Wales
maa Loode-Euroopas, osa Suurbritanniast From Wikipedia, the free encyclopedia
Wales (inglise keeles [u'eilz]; kõmri keeles Cymru [khõm-ri]; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias. Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjas Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänes Saint George'i väinaga, lõunas Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idas Inglismaaga.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
.svg)
Walesi idaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Snowdon.
Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus.
Walesil on oma parlament, millel on piiratud seadusandlikud õigused Walesi siseasjades.
Walesi suurim linn on pealinn Cardiff (317 500 elanikku). Cardiff on olnud maailma suurim kivisöesadam.[2] Mõni aasta enne Esimest maailmasõda oli sadamal suurem käive kui Londonil ja Liverpoolil.[3]
Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja-Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik.[4][5]
19. sajandi lõpus omandas Wales laulumaa maine, osalt eisteddfod'i traditsiooni taaselustamise tõttu.[6] Walesis on palju üleriiklikult ja ka rahvusvaheliselt tunnustatud näitlejaid, lauljaid ja muid loomeinimesi.[7] Cardiff on Suurbritannia suurim meediakeskus väljaspool Londonit.[8]
Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959.
Walesi hümni "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") esitatakse ametlikel üritustel, samuti näiteks Walesi rahvusmeeskondade jalgpalli- ja ragbimatšidel.
Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. 'Porrulauk' on kõmri keeles cennin ja 'nartsiss' cennin Pedr (sõna-sõnalt 'Peetruse porrulauk'). Tõenäoliselt tuli üks neist sümbolitest kasutusele teise mõjul.
Wales on alates 1. aprillist 1996 jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Neist 9 on nime poolest krahvkonnad (county), 3 linnad (city, loendis *) ja 10 krahvkond-vallad[küsitav] (county borough, loendis †).
 |
|
Religioon
Levinuim usund Walesis on kristlus: 2001. aasta rahvaloendusel pidas 72% rahvastikust end kristlaseks. Suurima konfessiooni moodustab Walesi Presbüterlik Kirik.
Mittekristlike usundite järgijaid on Walesis umbes 1,5%. Suurim mittekristlik usund on islam, millel oli 2001. aasta seisuga üle 30 000 järgija.
18% inimestest ei pea ennast ühegi usundi järgijaks.
Walesi olulisim pühak on püha David (kõmri Dewi Sant), Walesi kaitsepühak. Püha Davidi päeva peetakse 1. märtsil.
Põllumajandus
Umbes 80% Walesi pinnast kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel. Väga väike osa sellest on põldude all; enamasti karjatatakse rohumail lambaid ja lehmi. Kuigi palju kasvatatakse ka lihaveiseid ja piimakarja, seostatakse Walesi enamasti lambakasvatusega.
Transport
Walesi ainus rahvusvaheline lennujaam on Cardiffi rahvusvaheline lennujaam.
Piirkonnas on hästi toimiv raudteevõrk.
Parvlaevad viivad regulaarselt Holyheadist ja Fishguardist Iirimaale.
Lõuna-Walesi ranniku äärseid linnu ja külasid ühendab maantee M4. Põhja-Walesi põhimaantee on A55. Põhja- ja Lõuna-Walesi ühendab maantee A470, mis viib Cardiffist Llandudnosse.
Pikemalt artiklis Walesi ajalugu
Esiajalugu
- Pikemalt artiklis Walesi esiajalugu
Walesis on nüüdisinimene (Homo sapiens) elanud juba vähemalt 29 000 aastat tagasi.[9]
Pidevalt on inimesed seda ala asustanud alates viimase jääaja (Devensi jäätumise) lõpust (12 000 – 10 000 aastat tagasi; Wales oli liustikest vabanenud umbes 10 000 aastat tagasi), mil Suurbritanniasse hakkas rändama Kesk-Euroopa mesoliitikumi kütte-korilasi. Kuni 7. aastatuhandeni eKr oli inimestel võimalik Mandri-Euroopast Suurbritanniasse jalgsi kõndida, liustike sulades tõusis aga merevee tase ja Suurbritanniast sai saar; tekkisid La Manche ning Walesi ja Iirimaad eraldav Iiri meri.[10][11] Ajaloolase John Daviese arvates võivad lood Cantre'r Gwaelodi uppumisest ja "Mabinogioni" jutud kunagistest madalamatest ja ahtamatest vetest Walesi ja Iirimaa vahel põhineda pärimusel nondest aegadest.[10]
Walesi aladel hakkas vohama paks mets, mis raskendas liikumist, ning inimesed hakkasid Suurbritanniasse sisse rändama ka paadiga Pürenee poolsaarelt.[viide?] Need neoliitilised kolonistid integreerusid põliselanikega ning nõnda said küttide-korilaste rändrahvast tasapisi paiksed põlluharijad – toimus neoliitiline revolutsioon.[10][12] Nad muutsid metsamaa karjamaadeks ja põldudeks ning töötasid välja uusi tehnoloogiaid (keraamika, tekstiili valmistamine). Nad ehitasid kromlehhe (sealhulgas Pentre Ifan, Bryn Celli Ddu ja Parc Cwmi kivikalme) umbes 1000–1500 aastat enne Stonehenge'i ja Egiptuse Cheopsi püramiidi valmimist.[13][14][15][16]
Nagu muudki Suurbritannia asukad, võtsid ka Walesi hilisemad elanikud omaks sisserändajaid. Enne roomlaste sissetungi Suurbritanniasse oli tänapäeva Walesi ala jagunenud kohalike hõimude (Deceangli, ordoviitsid, kornid, Demetae ja silurid) vahel.[17]
Rooma kolonisatsioon
- Pikemalt artiklis Rooma kolonisatsioon Walesis
Kõige varasem dokument tulevase Walesi ala ajaloost pärineb aastast 48 pKr. Selles kirjutab Rooma ajaloolane Tacitus, et pärast Kagu-Walesi silurite hõimu rünnakut 47 ja 48 pKr võttis uue Rooma provintsi Britannia kuberner "... vastu Deceangli hõimu alistumise" Kirde-Walesis.[18]
Praegusele Lõuna-Walesi alale rajati castrum'ite vöö, mis ulatus Carmarthenini välja. Dolaucothi kullakaevandustes (Carmarthenshire) hakati kaevandama kulda. On tõendeid sellest, et roomlased liikusid veelgi kaugemale läände. Nad ehitasid Caerleoni (Isca Augusta) leegioni kindluse, mille suursugune amfiteater on kõige paremini säilinud Suurbritannias.
Roomlased tegutsesid ka Põhja-Walesis. Keskaegses kõmri jutustuses "Breuddwyd Macsen Wledig" ("Macsen Wledigi unenägu") abiellus üks viimastest Lääne-Rooma keisritest, Magnus Maximus (Macsen Wledig), waleslasest Segontiumi (tänapäeva Caernarfon) pealiku tütre Eleni või Heleniga.[19] Ka kristlus jõudis Walesi Rooma okupatsiooni ajal 4. sajandil.
Roomlaste järgne aeg
- Pikemalt artiklis Rooma-järgne Britannia
- Pikemalt artiklis Walesi varakeskaeg
Pärast roomlaste lahkumist Britanniast aastal 410 vallutasid suure osa tasandikest germaani hõimud. Walesis aga tekkisid brittide iseseisvad kuningriigid Gwynedd, Powys, Dyfed, Seisyllg, Deheubarthi kuningriik, Glywysing ja Gwent. Nad jäid püsima osalt soodsate looduslike olude (mäed ja jõed) ning tugeva ühiskonna tõttu, mis ei lagunenud pärast Rooma riigivõimu korralduse lõppu.
Keskaegne Wales
- Pikemalt artiklis Normannide sissetung Walesi
- Pikemalt artiklis Walesi hiliskeskaeg
Järgides Cornwalli (aastal 722) ja Bretagne'i (865) eeskuju, tegid Walesi britid viikingitega vaherahu ja palusid neilt abi võitluses Mercia anglosaksidega. Aastal 878 purustasid Walesi britid koos Taani viikingitega Mercia anglosakside väe. See kindel võit anglosakside üle andis Walesile mõned aastakümned rahu anglosakside rünnakutest.
Aastal 1063 sõlmis kogu Walesi valitseja Gruffydd ap Llywelyn Mercia-vastase liidu Norra viikingitega ning Mercia anglosakse võideti taas. Viikingite rünnakud anglosakside ja frankide vastu võtsid viimastelt igasuguse võimaluse oma keldi naabreid vallutada.
Germaanlaste kätte läinud lõuna- ja idapoolsed maad said kõmri keeles nime Lloegyr (tänapäeva kõmri keeles Lloegr), mis esialgu arvatavasti tähendas Mercia kuningriiki ning hiljem sai kogu Inglismaa nimeks. See nimi esineb esimest korda 10. sajandi alguse prohvetlikus poeemis "Armes Prydein". Ennast kutsusid waleslased keskajal veel kaua brittideks (Brythoniaid). Nimesid Cymru ja y Cymry kasutas teadaolevalt esimesena juba Aneirin oma luuletsüklis "Y Gododdin" (633). Alles 12. sajandi paiku muutus nimi Cymry waleslaste kirjasõnas sagedasemaks kui Brythoniaid.
Muusika
- Pikemalt artiklis Walesi muusika
Põhiline muusika- ja luulefestival on ülemaaline Eisteddfod Genedlaethol, mida peetakse igal aastal eri linnas.
Walesi rahvamuusika on taaselustanud bändid Crasdant, Carreg Lafar, KilBride ja The Hennessys ja Fernhill, lauljatar Siân James, harfimängijad Robin Huw Bowen ja Llio Rhydderch jt. Traditsiooniliste pillide seas on harf ja viiul.
Wales on eriti kuulus oma harfimängijate, meeskooride ja sooloartistide poolest. Tuntumad nimed on Geraint Evans, Gwyneth Jones, Anne Evans, Margaret Price, Ivor Novello, John Cale, Tom Jones, Charlotte Church, Bonnie Tyler, Bryn Terfel, Donna Lewis, Mary Hopkin, Katherine Jenkins, Meic Stevens, Shirley Bassey, Duffy ja Aled Jones.
Walesist on pärit indie-muusika bändid Manic Street Preachers, Catatonia, Stereophonics (endine Tragic Love Company), Feeder, Super Furry Animals, Gorky's Zygotic Mynci, Goldie Lookin' Chain, mclusky, The Automatic, Steveless ja Los Campesinos!.
Walesist on pärit ka alternatiivsemaid bände, näiteks Skindred, The Blackout, Lostprophets, Kids In Glass Houses, Bullet For My Valentine, Funeral for a Friend ja Man.
Lauljatar Jem on salvestanud laule ja esinenud teleseriaalides "Las Vegas" ja "The OC" ning filmis "Eragon".
Sport
- Pikemalt artiklis Walesi sport
Populaarseimad spordialad on ragbi ja jalgpall. Nagu Uus-Meremaalgi, on ragbi Walesis rahvusliku identiteedi oluline osa; Põhja-Walesi populaarseim spordiala on traditsiooniliselt olnud jalgpall. Walesi jalgpallikoondis ja Walesi ragbikoondis (nagu ka Inglismaa, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa koondised) on tunnustatud võrdväärseks välisriikide koondistega. Jalgpallikoondis osaleb näiteks jalgpallimaailmameistrivõistlustel. Olümpiamängudel on Suurbritannial siiski ühtne meeskond.
Rahvusvahelistel kriketivõistlustel moodustavad Inglismaa ja Wales ühise esindusmeeskonna. Olemas on ka eraldi Walesi kriketimeeskond, mis osaleb mõnikord kodumaistel meistrivõistlustel.
Samuti mängitakse Walesis Briti pesapalli, peamiselt Cardiffis ja Newportis, kus on väga pikad pesapallitraditsioonid.
Walesist on pärit sellised maailmaklassi snuukrimängijad, nagu Ray Reardon, Terry Griffiths, Mark J. Williams, Matthew Stevens ja Ryan Day.
Walesi karm maastik sobib rallisõitmiseks ning Walesis toimub ralli maailmameistrivõistluste viimane etapp. Walesist on pärit ka kaardilugeja Nicky Grist ja Derek Ringer, kes võitis koos Colin McRaega ralli maailmameistrivõistlused aastal 1995, ja Phil Mills, kes võitis koos Petter Solbergiga tiitli aastal 2003.
Walesist on pärit ka maailmatasemel 110 m tõkkejooksja Colin Jackson, kes on võitnud mitmeid olümpiamängude ning Euroopa ja maailmameistrivõistluste medaleid. Tanni Grey-Thompson on võitnud maratone ja 11 kuldmedalit paraolümpiamängudelt.
Walesi päritolu maailmaklassi poksijad on Joe Calzaghe, Enzo Maccarinelli, Gavin Rees, Colin Jones, Howard Winstone, Percy Jones, Jimmy Wilde, Steve Robinson ja Robbie Regan.
Vormel 1 maailmameistrivõistlustel on võistelnud kaks Walesi sõitjat. Esimene oli Alan Rees, kes sõitis 1967. aasta Suurbritannia Grand Prix' etapil. Tom Pryce jõudis kahel korral poodiumikohale ning kvalifitseerus 1975. aasta Suurbritannia Grand Prix' etapil esimesele stardipositsioonile. 1977. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix'l sõitis ta otsa tulekustutit kandnud vabatahtlikule abilisele Jansen Van Vuurenile; mõlemad said silmapilkselt surma.
Tähelepanuväärsed on ka järgmised Walesi sportlased: jalgpallurid Gareth Bale ja Ryan Giggs, nooleviskemängu meistrid Richie Burnett ja Mark Webster, jalgratturid Nicole Cooke, Simon Richardson ja Geraint Thomas, laskesportlane Dave Phelps, ujuja David Davies ning golfimängijad Brian Huggett, Ian Woosnam, Bradley Dredge ja Phillip Price.
Walesi köök
- Pikemalt artiklis Walesi köök
Walesi köögiga seostatakse lambaliha.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
