Remove ads
Joseph Robinette Biden (sündinud 20. novembril 1942 Scrantonis Pennsylvanias) on Ameerika Ühendriikide poliitik ning riigi 46. ja praegune president.
| Joe Biden | |
|---|---|
 Joe Biden (2021) | |
| Ameerika Ühendriikide 46. president | |
|
Ametiaeg 20. jaanuar 2021 – 20. jaanuar 2025 | |
| Eelnev | Donald Trump |
| Järgnev | Donald Trump |
| Ameerika Ühendriikide 47. asepresident | |
|
Ametiaeg 20. jaanuar 2009 – 20. jaanuar 2017 | |
| Eelnev | Dick Cheney |
| Järgnev | Mike Pence |
| Ameerika Ühendriikide senaator Delaware'ist | |
|
Ametiaeg 3. jaanuar 1973 – 15. jaanuar 2009 | |
| Eelnev | J. Caleb Boggs |
| Järgnev | Ted Kaufmann |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Joseph Robinette Biden jr. |
| Sünniaeg |
20. november 1942 Scranton, Pennsylvania, USA |
| Erakond | Demokraatlik Partei |
| Abikaasa |
Neilia Hunter (a. 1966; suri 1972) Jill Jacobs (a. 1977) |
| Vanemad |
Joseph Robinette Biden sen. Catherine Eugenia Finnegan |
| Lapsed | Beau, Hunter, Naomi ja Ashley |
| Sugulased | Perekond Biden |
| Alma mater |
Delaware'i Ülikool (BA) Syracuse'i Ülikool (JD) |
| Elukutse | poliitik, jurist |
| Tunnustus | Loend... |
| Autogramm |
 |
Ta kuulub Demokraatlikusse Parteisse ja oli aastatel 2009–2017 47. Ameerika Ühendriikide asepresident Barack Obama valitsuskabinetis ning 1973–2009 Delaware'i osariigi esindaja senatis.
Sündinud Scrantonis Pennsylvania osariigis ja kasvades üles New Castle'i maakonnas Delaware'is, õppis Biden Delaware'i Ülikoolis ja omandas seejärel 1968. aastal juristihariduse Syracuse'i Ülikoolis. 1970. aastal valiti ta New Castle'i maakonna kohaliku omavalitsusse ning 1972. aastal sai temast 29-aastane Ameerika Ühendriikide ajaloo järjestikus kuues kõige noorem senaator.
Biden oli pikka aega senati välissuhete komisjoni liige ning 2007. aastast selle esimees. 1991. aastal seisis ta vastu Lahesõjale, kuid toetas NATO laienemist Ida-Euroopasse ning sekkumist Jugoslaavia sõdadesse 1990. aastatel. 2002. aastal andis Biden kongressis poolthääles volitusele kasutada Iraagis sõjalist jõudu, ent vastandus president George W. Bushi 2007. aasta kavale suurendada riigis Ameerika Ühendriikide sõjalist kohalolu. Samuti juhtis ta aastatel 1987–1995 senati justiitskomiteed, tegeledes uimastipoliitika, kuritegevuse ennetamise ja kodanikuvabaduste temaatikaga.
Nii 1988. kui ka 2008. aastal kandideeris ta ebaõnnestunult Demokraatliku Partei presidendikandidaadi kohale.
Biden valiti senatisse kokku kuuel korral ning oli vanuselt neljas kõige vanem senaator, kui lahkus ametist, et asuda asepresidendiks 2008. aasta presidendivalimised võitnud Barack Obama valitsuskabinetis. 2012. aastal valiti Obama ja Biden teiseks ametiajaks oma ametikohale tagasi.
Asepresidendina juhtis ta 2009. aasta suure majandussurutise mõjude vastu suunatud taristuinvesteeringuid, pidas läbirääkimisi kongressi vabariiklastest saadikutega ning tegeles finantspoliitikaga, kuid toetas ka Uue START lepingu sõlmimist Venemaaga ning aitas kujundada poliitikat Ameerika Ühendriikide vägede väljaviimiseks Iraagist 2011. aastal. Pärast tulistamist Sandy Hooki algkoolis juhtis ta tulirelvade omamisõiguse ülevaatamise ja tulirelvavägivalla vähendamisega tegelevat töörühma. 2017. aasta jaanuaris andis Obama Bidenile Presidendi Vabadusmedali.
2019. aasta aprillis kuulutas Biden välja oma kandidatuuri 2020. aasta presidendivalimistel ning sai juunis Demokraatliku Partei ametlikuks kandidaadiks. [1] Augustis kuulutas ta oma asepresidendikandidaadiks California senaatori Kamala Harrise. [2] Novembris saavutatud valimisvõidu [3] järel astus Biden 2021. aasta 20. jaanuari pärastlõunal ametisse.
Remove ads
Pikemalt artiklis 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
2015. aastal spekuleeriti mitu kuud, et Biden võib pürgida Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks 2016. aasta valimistel. Tema poja Beau Bideni surma 30. mail 2015 pidasid mõned analüütikud peamiseks takistuseks kandideerimisele, kuid selle vastu rääkis Beau surmaeelne soov, et isa ikkagi kandideeriks. 21. oktoobril teatas Biden siiski, et ta ei kavatse kandideerida ja põhjendas seda muuseas ka sellega, et ei ole taastunud veel poja surmast.
Remove ads
- 2004 – Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk (Ameerika Ühendriikide senaator, Eesti NATOga liitumise toetaja)
- 2017 – Presidendi Vabadusmedal
- 2017 – Vabaduse orden (Ukraina)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads