Leping

From Wikipedia, the free encyclopedia

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.[viide?]

 See artikkel räägib tsiviilõiguslikust lepingust; avalik-õigusliku lepingu kohta vaata artiklit Haldusleping; riikidevahelise lepingu kohta vaata artiklit Rahvusvaheline leping; teoloogia mõiste kohta vaata artiklit Leping (religioon); Hiina linna kohta vaata artiklit Leping (linn).

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.[viide?]

Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.[viide?]

Lepingu elemendid

Lepingu elemendid on[viide?]:

  • Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks.
  • Tahteavaldus - tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept).
  • Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega.
  • Vastutasu on lepingu element üldises õiguses.

Lepingutüübid võlaõigusseaduses


Lepingu täitmise tagatised

Lepingu täitmist võib tagada järgmiste vahenditega[viide?]:

Vaata ka


Kirjandus

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.