Dünamiit

Dünamiit on lõhkeaine, mis koosneb nitroglütseriini segust diatomiidi või teiste absorbentidega (näiteks savi või saepuruga). Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel Geesthachtis Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel nimetas uue aine vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu.

Dünamiidi diagramm

1. nitroglütseriinis immutatud saepuru või muu absorbent);
2. kaitsekiht lõhkematerjali ümber;
3. kapseldetonaator,
4. detonaatori külge ühendatud elektrijuhe või süütenöör

Dünamiidi ettevalmistus lõhkamiseks Douglase tammi ehitusel USA-s 1942. aastal

Dünamiiti pruugitakse peamiselt kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks".