aasta 4. veebruaril tulistati keskpäeva paiku raskesuurtükkidest Kirovi linnaosa, mürsud tabasid ka haiglat, lasteaeda ja stomatoloogiakliinikut, hukkunute arv oli täpsustamisel.[15][16] BBC World Newsi teatel hukkus haigla tulistamise tõttu vähemalt kolm inimest.
11. veebruaril 2015 hukkus sõjategevuse tõttu vähemalt viis rahulikku elanikku.[17]
16. juunil 2015 toimus linnas sõjavastane meeleavaldus, millel osalejad nõudsid valitsusvastaste relvajõudude esindajailt raketiheitjate väljaviimist linna elurajoonidest.[18][19]
Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest venelasi 48,2% ja ukrainlasi 46,7%. Suurem osa Donetski ukrainlastest on venestunud.
1978. aastal ületas linnaelanike arv miljoni piiri.
Linnas on 9 rajooni: Budjonnõi, Kalinini, Kiievi, Kirovi, Kuibõševi, Lenini, Petrovi, Proletarski ja Vorošilovi rajoon. Esimesed 5 linnarajooni moodustati 1937.
Donetskis on 2200 tänavat kogupikkusega 2500 kilomeetrit.
Donetskis ehitati metrood, kuid ehitus on rahapuuduse ja sõjategevuse tõttu peatatud.
Linn on rasketööstuse ja söetööstuse ning Donbassi tööstuspiirkonna keskus.
Linnas tegutseb jalgpalliklubi FK Šahtar Donetsk.
Linnas on jalgpallistaadion Donbass Arena.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
