Veebruar 2014

Veebruar 2014, kroonika

<< Veebruar >>
E	T	K	N	R	L	P
27	28	29	30	31	1	2
3	4	5	6	7	8	9
10	11	12	13	14	15	16
17	18	19	20	21	22	23
24	25	26	27	28	1	2
2014

2014. aasta veebruar algas laupäeval ja lõppes 28 ööpäeva pärast reedel.

Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

1. veebruar

• Ameerika Ühendriikides valiti New Orleansi linnapeaks tagasi demokraat Mitch Landrieu, kes kogus 63,6% valijate toetuse.
• Egiptuse pealinnas Kairos jätkus kohtuprotsess endise presidendi Muḩammad Mursī üle.
• Hispaania pealinnas Madridis avaldasid tuhanded inimesed meelt peaminister Mariano Rajoy valitsuse kava vastu piirata olulisel määral abortide sooritamise õigust. Seaduseelnõu kohaselt oleksid abordid edaspidi lubatud ainult vägistamise tagajärjel tekkinud raseduste puhul ja ohu korral ema tervisele.
• Jeemeni rannikul läks põhja kaubalaev. Hukkusid laeva 12 India päritolu meeskonnaliiget.
• Jordaanias alustasid islamistidest vangid näljastreiki, et protesteerida vanglas valitsevate tingimuste vastu.
• Pakistani kohus ei andnud riigi endisele presidendile Pervez Musharrafile luba suunduda välismaale ravile ja andis välja tema vahistamismääruse. Musharrafi süüdistatakse mõrvas ja kohtuvõimu tegevuse takistamises.
• Saksamaal Münchenis toimus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine, millel arutati võimalusi rahu saavutamiseks Lähis-Idas.
• Eestis alustas Nordea Pank Eesti tegevjuhina tööd Andreas Laane.

2. veebruar

• Afganistanis algas presidendivalimiste ametlik kampaania.
• Costa Ricas toimusid presidendivalimised.
• El Salvadoris toimusid presidendivalimised. Keegi kandidaatidest ei kogunud võiduks vajalikku häälteenamust, mistõttu teise valimisvooru läksid edasi vasakpoolne kandidaat Salvador Sánchez Cerén ja paremtsentrist Norman Quijano. Valimiste teine voor toimub 9. märtsil.
• Iraagi armee alustas operatsiooni Al-Fallūjah' linna vabastamiseks islamistlike mässuliste kontrolli alt. Operatsiooni esimesel päeval tulistati linna suurtükkidest.
• Jeemeni pealinnas Sanaas toimus kolm tugevat pommiplahvatust, mille sihtmärkideks olid ekspresidendi kodu, riigi keskpank ja kaitseministeerium.
• Mauritaanias esitas tagasiastumispalve peaminister Moulaye Ould Mohamed Laghdafi valitsuskabinet.
• Prantsusmaal Pariisis ja Lyonis osales umbes 100 000 inimest meeleavaldustel, millega protesteeriti valitsuse perekonnapoliitika vastu. Konservatiivseid meeleavaldajaid pahandas muuhulgas samasooliste abielu seadustamine ja soolise võrdõiguslikkuse tundide sisseviimine Prantsusmaa koolides.
• Tais toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised.

3. veebruar

• Ameerika Ühendriikides vannutati Föderaalreservi Süsteemi direktorite nõukogu esimehena ametisse Janet Yellen.
• Euroopa Komisjon avaldas esimese Euroopa Liidu korruptsiooniraporti.
• Leedu president Dalia Grybauskaitė teatas oma kavast kandideerida presidendiks ka teiseks viieaastaseks ametiajaks.
• Liibanoni pealinna Beiruti lõunaosas lasi reisijaid vedanud mikrobussis ennast õhku enesetaputerrorist. Kaks inimest said vigastada, ainsana hukkus terrorist ise.
• Mauritaanias tehti senisele peaministrile Moulaye Ould Mohamed Laghdafile ülesandeks moodustada uus valitsus.
• Nigeeria endine asepresident Atiku Abubakar läks üle poliitilise opositsiooni ridadesse, nõrgestades veelgi valitseva Rahva Demokraatliku Partei positsioone parlamendis.
• Tai pealinnas Bangkokis hõivasid meeleavaldajad kesklinna, nõudes endiselt peaminister Yingluck Shinawatra tagasiastumist.
• Venemaa pealinnas Moskvas leidis aset koolitulistamine, kus ühe keskkooli 10. klassi õpilane tappis ühe õpetaja ja politseiniku ning võttis üle 20 õpilase pantvangi. Kriis lahendati paari tunniga, pantvangid vabastati ja koolitulistaja alistus politseile.
• Eestis Tallinnas toimus Baltimaade ja Poola valitsusjuhtide kohtumine, mille üheks keskseks teemaks olid nelja riiki läbiva raudteetrassi Rail Baltic rajamisega seotud küsimused. Kohtumisel lepiti kokku, et vajadusel ollakse valmis toetama ka leedukate soovi rajada Rail Balticu trass läbi pealinna Vilniuse.
• Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts alustas koos teda saatva äridelegatsiooniga viiepäevast ametlikku visiiti Indias.

4. veebruar

• Itaalia peaminister Enrico Letta võitis häältega 347:200 parlamendis toimunud usaldushääletuse.
• Liibüa võimud kinnitasid, et on lääneriikide kaasabil hävitanud oma riigi viimased keemiarelvade varud.
• Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgi lähistel Doornkopi kullakaevanduses puhkenud tulekahjus hukkus vähemalt 8 kaevurit.
• Lätis Cēsises algasid neli päeva kestvad esimesed Balti sõjaväespordi talimängud, kus võisteldakse murdmaa- ja laskesuusatamises, jäähokis ning talvises kalapüügis.
• Microsofti tegevjuhiks sai Steve Ballmeri asemel Satya Nadella. Bill Gates astus nõukogu esimehe kohalt tagasi. Uueks nõukogu esimeheks sai John Thompson. Nii Gates kui ka Ballmer kuuluvad jätkavalt Microsofti nõukokku.
• Šotimaa parlament legaliseeris samasooliste abielu.
• Tallinnas kultuuriministeeriumis esitleti teost "Eesti spordi aastaraamat 2013".

5. veebruar

• Bahreinis karmistati kuninga solvamise eest ette nähtud karistusi. Kuninga avaliku solvamise eest võib edaspidi inimesele määrata kuni seitsmeaastase vanglakaristuse ja ligi 26 500 USA dollari suuruse rahatrahvi.
• El Salvadori ülemkohus tegi riigiprokuratuurile ülesandeks asuda uurima 45 inimese tapmist San Francisco Angulo asulas 1981. aastal. Väidetavalt mõrvas inimesed kodusõja ajal El Salvadori armee.
• Iraagi pealinna Bagdadi kesklinnas kõrgelt turvatud rohelise tsooni lähistel toimus neli pommiplahvatust, milles hukkus kokku 23 inimest.
• Panama kanali laiendamistööd peatusid, sest kanali haldaja ja töid teostav Hispaania ehitusfirma ei jõudnud töö maksumuses kokkuleppele.
• Suurbritannia pealinnas Londonis toimus metrootöötajate streik, millega avaldati meelt töötajate koondamise ja transpordisüsteemi moderniseerimise vastu.
• Eesti regionaalminister Siim Kiisler avas Narva ja Ivangorodi jõepromenaadi, mis valmis Eesti, Läti ja Venemaa piiriülese koostöö programmist eraldatud 1,6 miljoni euro eest.

6. veebruar

• Ameerika Ühendriikides lahkus telekanali NBC populaarse jutusaate "Tonight Show" saatejuhi kohalt koomik Jay Leno, kes oli saatesarja juhtinud 18 aastat. Tema juhitud viimast saadet vaatas 14,6 miljonit inimest.
• Bosnia ja Hertsegoviinas Tuzla linnas toimusid teist päeva valitsusvastased meeleavaldused, kus avaldati meelt poliitilise stagnatsiooni ja tööpuuduse vastu. Toimusid kokkupõrked meeleavaldajate ja politseinike vahel, mille tagajärjel sai vigastada üle 130 inimese, neist enamik politseinikud.
• Euromaidan: Ukraina Ülemraadas esindatud erakonnad leppisid kokku Ukraina põhiseaduse täiendamise ja parandamise eelnõu ettevalmistamise vajalikkuses. Eelnõu loodetakse koostada ja menetleda vähem kui ühe nädalaga.
• Kosovo pealinnas Prištinas ajas politsei laiali Priština Ülikooli üliõpilaste vägivaldseks muutunud meeleavalduse, millel nõuti ülikooli rektori ametist lahkumist. Meeleavalduse kutsus esile avalikuks saanud teave, et mitmete ülikooli õppejõudude akadeemiline staatus põhineb ametlikult tunnustamata teadusajakirjades avaldatud artiklitel.
• Pakistanis Islamabadi linnas algasid läbirääkimised Pakistani võimude ja mässulise islamiliikumise Ţālebān esindajate vahel.
• Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatas koos Luksemburgi peaministri Xavier Betteliga antud pressikonverentsil, et toetab Jean-Claude Junckeri kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.
• Eestisse saabus kahepäevasele visiidile Läti uus justiitsminister Baiba Broka, kes kohtus siin oma Eesti kolleegi Hanno Pevkuriga ja külastas Tartu Vanglat. Külaskäik Eestisse oli Broka esimene välisvisiit justiitsministrina.
• Kumu kunstimuuseumis algas Tallinna XVI Graafikatriennaal "Kirjaoskus – kirjaoskamatus", mille avas kultuuriminister Urve Tiidus.
• Tallinna Linnavolikogus esitasid Eesti Reformierakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit umbusaldusavalduse abilinnapea Mihhail Kõlvarti vastu, keda süüdistati Eestis kehtivate seaduste rikkumises ja täitmata jätmises. Umbusaldusavaldusele andis tõuke Kõlvarti otsus maksta ametlikult koolina registreerimata Tallinna Vene Lütseumile 130 000 eurot toetust, venitades samal ajal seaduslikult ette nähtud toetuse väljamaksmisega erakoolidele.

7. veebruar

• Bosnia ja Hertsegoviina pealinnas Sarajevos süütasid meeleavaldajad põlema riigi presidentuuri hoone. Politsei kasutas meeleavaldajate vastu veekahureid.
• Liibüas Tripolis ja Benghazis toimusid tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millel nõuti ajutise parlamendi laialiminekut. Parlamendi volitused pidid algselt 7. veebruaril lõppema, kuid neid pikendati, et parlament jõukas ette valmistada uue põhiseaduse kavandi.
• Süüria valitsus teatas, et kavatseb siiski osaleda Genfis mässulistega peetavate rahukõneluste teises voorus.
• Ukrainast Harkivist startinud reisilennuk Boeing 737-800, mis kuulus lennufirmale Pegasus Airlines, langes kaaperdaja ohvriks. Mees väitis, et lennuki pardal on pomm ja nõudis, et lennuk suunduks Sotšisse. Türgi õhujõud sundisid lennuki maanduma İstanbuli Sabiha Gökceni rahvusvahelises lennujaamas. Türgi julgeolekujõud hõivasid lennuki ja pidasid kaaperdaja kinni umbes 4 tundi hiljem; pommi lennuki pardal ei olnud.
• Vanuatut tabas 6,5-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 56 kilomeetri kaugusel Santo asulast. Maavärina hüpotsenter asus 101 kilomeetri sügavusel, mistõttu tsunamit see ei tekitanud. Puudusid ka teated suurematest purustustest ja inimohvritest.
• Venemaal Sotšis algasid 23. veebruarini kestvad 2014. aasta taliolümpiamängud. Eestit esindas olümpiamängude avatseremoonial peaminister Andrus Ansip.
• Eesti Reformierakonna auesimees Siim Kallas saatis erakonna juhtidele kirja, milles teatas oma valmisolekust pöörduda Eestisse tagasi ning asuda erakonna esimehe ja peaministri ametikohale.

8. veebruar

• 2014. aasta taliolümpiamängude esimese kuldmedali võitis Ameerika Ühendriikide sportlane Sage Kotsenburg, kes tuli esikohale meeste slopestyle lumelauasõidus.
• Egiptuse vasakpoolne poliitik Ḩamdīn Şabāḩī teatas oma kavatsusest kandideerida 2014. aasta presidendivalimistel.
• Kosovos astus tagasi Priština Ülikooli rektor Ibrahim Gashi, kelle tagasiastumist oli nõutud üliõpilaste korraldatud meeleavaldustel. Pahameele Gashi vastu tingis avalikuks saanud informatsioon, et paljudel ülikooli õppejõududel puudus vajalik akadeemiline kvalifikatsioon.
• Prantsusmaa kaguosas Alpides sõitis teele langenud kaljurahnu tõttu rööbastelt välja reisirong, hukkus kaks ja vigastada sai üheksa inimest.
• Türgi suurimas linnas İstanbulis ajas politsei veekahureid ja pisargaasi kasutades laiali meeleavalduse, millel protesteeriti hiljuti jõustunud seaduse vastu, mis lubab Türgi telekommunikatsioonidirektoraadil blokeerida juurdepääsu veebilehtedele senisest lihtsamalt ja kiiremini.
• Venemaa president Vladimir Putin kohtus Sotšis Jaapani peaministri Shinzō Abega ja andis lubaduse suunduda sügisel 2014 Jaapanisse ametlikule visiidile. Putini lubadus andis lootust, et Jaapan ja Venemaa võiksid astuda uusi konkreetseid samme rahu- ja piirilepingu sõlmimiseks, mis puuduvad kahe riigi vahel alates 1945. aastast.
• Eestis Tallinnas toimus Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogu. Erakonna esimeheks valiti tagasi ainsana sellele ametikohale kandideerinud Urmas Reinsalu. Erakonna aseesimeesteks said Juhan Parts, Eerik-Niiles Kross ja Ene Ergma.
• Pärnumaal Vändra vallas toimus Kaitseliidu suusarännakvõistlus "Vändra sprint".

9. veebruar

• Jaapani pealinnas Tōkyōs toimusid kubernerivalimised. Kuberneriks valiti sõltumatu kandidaat, endine tervishoiuminister Yōichi Masuzoe, kes pälvis 43,4% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 46,1%.
• Šveitsis toimunud rahvahääletusel kiideti heaks ettepanek, mis kohustab valitsust kehtestama iga-aastase immigratsioonikvoodi.
• Venemaal Južno-Sahhalinski linnas avas mees jumalateenistuse ajal õigeusu katedraalis tule. Tulistamises hukkus kaks ja sai vigastada veel kuus inimest. Politsei pidas turvamehena töötanud tulistaja kinni.
• Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimus X rahvusvahelise Chopini konkursi galakontsert, millel viibisid ka konkursi patroonidena Eesti kultuuriminister Urve Tiidus ja Poola kultuuriminister Bogdan Zdrojewski.

10. veebruar

• Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister Urmas Paet. Kohtumisel arutati päevakajalisi sündmusi Ukrainas, Egiptuses, Tuneesias ja Liibüas.
• Nepali parlament valis häältega 405:148 riigi uueks peaministriks Sushīl Koīrālā. Ta vannutati ametisse järgmisel päeval.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves avas Eesti Meremuuseumi peahoones Paksus Margareetas rahvusvahelise Soome lahe aasta. Üritusel osales ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

11. veebruar

• Alžeeria idaosas sõitis vastu mäge sõjaväe transpordilennuk, hukkus 77 pardal olnud inimest.
• Euroopa Komisjonis korraldatud hääletusel geneetiliselt muundatud (GM) maisisordi 'Pioneer 1507' kasutuselevõtuks Euroopas otsustati pooldada GM-maisisordi viimist Euroopa keskkonda.
• Hispaania opositsiooniline Sotsialistlik Tööpartei ei suutnud parlamendis peatada seaduseelnõu menetlemist, mis lubab edaspidi aborte ainult vägistamise või ohu korral ema tervisele.

12. veebruar

• Ameerika Ühendriikides San Diegos toimunud linnapea valimiste teises voorus valiti San Diego linnapeaks vabariiklane Kevin Faulconer, kes kogus 54,5% valijate toetuse.
• Bulgaarias võitis peaminister Plamen Orešarski parlamendis toimunud usaldushääletuse. Valitsuse ametis jätkamist toetas 116 liiget hääletusel osalenud 217 parlamendiliikmest.
• Nigeeria president Goodluck Jonathan tegi muudatusi valitsuskabinetis. Ametist vabastati lennundus-, politsei- ja Nigeri delta minister, samuti rahanduse aseminister. Kõik vabaks jäänud portfellid jagati ära teiste valitsusse kuuluvate ministrite vahel.
• Venezuela pealinnas Caracases toimunud meeleavaldusel, millel nõuti president Nicolas Maduro tagasiastumist, hukkus Maduro vastaste ja poolehoidjate kokkupõrgetes kaks inimest.
• Eesti sotsiaalminister Taavi Rõivas alustas kahepäevast ametlikku visiiti Moldovas, kus ta allkirjastas kahe riigi vahelise tervishoiualase koostööleppe.
• Eesti välisminister Urmas Paet alustas kahepäevast ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, et esineda ÜRO Julgeolekunõukogu avatud debatil ja kohtuda Ameerika Ühendriikide asevälisministri Victoria Nulandiga.
• Eesti Sõjamuuseumis tähistati kindral Johan Laidoneri 130. sünniaastapäeva, mille puhul avati Sõjamuuseumi juures mälestusmärk Johan ja Maria Laidonerile. Üritustel osalesid kaitseminister Urmas Reinsalu ja Kaitseväe juhataja Riho Terras.
• XII Riigikogu võttis 72 poolthäälega vastu Eesti kultuuripoliitika alusdokumendi "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020".

13. veebruar

• Belgia parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduseelnõu, mis lubab ravimatut haigust põdevatel lastel otsustada eutanaasia kasuks. Seadus ei sätesta vanuselist alampiiri, vaid seab iga taolise otsuse täideviimise sõltuvusse vanemate nõusolekust ja psühholoogilise ekspertiisi tulemustest. Tegemist on kõige liberaalsema eutanaasiaseadusega maailmas.
• Itaalias teatas Demokraatliku Partei esimees Matteo Renzi, et tema erakond loobub ebapiisavate reformide tõttu valitsuse toetamisest. Demokraatliku Partei otsuse järel teatas peaminister Enrico Letta, et astub valitsusjuhi kohalt tagasi.
• Pakistanis Karachi lähistel korraldas islamiliikumine Ţālebān pommirünnaku politseibussile. Rünnakus hukkus 12 ja sai vigastada 58 politseinikku. Rünnak toimus vaatamata jätkuvatele rahukõnelustele Ţālebāni ja Pakistani valitsuse vahel.
• Suurbritannia rahandusminister George Osborne hoiatas Šotimaa võime, et Šotimaa iseseisvumise korral ei ole šotlastel võimalik enam rahaühikuna kasutada Suurbritannia naelsterlingit.
• Uruguay president José Mujica kutsus Euroopa Liitu ja Ameerika Ühendriike üles muutma oma narkovastase võitluse strateegiat ja legaliseerima kanepi kasutamise.
• Eesti siseminister Ken-Marti Vaher alustas kahepäevast ametlikku visiiti Itaalias, et tutvuda sealse uimastiennetuse ja kriminaaltulu konfiskeerimise süsteemiga.
• Tallinna Linnavolikogu erakorralisel istungil kukkus läbi Reformierakonna fraktsiooni algatatud umbusaldusavaldus abilinnapea Mihhail Kõlvartile. Umbusaldamist toetas 25 ja vastu oli 42 volinikku.
• Kristiina Ojulandi loodava erakonna algatusgrupp otsustas, et uue erakonna nimeks saab Rahva Ühtsuse Erakond. Varem oli algatusgrupp soovinud kasutada nime Erakond Ühtne Eesti, kuid sattus seetõttu vastuollu kaubamärgi Ühtne Eesti registreerinud teatriga NO99 ning otsustas sellest nimest loobuda.

14. veebruar

• Itaalia peaminister Enrico Letta esitas president Giorgio Napolitanole tagasiastumispalve.
• Saksamaal astus tagasi põllumajandusminister Hans-Peter Friedrich, kellele heideti ette, et ta oli väidetavalt avalikkusele lekitanud konfidentsiaalset infot sotsiaaldemokraadist Liidupäeva saadiku Sebastian Edathy kohta.
• Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Kurgani oblasti kuberneri Oleg Bogomolovi tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Aleksei Kokorini.
• Eesti kultuuriminister Urve Tiidus viibis visiidil Valga maakonnas.
• Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand kinnitas telesaates "Ringvaade", et kavatseb kandideerida ka järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina.
• Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses algas kolmepäevane rahvusvaheline turismimess Tourest 2014, mille avas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

15. veebruar

• Bahreinis osalesid kümned tuhanded inimesed rahumeelsetel meeleavaldustel, millega meenutati 3 aasta möödumist demokraatia laiendamist nõudvate ulatuslike rahutuste algusest.
• Liibanonis astus ametisse peaminister Tammām Salāmi valitsus.
• Montenegro pealinnas Podgoricas toimunud meeleavaldusel, millel nõuti valitsuse tagasiastumist, sai vigastada 9 politseinikku. Kokkupõrkeid politseinike ja meeleavaldajate vahel ei toimunud, kuid meeleavaldajad loopisid politseinikke kividega.
• Türgi parlament võttis vastu seaduse, millega valitsus saavutas suurema kontrolli kohtunike ja prokuröride ametisse määramise üle.
• Eesti Reformierakonna Tallinna organisatsiooni üldkogul valiti organisatsiooni juhatuse esimeheks Kristen Michal. Ühtlasi valiti uued esimehed kõigi 8 linnaosa organisatsioonidele. Ajaleht Postimees avaldas kõik eeldatavad valimistulemused juba 13. veebruari numbris.
• Tallinnas toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu, millel leiti, et senise valitsuskoalitsiooni lagunemisel on Sotsiaaldemokraatlik Erakond valmis osalema uutel valitsuskõnelustel.

16. veebruar

• Euromaidan: Ukraina pealinnas Kiievis vabastasid meeleavaldajad kaks kuud nende kontrolli all olnud Kiievi linnavalitsuse hoone.
• Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso kinnitas teleintervjuus, et Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest lahku löövad riigid ei saa automaatselt Euroopa Liidu liikmestaatust ja peavad läbima ametliku liitumisläbirääkimiste protsessi. Barroso sõnumit käsitleti hoiatusena Kataloonia ja Šotimaa iseseisvuslastele.
• Euroopa Liit teatas, et on peatanud teadus- ja hariduskoostöö läbirääkimised Šveitsiga. Euroopa Liidu otsus tuli vastusena Šveitsis 9. veebruaril aset leidnud referendumile, millel kiideti heaks immigratsiooni piiravate meetmete rakendamine.
• Kreeka opositsioonijuht Aléxis Tsípras teatas, et opositsioonierakonnad ei toeta 2015. aasta presidendivalimistel ühtegi kandidaati ja kavatsevad saavutada ennetähtaegsete parlamendivalimiste läbiviimise.
• Suurbritannias Londonis anti üle Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad. Parima filmi auhinna võitis "12 aastat orjana" ja parima režissööri auhinna võitis Alfonso Cuarón filmiga "Gravitatsioon". Parima meespeaosatäitja auhind läks Chiwetel Ejioforile rolli eest filmis "12 aastat orjana", parima naispeaosatäitja auhind Cate Blanchettile rolli eest filmis "Blue Jasmine".
• Venezuela president Nicolás Maduro saatis riigist välja kolm Ameerika Ühendriikide konsulaarametnikku, süüdistades neid kohtumises valitsusvastastes meeleavaldustes osalenud üliõpilastega.

17. veebruar

• Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istung, mille kesksed teemad olid piimakvoodid, piima ja puuviljade kättesaadavuse tagamine koolides ning sigade Aafrika katku levikuga seotud küsimused. Eestit esindas kohtumisel põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
• Etioopia pealinnast Addis Abebast Roomasse teel olnud Ethiopian Airlinesi lend ET702 193 reisijaga pardal langes kaaperdamise ohvriks. Lennuk maandus hommikul kell 6.02 kohaliku aja järgi Genfi rahvusvahelises lennujaamas, kus selgus, et kaaperdaja oli lennuki 31-aastane esimene ohvitser, kes soovis taotleda Šveitsis poliitilist varjupaika.
• Gruusias Khuthaisis mõisteti viieks aastaks vangi riigi endine peaminister Vano Merabišvili, kes oli süüdi tunnistatud ametiseisundi kuritarvitamises, valijate häälte ostmises ja riigivahendite ebamõistlikus kulutamises.
• Iraagi pealinna Bagdadi šiiitide linnaosades toimunud pommiplahvatustes hukkus kokku 24 inimest.
• Itaalia president Giorgio Napolitano tegi Matteo Renzile ettepaneku moodustada uus valitsus.
• Lõuna-Koreas Gyeongju linnas varises lume raskuse all sisse golfiklubi auditooriumi katus. Auditooriumis toimus sel ajal uute üliõpilaste tervitamisüritus, hukkus 10 ja sai vigastada veel 23 inimest.
• Venemaa teatas, et ostab majandusraskustes vaevlevalt Ukrainalt täiendavalt veel 2 miljardi USA dollari väärtuses võlakirju.
• Eesti rahandusminister Jürgen Ligi alustas kahepäevast visiiti Belgias, et osaleda Brüsselis toimuval eurorühma ja Euroopa Liidu rahandusministrite nõupidamistel.
• Eesti välisminister Urmas Paet alustas kahepäevast ametlikku visiiti Venemaal, et allkirjastada Eesti-Venemaa piirileping.

18. veebruar

• Euromaidan:
  • Ukraina pealinnas Kiievis puhkesid uued vägivaldsed kokkupõrked valitsusvastaste meeleavaldajate ja miilitsa eriüksuse vahel. Hukkus vähemalt 14 meeleavaldajat ja 7 miilitsat. Julgeolekujõududel õnnestus saavutada kontroll umbes poole Iseseisvuse väljaku üle, meeleavaldajate peakorteriks olnud ametiühingute hoone süüdati põlema.
  • Kiievi linnavalitsus sulges meeleavalduste laienemise tõttu esimest korda Kiievi metroo.
  • Ukraina opositsioonijuht Vitali Klõtško teatas läbirääkimiste katkemisest president Viktor Janukovõtšiga.
  • Valitsusvastased meeleavaldajad võtsid oma kontrolli alla oblasti administratsiooni hooned Lvivis ja Ivano-Frankivskis. Ternopilis hõivati prokuratuuri hoone ja pandi põlema kohalik miilitsa peakorter.
• Liibüa kaks relvarühmitust nõudsid ajutiselt parlamendilt volituste mahapanemist, ähvardades vastasel korral parlamendi relvajõul laiali saata. Parlamendile esitatud viietunnist ultimaatumit ei täidetud, kuid relvarühmitused oma ähvardust täide ei viinud.
• Mehhiko parlamendi suuruselt kolmanda erakonna Demokraatliku Revolutsiooni Partei senaatorid esitasid seaduseelnõu marihuaana legaliseerimiseks riigis.
• Venemaal Sotšis vahistati uuesti punkansambli Pussy Riot liikmed Maria Aljohhina ja Nadežda Tolokonnikova. Naised peeti kolmeks tunniks kinni, sest neid kahtlustati seotuses ühes hotellis toime pandud vargusega. Kokku peeti seoses nimetatud vargusega kinni umbes 15 inimest.
• Venezuela opositsioonijuht Leopoldo López Mendoza andis ennast vabatahtlikult Venezuela julgeolekujõudude kätte, kes olid saanud korralduse López seoses valitsusvastaste meeleavalduste organiseerimise ja seal puhkenud vägivallaga vahistada.
• Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid Moskvas Eesti-Venemaa piirilepingu.
• Eestis viibis ametlikul visiidil Albaania innovatsiooni- ja riigihalduse minister Milena Harito, kes kohtus siin Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga.

19. veebruar

• Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediaettevõte Facebook, Inc. teatas, et ostab 19 miljardi USA dollari eest kiirsõnumite saatmist võimaldava mobiilirakenduse WhatsApp.
• Euromaidan:
  • Ukraina president Viktor Janukovõtš süüdistas poliitilist opositsiooni katses rahvarahutuste abil võimu haarata. Kahel päeval hukkus miilitsa eriüksuste ja meeleavaldajate kokkupõrgetes pealinnas Kiievis 26 inimest.
  • Ameerika Ühendriigid kehtestasid riiki sisenemise keelu 20 kõrgele Ukraina riigiametnikule.
  • Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso avaldas lootust, et Euroopa Liidu liikmesriigid lepivad peatselt kokku sanktsioonide kehtestamises Ukraina võimude vastu.
  • Ukrainasse saabusid Poola välisminister Radosław Sikorski, Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius ja Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, et vahendada läbirääkimisi Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši ja opositsiooni esindajate vahel.
  • Ukraina president Viktor Janukovõtš teatas õhtul, et saavutas opositsiooni esindajatega kokkuleppe vaherahu sõlmimiseks.
• Mehhikos algas Põhja-Ameerika riigijuhtide tippkohtumine, millel osalesid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, Kanada peaminister Stephen Harper ja Mehhiko president Enrique Peña Nieto. Kohtumise põhiteemaks oli kolme riigi vaheliste kaubandussuhete parandamine.
• Nigeeria kirdeosas Bama linnas tapsid äärmusliku islamiliikumise Boko Haram võitlejad 98 inimest, süütasid põlema kohaliku valitseja palee ja koolihoone.
• Venemaa president Vladimir Putin nimetas Udmurdi Vabariigi riigipea kohusetäitjaks Aleksandr Solovjovi. Senise riigipea Aleksandr Volkovi volitused olid lõppenud ametiaja täitumise tõttu.
• Eestit külastas Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov, kes kohtus teiste seas ka Eesti välisministri Urmas Paetiga.
• Eestis teatas ajakirjanik Anvar Samost, et on astunud Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks ning kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel.
• Tallinnas Suurgildi hoones tähistati Eesti Ajaloomuuseumi asutamise 150. aastapäeva. Juubeliüritustel osales ka kultuuriminister Urve Tiidus.
• Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu kiitis heaks Eesti Mereakadeemia ühendamise Tehnikaülikooliga. Lõplik otsustusõigus ülikoolide ühinemise küsimuses kuulub Eesti Vabariigi valitsusele.

20. veebruar

• Austria pealinnas Viinis algasid uued Iraani tuumaprogrammi käsitlevad läbirääkimised Iraani ning Ameerika Ühendriikide, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa vahel.
• Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istung, mis keskendus siseturu ja tööstuse küsimustele. Eestit esindas nõupidamisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
• Euromaidan:
  • Ukraina pealinnas Kiievis katkes eelmisel päeval sõlmitud vaherahu valitsuse ja opositsiooni vahel ning vallandusid uued vägivaldsed tänavarahutused. Miilitsa eriüksuste ja meeleavaldajate kokkupõrgetes hukkunute arv tõusis rahutuste kolmanda päeva õhtuks 75 inimeseni.
  • Kiievi linnapea kohusetäitja Volodõmõr Makijenko lahkus valitsevast Regioonide Parteist protestina linnas toimunud verevalamise vastu.
  • Belgias Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite erakorralisel kohtumisel, kus osales ka Eesti välisminister Urmas Paet, otsustati kehtestada sanktsioonid inimeste hukkumise eest vastutavate Ukraina riigiametnike vastu.
• Iisraeli pealinnas Tel Avivis algas Eesti helilooja Andres Mustoneni tegevusele ja muusikale pühendatud muusikafestival MustonenFest.
• India parlament kiitis heaks Andhra Pradeshi osariigi jagamise kaheks, mille tulemusel moodustatakse uus Telangana osariik.
• Saksamaa võimud teatasid kolme mehe vahistamisest, keda kahtlustatakse töötamises Oświęcimi koonduslaagri valvuritena Teise maailmasõja aastatel.
• Eesti kultuuriminister Urve Tiidus alustas neli päeva kestvat visiiti Venemaal, et osaleda Sotšis 2014. aasta taliolümpiamängudel.

21. veebruar

• Euromaidan:
  • Ukraina president Viktor Janukovõtš nõustus ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamisega.
  • Ukraina Ülemraada taastas 2004. aasta põhiseaduse kehtivuse, mis piirab presidendi võimu.
  • Ülemraada tagandas ametist siseministri kohusetäitja Vitali Zahhartšenko.
  • Ülemraada võttis vastu kriminaalseadustiku muudatused, mis võimaldavad vanglast vabastada ekspeaminister Julija Tõmošenko.
• Itaalia valitsusjuhi kandidaat Matteo Renzi tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu.
• Somaalia pealinnas Muqdishos ründasid islamistlikud võitlejad presidendi ametihooneid. Islamistide rünnak löödi tagasi, võitluses hukkus 11 inimest.
• Türgi parlament likvideeris riigivastaste vandenõude süüasjade menetlemiseks moodustatud erikohtud.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis. Valimised toimuvad 25. mail.
• Eesti Reformierakonna juhatus andis Siim Kallasele volitused Andrus Ansipi tagasiastumise järel uue valitsuse moodustamiseks.

22. veebruar

• Alžeeria võimud teatasid, et president Abdelaziz Bouteflika kandideerib ametisse tagasi ka neljandaks ametiajaks.
• Euromaidan:
  • Ukraina pealinnas Kiievis hõivasid meeleavaldajad presidendi ametihoone. President Viktor Janukovõtš lahkus Kiievist ja tegi Harkivis telepöördumise, kus nimetas viimaste päevade sündmusi riigipöördeks ja teatas, et peab kõiki parlamendi viimaseid otsuseid õigustühiseks.
  • Ukraina Ülemraada esimees Volodõmõr Rõbak astus ametist tagasi. Hiljem valis Ülemraada ajutiseks esimeheks Oleksandr Turtšõnovi.
  • Krimmi Autonoomse Vabariigi võimud teatasid faktilise omavalitsuse väljakuulutamisest kuni põhiseadusliku korra taastamiseni Kiievis. Krimmi võimude hinnangul on meeleavaldajad riigi legitiimse valitsuse kukutanud.
  • Ukraina Ülemraada tagandas õhtul ametist president Viktor Janukovõtši, süüdistades teda ametikohustuste eiramises ja inimõiguste rikkumises. Presidendi tagandamise poolt hääletasid kõik kohal viibinud 328 saadikut. Riigipea kohused läksid vastavalt põhiseadusele üle Ülemraada esimehele Oleksandr Turtšõnovile.
  • Ukraina endine peaminister Julija Tõmošenko vabanes vanglast ja tegi oma veebilehel avalduse, milles tervitas diktatuuri kukutamist. Hiljem teatas ta ka kavatsusest kandideerida Ukraina presidendiks ja esines meeleavaldajatele Kiievi Iseseisvuse väljakul.
  • Ukraina armee tegi ametliku avalduse, milles kinnitas, et ei kavatse poliitilisse konflikti sekkuda. Sarnase avalduse tegid ka Ukraina miilits ja julgeolekujõud.
  • Ukraina piirivalve takistas Donetski lennujaama kaudu riigist lahkumast tagandatud presidendil Viktor Janukovõtšil, sissetulekute ministril Oleksandr Klimenkol, endisel siseministri kohusetäitjal Vitali Zahhartšenkol ja endisel peaprokuröril Viktor Pšonkal.
• Itaalias astus ametisse peaminister Matteo Renzi valitsus. 39-aastasest Renzist sai Itaalia ajaloo noorim valitsusjuht.
• Mehhikos peeti kinni ja võeti vahi alla riigi tagaotsituim narkoparun, Sinaloa kartelli juht Joaquín Guzmán Loera.
• Paavst Franciscus õnnistas Vatikanis ametisse 19 uut kardinali. Teiste seas sai kardinaliks ka roomakatoliku kiriku Westminsteri peapiiskop Vincent Nichols, kes juhib kirikut Inglismaal ja Walesis.
• Türgi suurimas linnas İstanbulis osalesid tuhanded inimesed valitsusvastasel meeleavaldusel, millega protesteeriti uute seaduste vastu, mis suurendavad valitsuse kontrolli interneti ja julgeolekuorganite töö üle. Politsei kasutas meeleavaldajate laialiajamiseks veekahureid ja pisargaasi.
• Venemaa president Vladimir Putin nimetas seoses Igor Fjodorovi ametiaja täitumisega Neenetsi autonoomse ringkonna kuberneri kohusetäitjaks Ivan Košini.

23. veebruar

• Euromaidan:
  • Ukraina Ülemraada kinnitas ametlikult riigipea kohusetäitjaks Ülemraada esimehe Oleksandr Turtšõnovi.
  • Ukraina Ülemraada vabastas ametist välisministri Leonid Kožara ja haridusministri Dmõtro Tabatšnõki.
  • Ukraina Ülemraada rekvireeris tagandatud presidendile Viktor Janukovõtšile kuulunud residentsi koos selle juurde kuuluva 140-hektarilise maavaldusega ja sätestas, et see tuleb 10 päeva jooksul anda üle riigile.
  • Ukraina riigiprokuratuur andis korralduse kinni pidada endise sissetulekute ministri Oleksandr Klimenko ja riigi endise peaprokuröri Viktor Pšonka.
• Guinea-Bissau ajutine riigipea Manuel Serifo Nhamadjo lükkas 16. märtsil toimuma pidanud presidendi- ja parlamendivalimised edasi 13. aprillile.
• Hongkongis avaldasid tuhanded inimesed meelt ajakirjandusvabaduse kaitseks. Meeleavaldajaid ärritab valitsuse väidetav kulissidetagune mõju sündmuste kajastamisele kohalikes ajalehtedes.
• Tai pealinna Bangkoki kaubanduspiirkonnas toimunud pommiplahvatuses hukkus 2 ja sai vigastada vähemalt 22 inimest.
• Venemaal Sotšis lõppesid 2014. aasta taliolümpiamängud.
• Eesti peaminister Andrus Ansip teatas Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et esitab 4. märtsil presidendile tagasiastumispalve.

24. veebruar

• Egiptuses astus tagasi peaminister Ḩāzim al-Bablāwī ajutine valitsus.
• Euromaidan:
  • Euroopa Komisjon avaldas seisukoha, et president Viktor Janukovõtši tagandamine oli demokraatlik ja õiguspärane.
  • Regioonide Partei teatas, et on poliitilise olukorra muutumise tõttu riigis ja parlamendis asunud poliitilisse opositsiooni. Kuni president Janukovõtši tagandamiseni oli Regioonide Partei Ukraina valitsev erakond.
  • Sevastopoli linnapea Volodõmõr Jatsuba astus ametist tagasi, põhjendades seda asjaoluga, et teda ametisse nimetanud võimu enam ei ole.
  • Ukraina siseministeerium kuulutas tagandatud presidendi Viktor Janukovõtši tagaotsitavaks.
  • Ukraina Ülemraada vabastas ametist viis konstitutsioonikohtu liiget. Ühtlasi tegi parlament ettepaneku ka presidendi kohusetäitjale ja kohtunike kogule kutsuda tagasi need konstitutsioonikohtu liikmed, kes on oma volitused saanud nendelt institutsioonidelt.
  • Ukraina Ülemraada otsustas Iseseisvuse väljakul hukkunud meeleavaldajatele anda postuumselt Ukraina kangelase aunimetuse.
  • Ukraina Ülemraada nimetas riigi uueks peaprokuröriks Oleg Mahnitski, Ukraina Julgeolekuteenistuse uueks juhiks Valentõn Nalõvaitšenko ja Ukraina keskpanga uueks direktoriks Stepan Kubivi.
• Peruus astus tagasi peaminister César Villanueva. President Ollanta Humala nimetas uueks peaministriks senise elamumajandusministri René Cornejo Díaze.
• Uganda president Yoweri Museveni allkirjastas seaduse, mis kehtestab karmimad karistused samasooliste seksuaalvahekorra eest. Uue seaduse kohaselt võib homoseksuaalses vahekorras tabatud inimesi karistada ka eluaegse vangistusega. Seadus kriminaliseeris esmakordselt ka naistevahelised seksuaalsuhted.
• Ukraina Õigeusu Kiriku Sinod nimetas raskelt haigestunud Kiievi ja kogu Ukraina metropoliidi Volodõmõri asemel kirikupea ajutiseks kohusetäitjaks Tšernivtsi ja Bukoviina metropoliidi Onufri.
• Eestis tähistati Eesti Vabariigi 96. aastapäeva. Aastapäeva kaitsejõudude paraad toimus sel aastal Pärnus, ka president Toomas Hendrik Ilvese pidulik vastuvõtt toimus Pärnu Kontserdimajas.
• Pärnus Endla teatris anti üle riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad.

25. veebruar

• Egiptuse presidendi kohusetäitja ‘Adlī Manşūr tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks senisele regionaalministrile Ibrāhīm Maḩlabile.
• Falklandi saarte kuberner Nigel Haywood lahkus Suurbritanniasse. Kuberneri kohuseid asus täitma John Duncan.
• Itaalia peaministri Matteo Renzi valitsus võitis Senatis toimunud usaldushääletuse. Valitsust toetas 169 senaatorit, vastu oli 139 senaatorit.
• Nigeeria kirdeosas Buni Yadis tapsid islamistliku äärmusrühmituse Boko Haram võitlejad öises rünnakus internaatkoolile vähemalt 59 õpilast.
• Rumeenias lahkus valitsuskoalitsioonist selle suuruselt teine partner Rahvusliberaalne Partei. Rahvusliberaalide lahkumine ei pruugi valitsust kukutada, kuid võib analüütikute hinnangul kaasa tuua majandusreformide pidurdumise.
• Türgi suurimas linnas İstanbulis ajas politsei veekahuritega laiali järjekordse meeleavalduse, millel tuhanded inimesed nõudsid korruptsiooniskandaalidesse sattunud peaminister Recep Tayyip Erdoğani valitsuse tagasiastumist.
• Ukraina siseministri kohusetäitja Arsen Avakov saatis oma käskkirjaga laiali miilitsa eriüksuse Berkut.
• Eesti välisminister Urmas Paet viibis ühepäevasel erakorralisel visiidil Ukraina pealinnas Kiievis, kohtudes seal erinevate poliitiliste jõudude esindajatega.
• XII Riigikogu kinnitas Eesti Panga nõukogu uue koosseisu, kuhu kuuluvad lisaks nõukogu esimehele Mart Laarile Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.

26. veebruar

• Belgias Brüsselis algas NATO kaitseministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu.
• Euromaidan:
  • Ameerika Ühendriigid hoiatasid Venemaad sõjalise sekkumise eest Ukraina sündmustesse.
  • Krimmis Simferopolis toimusid ulatuslikud meeleavaldused nii Ukraina uute võimude poolt kui ka vastu. Valitsusvastaste meeleavaldusel nõuti iseseisvusreferendumi korraldamist ja Krimmile võimaluse andmist ühinemiseks Venemaaga.
  • Ukraina riigiprokuratuur kuulutas endise presidendi Viktor Janukovõtši rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
  • Ukraina Ülemraada volitas uut ajutist valitsust moodustama Arseni Jatsenjuki.
  • Venemaa suurpangad Sberbank ja VTB teatasid, et peatavad finantsriskide tõttu laenude andmise Ukrainale.
  • Venemaa president Vladimir Putin andis korralduse viia Lääne ja Kesksõjaväeringkonna väeüksused kõrgendatud lahinguvalmidusse. Korraldus puudutas ligi 150 000 sõdurit. Ukraina võimud tõlgendasid Venemaa presidendi korraldust endale vaenuliku sammuna.
• Suurbritannia pealinnas Londonis mõistis kohus eluks ajaks vangi kaks mustanahalist islamisse pöördunud britti, Michael Adebolajo ja Michael Adebowale, kes pussitasid mais 2013 päevasel ajal tänaval surnuks 25-aastase Briti sõduri Lee Rigby.
• Venemaa president Vladimir Putin nimetas seoses kuberner Aleksandr Kozlovi volituste lõppemisega Orjoli oblasti kuberneri kohusetäitjaks Vadim Potomski.

27. veebruar

• Sündmused Ukrainas, 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi pealinnas Simferopolis hõivati kohaliku valitsuse ja parlamendi hooned. Seda tegid isikud, kes nimetasid ennast "Krimmi venekeelse elanikkonna omakaitse" esindajateks. Nad heiskasid hõivatud hoonetel Venemaa riigilipu. Sama päeva õhtul hõivasid tundmatud relvastatud isikud ka Simferopoli lennujaama.
  • Krimmi Ülemraada kuulutas 25. maiks välja referendumi Krimmi autonoomia suurendamise küsimuses. Ühtlasi valis Ülemraada Krimmi Autonoomse Vabariigi uueks peaministriks Sergei Aksjonovi, kes teatas, et Krimmi valitsus tunnistab Ukraina seadusliku presidendina Viktor Janukovõtšit.
  • Ukraina Ülemraada kinnitas ametisse peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuki valitsuskabineti.
  • Peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuk teatas, et viimase kolme aastaga on Ukraina riigikassast kaduma läinud üle 50 miljardi USA dollari.
  • Ukraina tagandatud riigipea Viktor Janukovõtš tegi pöördumise, milles kinnitas, et peab ennast endiselt Ukraina riigipeaks, kuid on sunnitud otsima kaitset Venemaa Föderatsioonilt. Hiljem kinnitasid Venemaa võimud Janukovõtši viibimist Venemaa territooriumil ja teatasid, et on rahuldanud Janukovõtši palve tema isikliku turvalisuse tagamiseks.
  • Dnipropetrovski oblasti kuberner Dmõtro Kolesnikov astus oma ametikohalt tagasi.
  • Venemaa sõdurid võtsid oma kontrolli alla Sevastopoli lähistel asuva Belbeki lennujaama.
• Euroopa Parlament kiitis heaks viisavabaduse Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide ja Moldova vahel. Otsus vajab jõustumiseks ka Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu.
• Gruusia endisele peaministrile Vano Merabišvilile mõisteti lisaks senisele viieaastasele vanglakaristusele veel 4,5 aastat vangistust seoses 26. mail 2011 toimunud opositsiooni meeleavalduse laialiajamisega.
• Küprose Demokraatlik Partei teatas valitsuskoalitsioonist lahkumisest, sest ei nõustunud valitsuse kavaga teha saare taasühinemisläbirääkimistel ulatuslikke järeleandmisi Põhja-Küprose Türgi Vabariigile.
• Venemaa president Vladimir Putin nimetas Pihkva oblasti senise kuberneri Andrei Turtšaki seoses tema ametiaja lõppemisega kuberneri ajutiseks kohusetäitjaks.
• Eesti rahandusminister Jürgen Ligi alustas kahepäevast visiiti Jordaanias, et arutada põlevkivienergeetikaalast koostööd Eesti ja Jordaania vahel.
• Eesti siseminister Ken-Marti Vaher osales Peterburis toimunud Eesti, Soome ja Loode-Venemaa piirkonna ametkondade vahelisel narkokuritegevuse tõkestamise teemalisel kohtumisel.
• Eesti Arhitektide Liidu üldkogul valiti organisatsiooni uueks esimeheks Indrek Allmann. Senine esimees Peeter Pere enam ametisse tagasi ei kandideerinud, kuid jätkas tööd juhatuse liikmena.
• Tartus tähistas Balti Kaitsekolledž oma tegevuse 15. aastapäeva. Kolledži aastapäeva tseremoonial ja konverentsil osalesid ka president Toomas Hendrik Ilves ja kaitseminister Urmas Reinsalu.

28. veebruar

• Sündmused Ukrainas, 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Ukraina tagandatud president Viktor Janukovõtš andis Rostovis Doni ääres pressikonverentsi, kus kinnitas endiselt, et on riigi seaduslik president.
  • Ukraina võimud alustasid protsessi, millega taotleda Venemaalt ekspresidendi Viktor Janukovõtši väljaandmist.
  • Šveitsi võimud avaldasid nimekirja Ukraina poliitikutest ja ärimeestest, kelle varad Šveitsi pankades külmutatakse. Nimekirja tipus oli ekspresident Viktor Janukovõtš. Ühtlasi teatas ka Austria 18 ukrainlase pangakontode külmutamisest.
  • Krimmis rikkusid Ukraina õhuruumi 10 Venemaa sõjajõudude helikopterit.
  • Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov süüdistas Venemaad sõjalises agressioonis ja Gruusia sõja stsenaariumi rakendamises Ukrainas.
  • Ukraina peaprokurör avaldas 10 vahistamisele kuuluva endise tippametniku nimed. Teiste seas on nimekirjas endine peaprokurör Viktor Pšonka, endine siseminister Valeri Zahhartšenko, presidendi administratsiooni endine ülem Andri Kljuev ja endine justiitsminister Olena Lukaš.
• Küprose valitsus astus valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu ametist tagasi.
• Türgi parlament kiitis heaks seaduseelnõu, mille kohaselt tuleb sulgeda 1. septembriks 2015 kõik erakoolid, mis tegelevad õpilaste ettevalmistamisega keskkoolide ja ülikoolide sisseastumiseksamiteks. Enamik selliseid erakoole kuulub valitseva Õigluse ja Arengu Parteiga vastuollu sattunud Güleni liikumisele.
• Venemaal karistas kohus opositsioonijuhti Aleksei Navalnõid vähemalt kahe kuu koduarestiga, mille ajal on tal ühtlasi keelatud kasutada internetti ja suhelda ajakirjandusega.
• Eesti välisminister Urmas Paet viibis ametlikul visiidil Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta kohtus oma Taani kolleegi Martin Lidegaardiga.