Valga maakond
maakond Eestis From Wikipedia, the free encyclopedia
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab enamiku endise Valga rajooni alast. Maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on Valga linn, sellele järgnevad rahvaarvult Tõrva ja Otepää.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
 |
See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Valgamaa. |
| Valga maakond | |
|---|---|
Pindala: 1917 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 27 924 (1.01.2024)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 14,6 in/km² | |
| Maakonnalinn: Valga | |
 |
Valga maakond asub Eesti lõunaosas ning kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise jaotuse järgi Kagu-Eesti piirkonda (koos Põlva ja Võru maakonnaga). Lisaks kuulub maakond ajalooliste sidemete ja maastikulise omapära poolest Lõuna-Eesti regiooni (koos Põlva, Võru, Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnaga). Maakonna kogupindala on 1922 km², rahvaarv 30 176 inimest (seisuga 1. jaanuar 2014),[3] ulatus põhja-lõuna suunas 65 kilomeetrit ja ida-lääne suunas 59 kilomeetrit. Valga maakond on rahvaarvult Eesti 12. maakond ja pindalalt 14. maakond.
Maakonna keskusest Valga linnast on kaugus Eesti suurematesse linnadesse järgmine: Tallinna 267 km, Tartu 86 km, Viljandi 88 km, Võru 73 km, Põlva 96 km, Pärnu 141 km, Narva 264 km. Riia asub 157 km kaugusel.[4]
Valgamaa piirneb loodes Viljandi, põhjas Tartu, idas Põlva ja Võru maakonnaga ja omab piiri lõuna-edela suunas Lätiga (102,4 km).
2017. aasta haldusreformist peale on Valga maakonnas on kolm omavalitsusüksust: Otepää vald, Tõrva vald ja Valga vald.
| Haldusüksus | Halduskeskus | Rahvaarv | km² | in/km² |
|---|---|---|---|---|
| Valga linn | – | 12 437 | 16,54 | 751,93 |
| Otepää vald* | Otepää linn | 3737 | 217,36 | 17,19 |
| Tõrva linn | – | 2716 | 16,54 | 565,83 |
| Helme vald | Tõrva linn | 1882 | 312,73 | 6,02 |
| Tõlliste vald | Laatre alevik | 1628 | 193,78 | 8,4 |
| Puka vald | Puka alevik | 1533 | 200,93 | 7,93 |
| Sangaste vald | Sangaste alevik | 1293 | 144,72 | 8,93 |
| Palupera vald | Hellenurme küla | 1266 | 123,48 | 10,25 |
| Karula vald | Lüllemäe küla | 920 | 229,92 | 4 |
| Hummuli vald | Hummuli alevik | 825 | 162,7 | 5,07 |
| Põdrala vald | Riidaja küla | 746 | 127,22 | 5,86 |
| Taheva vald | Laanemetsa küla | 736 | 204,7 | 3,6 |
| Õru vald | Õru alevik | 457 | 104,63 | 4,38 |
| Kokku | 30 172 | 2043,51** | 14,8 in/km² | |
| *Otepää linn ja Pühajärve vald ühinesid Otepää vallaks | ||||
Demograafilised näitajad
Arvestuslikult oli seisuga 1. jaanuar 2014 Valga maakonnas 30 176 elanikku, neist 47,5% mehed ja 52,5% naised. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,93%, tööealisi (vanuses 15–64) 62,65% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 22,41%. 82,63% elanikest olid eestlased, 12,51% venelased ja 2,9% lätlased. Rahvastiku tihedus oli 14,8 in/km². Alates aastast 2004 on maakonna rahvaarv vähenenud 4154 inimese võrra. Vähenemise peamiseks põhjuseks üldise loomuliku negatiivse iibe kõrvalt on rändeiive ehk maakonnast lahkunud elanikud.[5]
Asustusüksused
Valga maakonnas on kokku kolm linna, seitse alevikkku ja 137 küla.
Linnad: Otepää – Tõrva – Valga
Alevikud: Helme – Hummuli – Laatre – Puka – Sangaste – Tsirguliina – Õru
Külad: Aitsra – Ala – Alamõisa – Arula – Hargla – Holdre – Iigaste – Ilmjärve – Jaanikese – Jeti – Jõgeveste – Kaagjärve – Kalliküla – Kalme – Karjatnurme – Karu küla – Karula – Kassiratta – Kastolatsi – Kaubi – Kaurutootsi – Keeni – Kibena – Killinge – Kirbu – Kirikuküla – Kiviküla – Koigu – Koikküla – Koiva – Kolli – Komsi – Koobassaare – Koorküla – Korijärve – Korkuna – Kuigatsi – Kulli – Kungi – Kurevere – Käärikmäe – Kääriku – Kähri – Kähu – Laanemetsa – Lauküla – Leebiku – Lepa – Linna – Liva – Londi – Lossiküla – Lota – Lusti – Lutike – Lutsu – Lõve – Lüllemäe – Makita – Meegaste – Miti – Muhkva – Mustumetsa – Mäeküla – Mägestiku – Mägiste – Mäha – Märdi – Möldre – Neeruti – Nõuni – Nüpli – Otepää – Paju – Patküla – Pedajamäe – Piiri – Pikasilla – Pikkjärve – Pilkuse – Pilpa – Plika – Pori – Prange – Priipalu – Pringi – Pugritsa – Puide – Põru – Päidla – Pühajärve – Raavitsa – Rampe – Ransi – Raudsepa – Rebasemõisa – Restu – Reti – Riidaja – Ringiste – Risttee – Roobe – Rulli – Ruuna – Räbi – Sarapuu – Sihva – Soe –Sooblase – Soontaga – Sooru – Supa – Taagepera – Tagula – Taheva – Tiidu – Tinu – Truuta – Tsirgumäe – Tõlliste – Tõrvase – Tõutsi – Uniküla – Uralaane – Vaalu – Vaardi – Valtina – Vanamõisa – Vana-Otepää – Vidrike – Vilaski – Voorbahi – Väheru – Väljaküla – Õlatu – Õruste – Ädu
Pinnamood
Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb Sakala kõrgustiku kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõunasuunalised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest (Tikste ürgorg). Paljudes kohtades paljanduvad seal orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ja üksikute metsatukkadega. Lõuna pool, Hummuli ja Taagepera ümbruses, leidub ka kuplistikke.
Valga maakonna lõunaosas, Läti piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja–lõunasuunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest lamm- või moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, kuhu Tõlliste kohal suubub Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.
Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja rohkete järvedega, millest tuntuim on Pühajärv. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed, kuid reljeef on seal samuti väga liigestatud. Valga nõost kagus kerkib lääne-idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätkuvad ka Läti piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on Karula Pikkjärv kuplistiku põhjaserval.
Maakonna lõunaossa jääb Hargla nõgu – kõrgustikevaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase loodusega on Koiva ja Mustjõe orud ning Aheru järve ümbrus.
Maakonna metsamaa pindala on pea 114 000 ha, mis moodustab 56,7% maakonna pindalast. Peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Metsad on liigendatud niitude, nõmmede, luhtade ja soodega. Üldpindalast on 7900 hektarit soode all, millest 5400 hektarit kõrgsood ehk rabad. Suurimad rabad on Rubina, Korva ja Lagesoo.
Järved ja jõed
| Võrtsjärv | 300* |
| Pühajärv | 285,9 |
| Aheru järv | 234 |
| Nõuni järv | 78,8 |
| Tündre järv | 72,9 |
| Valgjärv | 44,1 |
| Suur-Apja järv | 42,6 |
| Korijärv | 36,4 |
| Pikkjärv | 34,9 |
| Nüpli järv | 27,5 |
| Inni järv | 24,5 |
| Kaarnajärv | 23,6 |
| Mõrtsuka järv | 19,7 |
| Juusa järv | 19,3 |
| Kääriku järv | 19,3 |
| *Valga maakonnas asuv osa | |
Maakonnas on rohkesti järvi. Eriti palju on neid Otepää kõrgustikul, Karula kuplistiku alal ning Õhne jõe valgalal. Üle ühe hektari pindalaga looduslikke järvi on piirkonnas ligi 180, kogupindalaga 17 km². Suurim järv on Pühajärv (286 ha), millele järgneb Aheru (234 ha). Maakonna piiridesse kuulub ka Võrtsjärve lõunatipp pindalaga 300 hektarit. Enamik järvi on suhteliselt madalad ja vähem kui 10 meetri sügavused. Sügavamad järved maakonnas on (Eesti sügavuselt kolmas) Udsu (30,2 m) ja Petajärv (25 m), millest mõlemad asuvad Koorküla järvestikus jääaja setetega täitunud ürgorgude kohal. Maakonnas on neli ametliku suplusranda – Tõrvas Riiska ja Tõrva Vanamõisa järve, Otepääl Pühajärve ja Valgas Pedeli jõe kaldal.
Järvede kalastik on suhteliselt muutlik, kuna väiksemates järvedes esineb madaluse tõttu talviti suremist, hukutades hapnikunõudlikumaid liike – siiglasi, latikat, koha jt. Mõnes järves esineb sageli üle 10 kalaliigi.
Üle ühe hektari suurusi paisjärvi on maakonnas kokku 30, summaarse pindalaga u 100 ha. Avalikus kasutuses on neist 20. Suurim tehislik järv on Puide veehoidla Jõku jõel (pindala 11,5 ha).[6]
Piirkonna tuntuim jõgi on Väike Emajõgi, mis saab alguse Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve, voolates täies pikkuses Valga maakonnas. Teised tähtsamad jõed on Valga linna läbiv Väikese Emajõe suurim lisajõgi Pedeli ja Tõrva linna läbiv Õhne jõgi ning selle suurim lisajõgi Jõku. Maakonna kagunurka läbib teel Võrumaale Mustjõgi.[3]
Looduskaitse
Looduskaitsealune territoorium moodustab Valga maakonna kogupindalast umbes 20%. Suurimateks looduskaitseobjektideks Valgamaal on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Kaitsealasid, mille hulka kuuluvad rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle alatüübid, nagu pargid, puistud, arboreetumid, on kokku 60. Suurim neist on Otepää looduspark, mis pindala (22 430 ha) poolest on ühtlasi suurim maastikukaitseala Eestis. Kaitsealust territooriumi, mis peale kaitsealade hõlmab ka hoiualasid ja püsielupaiku, on pindalalt kokku 43 431 ha.[7]
Üksikobjektidena on kaitse all 28 põlispuud ja 5 rändrahnu. Kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on jämedaim harilik kuusk Eestis. Puu kõrgus on 29 meetrit ja selle tüve ümbermõõt on 4,32 meetrit. Kõige jämedam puu, Pühajärve sõjatamm, on 6,98-meetrise ümbermõõduga. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn – Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 meetrit ja maapealne ruumala 61 m³.[7]
Aluspõhi
Maakonna aluspõhja moodustavad devoni liivakivid, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad keskdevoni Burtnieki lademe heledavärvilised liivakivid, millega vaheldumisi esinevad savi- ja merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad keskdevoni Aruküla lademe liivakivid, mis on põimjaskihilised aleuroliitide, savide ja dolomiidi vahekihtidega.
Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas moreen. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10–100 m ja enamgi). Pinnasevesi lasub 0–10 m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust võib takistada reljeef.
Valgamaa on peamiselt tööstuse ja põllumajandusega tegelev piirkond, kus asub ka Eesti tuntuim puhke- ja spordikeskus Otepää. 2013. aastal oli maakonna keskmine brutopalk 729 eurot (võrdluseks Eesti keskmisega 949 eurot samal aastal).[3]
Ettevõtlus
31. detsembril 2013 oli Valgamaal kokku 2717 ettevõtet (sh 930 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 1787 äriühingut), 677 mittetulundusühingut ja 23 sihtasutust.[3] Suurema keskmise käibega tegevusalad olid puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, hoonete ehitus, toiduainete tootmine, taime- ja loomakasvatus ja hulgikaubandus.[7] Tähtsal kohal on turism (peamiselt Otepää piirkonnas). Toodete ja teenuste eksport (2013. aastal 142,5 miljonit eurot) oli tunduvalt suurem kui import (81 miljonit eurot).[3]
Põllumajandus ja karjakasvatus
2014 oli Valgamaal põllukultuuride kasvupind kokku 24 123 ha, millest moodustas teravili 13 554 ha, kaunvili 1236 ha, raps ja rüps 2838 ha, kartul 93 ja avamaa köögivili 38 ha. 2013. aasta lõpuks oli põllumajanduslik kogusaak teravilja puhul 40 662 t, kaunvilja 2256 t, rapsi- ja rüpsiseemne 7184 t, kartuli 1228 t ja avamaa köögivilja puhul 190 t.[3]
Kariloomi oli Valga maakonnas 2013. aastal kokku umbes 24 700 looma, kellest veiseid 12 100 (sh piimalehmi 3700), sigu 1200, lambaid ja kodukitsi 7700. Loomakasvatustoodangult toodeti kokku 1233 t liha ja 28 585 t piima.[3]
| Asutus | Kohad |
|---|---|
| MTÜ Hellenurme Mõis | 390 |
| SA Taheva Sanatoorium | 93 |
| AS Valga Haigla | 90 |
| MTÜ Paju Pansionaadid | 90 |
| MTÜ Valgamaa Tugikeskus | 62 |
| AS Hoolekandeteenused
Tõrva Kodu |
60 |
| MTÜ Sangaste Asundused | 56 |
| SA Tõrva Haigla | 33 |
| Valga lastekodu Kurepesa | 31 |
| SA Otepää Tervisekeskus | 23 |
| OÜ Taagepera Resort | 19 |
| Karula hooldemaja | 18 |
| Hummuli hoolekandekeskus | 16 |
Valgamaal pakuvad statsionaarset arstiabi tervishoiuteenust AS Valga Haigla, SA Otepää Tervisekeskus ja SA Tõrva Haigla. Otepää tervisekeskus ja Tõrva haigla on mõeldud hooldusraviks, Valga haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka eriarstiabi. Ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid on võimalik saada kõigis kolmes statsionaarse arstiabi asutuses. Maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 17 perearstinimistut, kelle heaks töötab 15 perearsti, 2 asendusarsti, 2 abiarsti ja 19 pereõde. Kõige suurem nimistu, teeninduspiirkonnaga Tõrva linn, Helme ja Põdrala vald, on perearst Merike Ausmehel. Nimistusse kuulub 2500 patsienti. Maakonnas on kuus perearstinimistut, mille suurus ületab 2000 patsienti. Kõige väiksem maakonna perearstinimistu teenindab Tõlliste ja Õru valda, nimistusse kuulub 681 patsienti. Kuni 2012. aasta lõpuni korraldas maakonnas perearstiabi maavanem, seoses tervishoiuteenuste seaduse muutumisega on alates 1. jaanuarist 2013 vastav pädevus ja kohustus antud Terviseametile.[8]
Valga maakonnas on kokku 13 hoolekandeasutust, millest suurim on Hellenurme mõis 390 elamiskohaga. Neli asutust on registreeritud mittetulundusühinguna, kolm sihtasutusena, kaks aktsiaseltsina ja üks osaühinguna. Ülejäänutel juriidilised isikud puuduvad. 2014. aasta seisuga on maakonnas võimalik hoolekandeteenuseid osutada 981 inimesele, sellest täidetud oli 818 kohta. Maakonnas osutavad koduteenuseid 27 sotsiaalhooldajat ja 294 teenindavat isikut.
.JPG)
| Üritus | 2011 | 2012 | 2013 |
|---|---|---|---|
| Rally Estonia | 13 000 | 23 186 | 19 437 |
| Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival | 8000 | 12 000 | 15 000 |
| Tartu maraton* | 7045 | 9563 | 11 286 |
| Tartu rattamaraton* | 4925 | 7454 | 8084 |
| Valga-Valka kaksiklinnade festival | 6700 | 5700 | 6300 |
| Leigo Järvemuusika | 5000 | 5000 | 5000 |
| Klaperjaht | – | 5000 | 5000 |
| Tartu jooksumaraton* | 2011 | 6790 | 8383 |
| Tõrva loits | 2000 | 2000 | 4000 |
| Euroopa saunamaraton | 208 | 449 | 654 |
| *võistlejad ilma pealtvaatajateta | |||
Valgamaal asub kokku 69 mõisa ja lossi, millest tuntumad on Sangaste ja Taagepera loss (Eesti parim pulmakoht 2007–2013).[9] Valga maakonna tuntuim ja külastatuim turismisihtkoht on Otepää linn, mis kannab aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini talvepealinna nimetust. Otepää piirkond on tuntud kui üks eesti mitmekülgseimatest treeninglaagrite ja talispordiürituste toimumiskohtadest. Majutuskohtade arvult on Valgamaa Eestis maakondade võrdluses neljas (Harjumaa, Saaremaa ja Pärnumaa järel). 2013. aasta seisuga asus Valga maakonnas 77 majutuskohta kokku 826 toa ja 2149 voodikohaga (hõlmatud on vaid statistikakohuslaste andmed).[7]
Enimkülastatud üritused maakonnas on Rally Estonia ja rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival (Lõuna-Eesti parim turismisündmus 2013) ning enimkülastatud objektideks Kuutsemäe Puhkekeskus ja Tehvandi spordikompleks. Valga maakonna tuntumad vaatamisväärsused piirkondade kaupa:[7]
Tõrva piirkonnas
Tõrva linnas: Vabadussõja mälestussammas ja Tõrva Gümnaasiumi park, Riiska ja Vanamõisa järve puhkealad, Tikste ürgorg, Tõrva Tantsumägi. Helme vallas: Barclay de Tolly mausoleum, Helme ordulinnuse varemed, Helme koopad, Helme koduloomuuseum, Helme ohvriallikas, Eesti klaverimeistrite toodetud klaverite kogum Helme mõisahoones, kindralmajor Jaan Sootsi ja Aleksander Jaaksoni mälestuskivid, Mats Erdelli kabel Taagepera kalmistul. Põdrala vallas: Võrtsjärve suubuv Väike Emajõgi koos Pikasilla puhkealaga, Henrik Visnapuu ja Johann Pauli sünnikohad. Hummuli vallas: Koorküla koopad, Koorküla Valgjärv, Udsu järv (sügavuselt kolmas Eestis), Põhjasõjaaegne mänd, tuhandeaastane kalmistu, Hummuli lahingupaik.
Otepää piirkonnas
| Objekt | 2011 | 2012 | 2013 |
|---|---|---|---|
| Tehvandi spordikompleks | 33 328 | 57 329 | 73 625 |
| Kuutsemäe puhkekeskus | 30 000 | – | 28 000 |
| Pühajärve SPA- ja Puhkekeskus | 19 548 | 23 207 | 22 345 |
| Otepää seikluspark | 24 617 | 22 553 | 23 305 |
| GMP Clubhotel Pühajärve restoran | 19 500 | 19 500 | 19 500 |
| Taagepera loss | 10 500 | 10 500 | 10 500 |
| Otepää snowtubing | 7300 | 7000 | 4500 |
| Sangaste loss | 7345 | 12 000 | 12 600 |
| Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon | 5000 | 4823 | 6020 |
| Barclay de Tolly mausoleum | 3012 | 3300 | 2373 |
Otepää vallas: Otepää linnamägi, Väike Munamägi, Apteekrimägi, Pühajärv, Otepää kirik, Vabadussõjas langenute mälestussammas, Tehvandi spordikeskus, Märdi veskitamm, Pühajärve sõjatamm. Palupera vallas: Palupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, Hellenurme vesiveski ja puhkeala, Middendorffide perekonnakalmistu. Puka vallas: Kuigatsi mõisa park ja hooned Kuigatsi külas, Puka põlispuude grupp, Komsi puistu, Aakre mõisa hooned ja park Aakre külas, Puka aleviku keskuse hoonestus (pangahoone sõdadevahelisest ajast, raudteejaam, apteek), Vooremägi, Kuigatsi ehk Puka linnamägi, Ristimägi Kähri külas. Sangaste vallas: Sangaste loss ja lossipark, Sangaste kirik, Sangaste kalmistu, Sangaste linnamägi, Harimägi, August Gailiti sünnikodu.
Valga piirkonnas
Valga linnas: Valga Vabadussammas, Valga Raekoda, Jaani kirik, skulptuur "Nipernaadi", mälestustahvel Stefan Bathoryile, mälestustahvel Johannes Märtsonil, Alfred Neulandi – esimese eestlasest olümpiavõitja – mälestusmärk, Valga raudteejaam. Karula vallas: Karula ja Kaagjärve mõisakompleksid, Karula kirik, Pikkjärve maastikukaitseala loodusobjektid. Taheva vallas: Ristipuud Kallikülas, Püha pettai Harglas, Ohvrikivi Tsirgumäel, Ohvrimänd Tsirgumäel, RMK Tellingumäe vaatetorn, Taheva mõisa kompleks koos pargiga, Aheru järv, Oore männikud, Mustajõe-Koiva maastikukaitse ala. Tõlliste vallas: Paju mõis, Paju mälestusmärk. Õru vallas: Lota mõis Lota külas, luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht Uniküla külas, loomaarstiteadlase Elmar Rootsi sünnikoht Priipalu külas, maalikunstnik Kristjan Tedre sünnikoht Priipalu külas, Uniküla koopad Unikülas.
Kirjandus
Valgamaalt on pärit mitmed Eesti kirjandusmaastiku muutnud isikud. Peamiselt on nende looming ja tegevus Valgamaaga seotud 20. sajandil. Valgamaa kõige tuntumaks kirjanikuks võib pidada Ala külast pärit Hella Wuolijoki (1886–1954), kes sai maailmakuulsaks näidenditega, mis on kirjutatud soome keeles ja Soome elust. Wuolijoki esimestes teostes on palju juttu Valgamaast.
Helmes on sündinud luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Henrik Visnapuu, kes oli üks Siuru kirjandusrühmituse kesksemaid ja aktiivsemaid liikmeid. Siuru asutaja ja juhtfiguur August Gailiti (1891–1960) romaani "Toomas Nipernaadi" tegevus ei ole küll faktiliselt autori sünnikohaga seotud, kuid peategelasel oli Valgamaalt pärit kohalik prototüüp. Gailit ise sündis Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Nooruses kolis Gailit Valgamaa piires mitu kordi, kui Sangastest suundus perekond Laatre mõisa ja sealt 1906. aastal Tsirguliina alevikku.
Herta Laipaik (1921–2008) sündis Hummulis Kaprani talus. Mitmed tema teosed sisaldavad Helme kihelkonna rahvapärimusi või on saanud ainest Helme ajaloost. Laipaiga romaani "Hallid luiged" (1986) tegevus toimub väikelinnas Tõrvatus (Tõrva) ja Valgas. Eesti üks kuulsamaid novellikirjanikke Mats Traat (s. 1936) on sündinud Palupera vallas Meema külas ning on paljudes oma teostes jäädvustanud Valgamaad. Tema teoste tegelased on nii mõnigi kord rääkinud Otepää murrakus.
Eesti kaasaegse ulmekirjanduse menukaim autor Indrek Hargla (s. 1970) pärineb Harglast. Oma kirjanikunime Hargla on mees just oma kodupaiga järgi valinud. Hargla kriminaalromaanide sari apteeker Melchiorist on Eesti uuema aja ulmekirjanduse tippteoseks.
Mehis Heinsaare (s. 1973) novellides "Kohtumine Taageperas" ja "1969" on tegevuspaigaks Taagepera.
Rahvaluule- ja keeleteadlane Jakob Hurt töötas Otepääl õpetajana aastatel 1872–1880. Hurda elust Otepääl on kirjutanud ka soome-rootsi kirjanik Ester Stậhlberg (1870–1950) ajaloolises romaanis "Päikese tõusu poole".
Muusika ja näitekunst
Rahvapilliõpetaja ja torupillimeister Ants Taul (s. 1950) on sündinud Tõrvas. 1995. aastast on Taul Viljandi Kultuurikolledži rahvapilliõppejõud. Ta on asutanud pereansambli Torupill (1995), mis esinenud paljudes riikides. Valgas on sündinud trompetist Abi Zeider (1920–1999), kes mängis džässi- ja estraadiorkestrites ning oli Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestri kontsertmeister. Dirigent Peeter Lilje (1950–1993) sündis Valgas, kus õppis ka muusikakoolis. Lilje oli Estonia kontsertmeister ja dirigent ning ERSO ja Oulu linnaorkestri peadirigent. Ta juhatas sümfooniaorkestreid paljudes riikides üle maailma.
Madis Kõiv (1929–2014) elas lapsepõlves Tõrvas ja Valgas. Töötanud õppejõu ja teadurina. Kirjutanud näidendeid, proosat ja kuuldemänge ning tegelenud maalikunstiga.
Maakonnas sündinud ja kasvanud näitlejatest on Holdre vallas sündinud Lembit Eelmäe (1927–2009). Näitleja Meta Luts (1905–1958) sündis Riidaja vallas. Luts alustas lavateed teatris Endla, seejärel töötas Estonia teatris ja Tallinna Draamateatris. Näitleja Anne Veesaar on sündinud 1957. aastal Valgas. Veesaar on töötanud Rakvere Teatris ja Vanalinnastuudios. Tõrvast on pärit ka Ugala näitleja Aarne Soro. Pikasilla külast on pärit Lea Tormis (s. 1932), kes on tuntud teatriteadlane ja kriitik.
Sport
Valgamaa spordis on tooni andnud suusatamine ja raskejõustik. Valgamaa pikka spordiajalukku kuulub ka Eesti esimene olümpiavõitja Alfred Neuland. Neuland, kes võitis kuldmedali 1920. aastal Antwerpenis olümpiamängudel, sündis Valgas 1895. aastal. 1924. aastal sai ta hõbemedali Pariisi olümpiamängudel. Valgast pärit käija Bruno Junk on võitnud olümpiamängudelt kaks pronksmedalit. 1952. aastal sai ta sellega hakkama Helsingis ja 1956 Melbourne'is.
Otepääl, endises Pühajärve vallas sündinud August Englas on tulnud maailmameistriks Kreeka-Rooma maadluses aastal 1953 ja vabamaadluses aastal 1954. Kergejõustiklastest on Valgast (täpsemalt Valka-poolsest osast) pärit neli korda olümpiamängudel osalenud Pavel Loskutov. Raimond Lutsu õpilase suurim saavutus on Euroopa meistrivõistluste hõbemedal meeste maratonijooksus (2002).
Valgas on püstitatud kolm Eesti rekordtulemust kergejõustikus, millest tuntuim on Eesti odaviskerekord 87.83, mis on Andrus Värniku nimel ja visatud 2003. aasta 19. augustil. Tipptulemusena on märgitud rekorditeraamatusse ka Anu Teesaare naiste kümnevõistluse rekord 6411 (5. september 2004) ja Jekaterina Jutkina naiste 5 kilomeetri käimistulemus 24.07 (7. juuni 2003). Pallimängudes on Valgamaal ette näidata ainus Eesti meistrivõistluste kuldmedal meeste käsipallis, mille võitis võistkond Valga Maret-Sport aastal 1992. Valgal on Eesti meistriliigavõistkond nii korv- kui ka käsipallis.
Valgast on pärit mitu tuntud sporditreenerit eesotsas Rein Ahuniga, kes on olnud kergejõustikutalentide Märt Israeli ja praegu NFL-is mängiva Margus Hundi treeneriks. Eesti üks läbi aegade parimaid käsipallureid Kaupo Palmar alustas oma käsipallitreeninguid Valgas aastal 1985. Kahel korral Eesti parimaks käsipalluriks valitud Palmari esimesed juhendajad olid Ebba Lõokene ja Ülo Mere.
Valgamaal asub tuntud talispordi- ja suusalinn Otepää, kus on korraldatud murdmaasuusatamise maailma karikasarja etappe. Esimene neist toimus 1999. aastal. Aastatel 2003–2012 toimusid MK-etapid Otepääl igal aastal, seejärel 2015. ja 2017. aastal. Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaalis on hariduse omandanud paljud tuntud Eesti spordikuulsused nagu näiteks maanteeratturid Rein Taaramäe, Tanel Kangert ja Rene Mandri ning murdamaasuusatajad Aivar Rehemaa ja Algo Kärp.
Tuntumatest talisportlastest on maakonnast pärit kolmekordne olümpialane suusatamises Elmo Kassin (Valga), suusataja Kein Einaste (Sangaste), laskesuusataja Kalju Ojaste (Otepää) ja kelgutaja Helen Novikov (Tõrva). Kunagisest Kaagjärve vallast on pärit tuntud spordipedagoog ja Eesti suusakoondise juhina kahel OM-il käinud Kaarel Zilmer.
Valgamaa spordielu koordineerib Valgamaa Spordiliit, mis on asutatud 30. novembril 1995. Spordiliidu juhatuse esimees on Tiit Kattai.
Meedia
Valga linnas asub nädalas kolm korda ilmuva maakonnalehe Valgamaalane toimetus. Ajaleht kuulub koos Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja ja Järva Teatajaga meediaettevõttesse AS Eesti Meedia.
Tõrva linna, Helme ja Põdrala valla piirkonnas toimuvaid üritusi kajastab kord kuus ilmuv Helme Kihelkonnaleht. Otepää vald koos Palupera, Puka ja Sangaste vallaga annab välja ühist piirkondlikku häälekandjat Otepää Teataja, mis ilmub kaks korda kuus.
Valga linnas asub maakonna ainuke alaline raadiojaam Ruut FM. Periooditi tegutseb Valga maakonnas noorte eestvedamisel Tõrva Raadio.
Valga maakonnast pärit kultuuri- ja ühiskonnategelasi
._1915-1916.jpg)
- Jānis Cimze, pedagoog ja muusikamees, aastatel 1849–1881 Valgas Cimze seminari juhataja
- Konrad Mägi, maalikunstnik ja pedagoog, sündis Hellenurme vallas
- Ilmi Parmasto, mükoloog, sündinud Valgas
- Tiit Käbin, õigusteadlane ja poliitik
- Tiit Vähi, poliitik ja majandustegelane, sündis Kaagjärvel ja lõpetas Valga 1. Keskkooli, töötas Valga autotranspordibaasis ja oli selle direktor 1976–1989
- Paul Varul, õigusteadlane ja riigitegelane
- Urmas Ott, teleajakirjanik, sündis ja kasvas Otepääl
Õppeaastal 2013/2014 oli maakonnas kokku 23 õppeasutust. Nendest 20 munitsipaalkoolid ehk õppeasutused hallatud kohaliku omavalitsuse poolt, kaks ametlikku riigikooli ja üks erakool. Munitsipaalkoolide hulka kuulub 7 gümnaasiumi ja keskkooli (üks kaugõppegümnaasium) ja 13 põhikooli. Riigikoolidest on maakonnas Valga Jaanikese Kool ja Valgamaa Kutseõppekeskus. Maakonna ainuke erakool on Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal.
Valga maakonna suurimad (õpilaste arvu põhjal 2013/2014) koolid on: Valga Põhikool (846), Tõrva Gümnaasium (446), Valgamaa Kutseõppekeskus (415), Valga Vene Gümnaasium (1. septembrist 2015 jätkab Valga Vene Gümnaasium põhikoolina, kandes nime Valga Priimetsa Kool) (391) ja Otepää Gümnaasium (387).
Eesti hariduse infosüsteemi andmete põhjal on Valgamaal 7 huvikooli: Valga Muusikakool, Tõrva Muusikakool, Otepää Muusikakool, Puka Kunstikool, Valga Kultuuri- ja huvialakeskus, Valgamaa Noorte Tehnikakeskus ja Valga Ukraina Laupäevakool Kalõna.
Koolides õppis 2014. aastal kokku 3700 õpilast ja töötas kokku 481 pedagoogi (lisaks aineõpetajatele ka koolide juhtkond). Lisaks töötavad koolides mitmed erialaspetsialistid – huvijuhid, infojuhid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid. Valgamaa aasta õpetaja 2014 nimetuse pälvis Valga Jaanikese kooli õpetaja Jelena Sljusartšuk.
Keskaeg
Maakonna ajalugu ulatub Saksa vallutuse aegsesse asustusse 13. sajandil, mille kohta leidub andmeid Läti Henriku kroonikas. Seal on Eesti-Läti piirina nimetatud Ümera jõge. Ajaloolased on selleks pakkunud ka Säde jõge, mis lõuna poolt Valga külje alt läbis Tireli soo põhjaosa ning voolas Burtnieki järve. Suur Tireli soo ja Säde jõe ülemjooksu ümbritsevad heinamaad ja metsad olid vanasti küllap veel laialdasemad ja läbipääsmatumad ning seega piiriks nagu loodud.
Muistne (13. sajandi) rahvuspiir on kulgenud hoopis teisest kohast. Arvatavasti olid Härgmäe ümbruse alad tollal eestlastega asustatud ning rahvuspiir kulges arvatavasti Säde jõe allikailt metsi mööda Koiva jõe kõige põhjapoolsema kääruni ja sealt edasi Koiva jõge mööda. Ei ole muidugi ka välistatud, et Kaagjärve ümbrus kuulus toona koos Valga linna alaga latgalitele.
13. sajandil toimunud ristisõdade ja muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes Valgamaa ajaloolise Vana-Liivimaa loomulikuks keskuseks, kust läksid läbi tähtsamad liiklemisteed nii põhjast, lõunast kui ka idast, omades seega suurt strateegilist tähtsust.
Varauusaeg
3. juulil 1783 kehtestas keisrinna Katariina II Balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult Riia ja Võnnu kreisidest seni Riia maakonda kuulunud Valga linna ümber Valga kreisi. Tollane Valga maakond koosnes üheteistkümnest vallast, millest üheksa asus praeguse Läti aladel ja ainult kaks – Luke (läti k Lugaži, saksa k Luhde) ja Härgmäe (läti k Ērģeme, saksa k Ermes) – ulatusid servapidi ka praeguse Eesti alale, peamiselt Valga linna ümbruses. Uue kreisi tõmbekeskuseks muutus Valga linn, mis oli saanud linnaõigused juba 1584. aastal Poola kuningalt Stefan Batorylt.
1789. aastal elas Valgas 891 inimest. Seoses Valga linna muutumisega kreisilinnaks rajati sinna Jaani kirik, aastail 1783–1786 valmis kreisiametiasutuste hoone (hilisem vangla).
Lähiajalugu
Pikemalt artiklis Valgamaa
12. veebruaril 1919 andis Eesti Vabariigi valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta Vabadussõja käigus Eesti vägede kätte sattunud maa-alast, mis oli küllaltki väike. Teiselt poolt ulatusid päris Valga lähedale Võru, Tartu ja Viljandi maakonna osad. Algse Valga maakonna hulka kuulusid Sooru, Paju, Luke, Valga ja Hoomuli vallad. Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal asusid veel Karula, Hargla, Sangaste ja Helme kihelkonna need vallad, mis kuulusid Lõunarinde rekvisitsiooni komisjoni alla. 19. aprillil 1919 sai Valga maakonnavalitsuse esimeheks Karula talunik Johann Kurvits. Selles ametis oli ta juulini 1921, mil tema ametiposti võttis üle August Sild.
Valga ja osalt ka Härgmäe ümbruses oli kuni 1920. aastateni paljus tegemist Eesti-Läti segaaladega, kus puudus kindel ja täpne rahvuspiir. Ka Valga linnas oli tollal eestlasi ja lätlasi umbes võrdselt. Kindla ja konkreetse rahvuspiiri kujunemisele aitas kaasa 1920. aastal Eesti-Läti riigipiiri paikapanek, mis jättis 18. sajandil moodustatud Valga kreisist (maakonnast) Eestile Paju ja Sooru mõisa alad ning enamiku Valga linnast (seal olid eestlased ka paljus ülekaalus), ülejäänu jäi aga Lätile. Suurimad erinevused ajaloolisest Valga kreisist olid Eesti-Läti piiril Valga ja Mõisaküla kohal. Kui ajalooline ning lätlastega asustatud Valgamaa jäi Lätile, siis Eesti-Läti segaasustusega Valga linn jäi suuremalt osalt Eestile, samuti väikesed maa-alad ajaloolisest Valgamaast Valgast põhjas (Paju ja Sooru mõisa ümbrus) ning ka idas. Mõisaküla kohal jäi Eestile ajaloolise Volmarimaa Ruhja kihelkonda kuulunud Laatre mõis. 4. juulil 1919 võttis Otto Strandmani esimene valitsus vastu määruse Eesti piiridesse kuuluvate endiste Läti, Valga ja Volmari maakonna valdade alluvuse ja valitsemise kohta.[10] Ajaloolise Valgamaa ehk Valga kreis aga jäi Läti poolele ja ajalooliste Võru- ja Viljandimaa osadest (Helme ja Karula ümbrused) moodustati uus Valga maakond.
Moodustamine
Valga maakond moodustati 6. septembril 1920,[11] mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest. 6. septembril 1920 loodi praktiliselt uus Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine Valga linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest Liivimaa kubermangu Valga maakonnast. Ülejäänud maakond moodustati Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa Valga-lähedastest osadest (Sangaste kihelkond, Helme kihelkond, Karula kihelkond jt).[12]
1920. aastal, kui moodustati Valga maakond, ühendati sellega Hargla kihelkonda viiest vallast kaks: Laanemetsa ja Taheva vald. 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala. Võru maakonnast võeti Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vald, Tartu maakonnast Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald ning Viljandi maakonnast Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald.[13] Hiljem tehti maakonnas rida haldusterritoriaalseid muudatusi. 1921. aastal eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev, aasta hiljem liideti Paju valla koosseisus olnud Puraküla Valga linnaga, aastal 1926 aga Paju vald Sooru vallaga, 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks. Seega oli Valga maakonnas 1920. aastate teisest poolest 1939. aastani kokku 19 valda.
1922. aastal elas Valga maakonnas 28 425 inimest. 1934. aastal oli Valga maakonna pindala 1511 km² ja elanike arv 25 837.
1939. aasta vallareformiga likvideeriti Valga maakonnas Holdre, Jõgeveste, Keeni, Koorküla, Laanemetsa, Leebiku, Lõve, Patküla, Sooru, Taagepera vald. Maakonda jäi kümme valda: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Vaoküla vald.
Teine maailmasõda ja okupatsioon
Viimane Eesti okupeerimise eelne Valga maavanem Värdi Vellner pidi võimu loovutama 8. juulil 1940. Sellest hoolimata kestis 1939. aastal kehtestatud haldusjaotus 1950. aastani, mil Eestis moodustati 39 maarajooni, mis omakorda jagunesid 636 külanõukoguks.
Aastatel 1940–1941 oli EK(b)P Valgamaa Komitee I sekretär Johannes Oinas, 1941 Adolf Päss, 1944–1945 Richard Kurvits, 1945–1950 Aleksei Ovsjannikov, 1950 Roland Lään.
Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks: Valga, Tõrva ja Otepää rajooniks. 1952. aastast kuulus Valga ümbrus Tartu oblasti koosseisu.
1959. aastal asuti väikseid rajoone likvideerima. Kadusid Antsla, Otepää ja Tõrva rajoon. Valga rajooniga liideti Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogu. Otepää linn, Otepää ja Pühajärve külanõukogu liideti seevastu hoopis Elva rajooniga. 1961. aastal läks aga Mõniste Võru rajooni koosseisu.
Järgmisel aastal tulid Valga rajooni koosseisu Otepää linn, Aakre, Otepää ja Palupera külanõukogu. Aasta pärast tuli lisa Põlva rajoonist ja 1966. aastal Valtina ümbrus Võru rajoonist. Sellega olid Valga rajooni piirid lõplikult paigas.
Taastamine
Detsembris 1989 sai Valga maakonna volikogu otsusega toonasest Valga rajooni RSN täitevkomitee esimehest Uno Heinlast esimene taasiseseisvumise järgne Valga maavanem. Järgmise aasta 22. veebruaril reorganiseeriti Valga Rajooni RSN Täitevkomitee taas Valga maavalitsuseks.
1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Valga rajooni piires Valga maakond[14].
1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Valga maakonda kolm linna (Valga, Tõrva ja Otepää) ja 11 valda: Helme, Hummuli, Karula, Palupera, Puka, Põdrala, Pühajärve, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald.[15]
1999. aastal ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Valga maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Otepää vald, Tõrva vald ja Valga vald. Haldusreformi järel kuuluvad endise Palupera valla Astuvere, Atra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi küla ning endise Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste küla Elva valla koosseisus Tartu maakonda.[16]
Lipp
- Pikemalt artiklis Valgamaa vapp
Maakondade lipud kinnitati koos vappidega ühesugustena – valge-rohelise lipu ülemisel poolel asetseb vastava maakonna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 ja lipu normaalsuurus 1050 × 1650 mm.[6]
Vapp
- Pikemalt artiklis Valgamaa vapp
Valga maakonna vapil on kilp lõigatud diagonaalselt kaheks. Ülemisel sinisel poolel on neli viieharulist hõbedast tähte (maakonna moodustanud nelja maakonna arv) ja alumine hõbedane väli on tühi. Vapi sinine toon on rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi 285 °C.[6]
- Valgamaa : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Autor Eesti Kirjanduse Selts, toimetajad August Tammekann, Edgar Kant ja Artur Luha. Kodu-uurimise toimkond, 1932
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
