Rumeenia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjas ja kirdes Ukrainaga, kirdes Moldovaga, läänes Ungari ja Serbiaga ning lõunas Bulgaariaga. 1. jaanuarist 2007 on Rumeenia Euroopa Liidu liige.
|
Rumeenia
| |||
 | |||
| Riigihümn | Deșteaptă-te, române! | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Bukarest | ||
| Pindala |
238 397 km² [1][2]  | ||
| Riigikeel | rumeenia | ||
| Rahvaarv |
19 053 815 (2022)[3] | ||
| Rahvastikutihedus | 79,9 in/km² | ||
| President | Klaus Iohannis | ||
| Peaminister | Marcel Ciolacu | ||
| Iseseisvus | 9. mai 1877 | ||
| SKT |
211,803 mld $ (2017)[4] | ||
| SKT elaniku kohta |
10 819 $ (2017)[5] | ||
| Valuuta | leu (RON) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2/+3 | ||
| Tippdomeen | .ro | ||
| ROK-i kood | ROU | ||
| Telefonikood | 40 | ||
Pinnamood
Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast.
Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared.
Siseveekogud
Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeș ja Ialomița, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi Mureș voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse.
Suuri järvi ei ole.
Mullad
Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Mägedes ja küngastel on mullad vähem viljakad.
Kliima
Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur −2,8 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 580 mm.
Taimed
Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Mägedes on kõige tavalisemad puud nulg ja kuusk. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Doonau deltas on suured pilliroo- ja teiste veetaimede alad.
Loomad
Imetajatest võib mainida mägikitse, karu, ilvest, hirve, hunti, rebast, mäkra ja tuhkrut.
Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad ja raisakotkad. Pelikanid on tavalised Doonau deltas.
On ka palju liike mere- ja mageveekalu.
Maavarad
Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on kokku kuivanud. Maagaasivarud on palju suuremad. Sütt on vähe.
Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks, kuid rauamaaki tuleb importida.
Sümbolid
Rumeenia jaguneb pealinnaks ja 41 maakonnaks:
- Alba maakond
- Aradi maakond
- Argeși maakond
- Bacău maakond
- Bihori maakond
- Bistrița-Năsăudi maakond
- Botoșani maakond
- Brașovi maakond
- Brăila maakond
- Bukarest (pealinn)
- Buzău maakond
- Caraș-Severini maakond
- Călărași maakond
- Cluji maakond
- Constanța maakond
- Covasna maakond
- Dâmbovița maakond
- Dolji maakond
- Galați maakond
- Giurgiu maakond
- Gorji maakond
- Harghita maakond
- Hunedoara maakond
- Ialomița maakond
- Iași maakond
- Ilfovi maakond
- Maramureși maakond
- Mehedinți maakond
- Mureși maakond
- Neamți maakond
- Olti maakond
- Prahova maakond
- Satu Mare maakond
- Sălaji maakond
- Sibiu maakond
- Suceava maakond
- Teleormani maakond
- Timiși maakond
- Tulcea maakond
- Vaslui maakond
- Vâlcea maakond
- Vrancea maakond
Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli järgmine:
- rumeenlased 89,5%
- ungarlased 6,6%
- mustlased 2,5%
- sakslased 0,3%
- ukrainlased 0,3%
Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
Suuremad linnad on Bukarest, Iași, Constanța, Timișoara, Galați, Cluj-Napoca, Craiova ja Brașov.
Pikemalt artiklis Rumeenia ajalugu
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
