1877

1877. aasta (MDCCCLXXVII) oli 19. sajandi 77. aasta.

4. märts – Tartus Tallinna tänaval avati Eesti esimene psühhiaatriahaigla – kaheksa voodikohaga närvi- ja vaimuhaiguste kliinik.
5. märts (vkj 21. veebruar) – Tallinnas avati laulu- ja mänguselts "Lootus"^[1].
7. aprill (vkj 26. märts) – Baltimaade linnades hakkas kehtima Vene linnaseadus, mille kohaselt valiti nüüd linnavolikogu ja moodustati linnavalitsus, mida juhtis linnapea^[1]. Seniste raadide ülesandeks jäi kuni 1889. aastani linnakohtu funktsioon^[1].
Vene-Türgi sõda (1877–1878). Suvel võeti Eestist Venemaa sõjaväkke 2300 tagavaraväelast^[1]
Detsembris astus ametisse uus Tallinna linnavolikogu, kus eesti ja vene linnavolinikud jäid ühiselt opositsiooni^[1]. See oli esimene kord, kui linnaeestlased said ise osaleda linna ühiskondliku ja avaliku elu korraldamisel.^[1]
Tallinnas asutas Alexander Martin Luther uue auru jõul töötava mööblivabriku (ka: auru-puusärgivabrik)^[1].

Rootsi insener ja tööstur Carl Gustav de Laval leiutas koorelahutaja. Ta patenteeris seadme 1878. aastal.
12. aprillil kuulutas Aleksander II sõja Osmanite Türgile
15. aprillil katsetas Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat auru jõul töötavat helikopterit.
9. mail kuulutas Rumeenia end sõltumatuks Osmanite riigist.
21. novembril teatas Thomas Alva Edison fonograafi leiutamisest. Edison demonstreeris seadet esimest korda 29. novembril.

2. veebruar – Frank Packard, Kanada kirjanik
2. juuli – Hermann Hesse, saksa kirjanik
1. august – Georg Hackenschmidt, eesti maadleja ja filosoof
7. august – Ulrich Salchow, Rootsi iluuisutaja
5. oktoober – Artur Lossmann, Eesti sõjaväelane
19. november – Martin Prikask, eesti usutegelane, Eesti Metodisti Kiriku üks loojaid
19. november – Cornelius von Rauch, eesti arst
22. november – Endre Ady, Ungari luuletaja
21. detsember – Jaan Sarv, Eesti matemaatik ja haridustegelane

[1]
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 146

Sündmused Eestis