14. jaanuar

Eestis

1907 – kaotati endiste kroonumaa omanike väljaostumaks, mis neil oli jäänud veel tasumata.^[1]
1917 – Eestis loendati kokku 37 keskhariduskooli: 6 poeglastegümnaasiumi, 3 reaalkooli, 1 poeglaste eragümnaasium, 4 poeglaste erakeskkooli, 1 progümnaasiumikursusega poeglaste erakool, 10 tütarlastegümnaasiumi, 4 tütarlaste eragümnaasiumi, 1 tütarlaste eraprogümnaasium, 5 gümnaasiumikursusega tütarlaste erakeskkooli ja 2 progümnaasiumikursusega erasegakooli.^[2] Neis koolides õppis kokku 13 050 õpilast, kellest umbes 7000 olid eestlased.^[2]
1919 – Tartu Krediidikassa massimõrv: bolševikud hukkasid vahetult enne linnast taganemist Tartus endise Krediidikassa keldris 19 inimest, teiste hulgas õigeusu piiskopi Platoni.
1923 – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing.^[1]
1940 – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud malematšis pärast 14 partiid eksmaailmameistrit Max Euwe'i tulemusega 7,5:6,5.^[3]
1940 – Jaan Rebane valiti Audru koguduse õpetajaks.
1989 – taasloodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeheks sai Arnold Green.
1991 – Vilniuse veresauna järelkaja: Tallinnas Vabaduse väljakul toimus suur miiting Leedu toetuseks.
1994 – president Lennart Meri ja peaminister Mart Laar allkirjastasid NATO rahupartnerlusprogrammi ühinemise soovikirja.
1998 – Hansapank ja Hoiupank teatasid ühinemisest.
2014 – ametlikult avati Eesti Olümpiakomitee korraldatud projekt "Liikumisaasta 2014".^[4]

Maailmas

1539 – Hispaania annekteeris Kuuba.
1604 – Inglise kuningas James I asutas Hampton Courti konverentsi, mille eesmärk oli arutada puritaanide nõudmisi anglikaani kiriku suhtes.
1797 – Esimese koalitsiooni sõda: prantslased lõid Itaalias Rivoli all Austria vägesid. Lahingus sai surma umbes 3500 Austria sõdurit.
1784 – Ameerika Ühendriikide Kontinentaalkongress ratifitseeris rahulepingu Inglismaaga, mille tagajärjel lõppes ametlikult Ameerika Iseseisvussõda.
1809 – Inglismaa ja Hispaania sõlmisid liidu Napoleon Bonaparte'i vastu.
1814 – sõlmiti Kieli leping, mille tõttu Taani kuningas loovutas Norra krooni Rootsi kuningale.
1858 – paljastati Felice Orsini vandenõu Napoleon III tapmiseks.
1867 – Peruu kuulutas Hispaaniale sõja.
1897 – šveitslane Matthias Zurbriggen tõusis esimesena Ameerika kõrgeimasse tippu – Aconcaguale.
1900 – Roomas Teatro Costanzis toimus Puccini ooperi "Tosca" esiettekanne.
1907 – Jamaica maavärinas sai tugevalt kahjustada Kingston, loodusõnnetuses hukkus ligi tuhat inimest.
1918 – süüdistatuna riigireetmises vahistati Prantsusmaa ekspeaminister Joseph Caillaux.
1929 – Afganistani kuningaks sai Inayatullah Khan.
1939 – Norra kuulutas Kuninganna Maudi maa Antarktisel endale kuuluvaks.
1943 – Teine maailmasõda: liitlaste Casablanca konverentsil lepiti kokku sõja lõpetamise strateegia.
1950 – Mohammed Said moodustas Iraani valitsuse.
1950 – Ameerika Ühendriigid kutsusid Hiinast ära kõik oma konsulaarametnikud.
1953 – marssal Josip Broz Tito valiti Jugoslaavia esimeseks presidendiks.
1962 – Alžeeria puhkesid mitmes suuremas linnas rahutustes, milles hukkus vähemalt 36 alžeerlast ja eurooplast.
1965 – Põhja-Iiri ja Iirimaa peaministrid kohtusid esimest korda 43 aasta jooksul.
1966 – Indoneesia sulges oma missiooni ÜRO-s.
1967 – San Franciscos Golden Gate Parkis toimus Human Be-In, millest võttis osa 20 000 kuni 30 000 hipit. Seda peetakse Summer of Love'i alguseks.
1986 – Guatemala presidendiks sai Vinicio Cerezo.
1992 – Iisrael avas rahukõnelused Jordaaniaga.
1993 – Läänemerel läks tormis põhja Poola reisilaev, õnnetuses hukkus 54 inimest.
1994 – Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton külastas Minskit.
1995 – Guatemala presidendiks vannutati Alvaro Arzu.
1997 – Kairos toimus liiklusõnnetus, kus inimesi vedanud buss sõitis läbi raudtara ning kukkus 35 meetri kõrguselt Niilusesse. Õnnetuses hukkus 39 inimest.
2011 – Tuneesia revolutsioon: Saudi Araabiasse põgenenud Tuneesia president Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī loobus ametlikult võimust.

Pikemalt artiklis Sündinud 14. jaanuaril

771 – Konstantinos VI, Bütsantsi keiser 780–797^[5]
1683 – Gottfried Silbermann, saksa oreliehitaja
1836 – Henri Fantin-Latour, prantsuse kunstnik
1850 – Pierre Loti, prantsuse kirjanik
1861 – Mehmed VI, Osmanite riigi viimane sultan
1875 – Albert Schweitzer, arst, misjonär, filosoof, muusik (Nobeli rahuauhind 1952)
1883 – Nina Ricci, itaalia päritolu prantsuse moedisainer
1886 – Hugh Lofting, briti kirjanik ("Doktor Dolittle")
1896 – Martin Niemöller, saksa teoloog
1896 – John Dos Passos, USA kirjanik
1897 – Johannes Soodla, eesti sõjaväelane
1909 – Johannes Selliov, eesti vaimulik
1919 – Giulio Andreotti, itaalia poliitik, seitsmekordne peaminister
1923 – Hugo Raudsaar, eesti astronoom
1931 – Caterina Valente, Prantsusmaal sündinud laulja
1938 – Jack Jones, ameerika laulja
1941 – Faye Dunaway, ameerika näitleja
1941 – Milan Kučan, Sloveenia esimene president
1963 – Steven Soderbergh, ameerika filmirežissöör
1965 – Šamil Bassajev, Tšetšeenia peaminister (1998)
1968 – LL Cool J, ameerika räppar, näitleja
1969 – Dave Grohl, ameerika trummar, helilooja (Nirvana, Foo Fighters)

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Surnud

Pühad

Ilmarekordid

Viited

Wikiwand - on

<< Jaanuar >>
E	T	K	N	R	L	P
1	2	3	4	5	6	7
8	9	10	11	12	13	14
15	16	17	18	19	20	21
22	23	24	25	26	27	28
29	30	31	1	2	3	4
2024