1867

1867. aasta (MDCCCLXVII) oli 19. sajandi 67. aasta.

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1830. aastad | 1840. aastad | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1863 | 1864 | 1865 | 1866 | 1867 | 1868 | 1869 | 1870 | 1871 | ► | ►►

Sündmused Eestis

• Eriti karm kevad: lumetuisku esines Tallinna ja Rakvere ümbruses veel 15. mail.^[1]
• 9. mai (vkj 27. aprill) – Hans Erdell ostis päriseks Roobe mõisa ja temast sai esimene eesti talupojast rüütlimõisa omanik.
• 13. juuni (vkj 1. juuni) – Venemaa keiser kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli (asjaajamiskeeleks^[viide?]) kehtestada vene keel^[1]. Edikti elluviimise alustamisega ei kiirustatud^[1].
• 27. juuli (vkj **^[küsitav]. juuli) – Otto von Bismarck saabus seoses vene küsimustega, et külastada Tallinna ja Raikküla.
• 29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinna Jaani kiriku, esimese Tallinna eesti kirikuks ehitatud kiriku sisseõnnistamine.
• 29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinnas asutati näljahädaliste abistamiseks Hädaabi Keskkomitee^[1].

• Taastati uuesti Iisaku kihelkond Jõhvi ja Alutaguse kihelkonna jagunemisega.
• Baltimaades tehti talupoegadele kohustuslikuks kindlustada hoone tule vastu.^[2] Ühtlasi hakati tulekahjudega toimetulekuks valdades asutama vastastikuse abistamise seltse.^[2]
• Pariisi maailmanäituselt tuli Eestisse kaks kuldauraha: Sindi kalevivabriku toodangu eest ja Tori hobusekasvanduse täkk Vapsikase eest.^[2]
• Ilmus Lydia Koidula luulekogu "Emajõe ööbik".^[2]
• Tartus lõppes 1812. aastal kehtestatud avaliku teatritegevuse keeld.^[1]
• Karmi kevade tõttu oli suur viljaikaldus kogu Eestis.
• Eestis loendati 304 lubjaahju.

Sündmused maailmas

Alaska ostutšekk

1867. aasta Euroopa kaart

Napoleon III vastuvõtt seoses maailmanäitusega Pariisis

• 1. jaanuar – avati John A. Roeblingi projekteeritud Cincinnati-Covingtoni sild üle Ohio jõe.
• 3. veebruar – šogun Tokugawa Yoshinobu loobus troonist ja varalahkunud keiser Kōmei pojast prints Mutsuhitost sai Kyotos lühikese tseremooniaga 122. Jaapani keiser Meiji, lõpetades Tokugawa hilise šogunaadi.
• 13. veebruar – Brüsselis algas Senne jõe kinniajamine.
• 15. veebruar – Viinis esietendus Johann Strauss II teos "An der schönen, blauen Donau" ("Ilusal sinisel Doonaul").
• 28. veebruar – Ameerika Ühendriigid katkestasid 117 aastaks suhted Püha Aujärjega, keelati maksuraha kasutamine diplomaatiliste saadikute lähetamiseks Vatikani.
• 1. märts – Nebraskast sai Ameerika Ühendriikide 37. osariik.
• 30. märts – Venemaa müüs Ameerika Ühendriikidele oma koloonia Alaska.
• 1. aprill – algas Pariisi maailmanäitus – Exposition Universelle de 1867.
• 7. mai – Alfred Nobel patenteeris Ühendkuningriigis dünamiidi.
• 11. mai – sõlmiti Londoni rahuleping.
• 29. mai – ratifitseeriti Austria-Ungari kompromiss, mis lõi Austria-Ungari kaksikmonarhia, taastades Ungari kuningriigi suveräänsuse, eraldades eristaatusega selle Austria keisririigist.
• 8. juuni – Budas krooniti keiser Franz Joseph I Ungari kuningaks.
• 1. juuli – Kanada sai Briti Põhja-Ameerika Aktiga dominiooni õigused.
• 14. juuli – lõhkeainetootja Alfred Nobel demonstreeris oma värsket leiutist dünamiiti.
• 27. oktoober – Giuseppe Garibaldi väed marssisid Itaalia ühinemise käigus Rooma.
• 14. september – ilmus Karl Marxi teose "Das Kapital" ("Kapital") esimene köide.
• 2. november – ilmus naisteajakirja Harper's Bazaar esiknumber.
• 3. november – lõppes Pariisi maailmanäitus.
• 9. november – Jaapani viimane šogun Tokugawa Yoshinobu esitas keiser Meijile tagasiastumisavalduse.

Sündinud

• 8. jaanuar – Emily Greene Balch, USA majandusteadlane ja naisõiguslane
• 29. jaanuar – Vicente Blasco Ibáñez, hispaania kirjanik
• 3. veebruar – Tõnis Vilbing ("Filip"), riigivanema teener
• 2. aprill – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
• 4. juuni – Carl Gustaf Emil Mannerheim, Soome sõjaväelane ja riigimees
• 19. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
• 18. juuli – Margaret Brown, ameerika seltskonnadaam
• 29. juuli – Berthold Oppenheim, rabi
• 13. september – Hans Lohk, Eesti diplomaat
• 7. november – Marie Curie, Poola/Prantsuse füüsik ja keemik
• 19. november – Juhan Mei, eesti merendustegelane ja hüdrograaf
• 1. detsember – Ignacy Mościcki, Poola president
• 5. detsember – Józef Piłsudski, Poola sõjaväelane ja riigitegelane

Surnud

• 19. juuni – Maximilian, Mehhiko keiser
• 28. juuni – Friedrich Günther, Schwarzburg-Rudolstadti vürst
• 25. august – Michael Faraday, inglise füüsik ja keemik
• 31. august – Charles Baudelaire, prantsuse luuletaja
• 23. oktoober – Franz Bopp, Saksa keeleteadlane

Viited

1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 139
2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 140