Küla
väike maa-asula From Wikipedia, the free encyclopedia
väike maa-asula From Wikipedia, the free encyclopedia
Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga, kuid tänapäeval käiakse külast tööl ka väljaspool.
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
 |
See artikkel räägib asulast; M. Night Shyamalani filmi kohta vaata artiklit Küla (film 2004) |
Eri maades on kasutusel erinevaid ametlikke küla definitsioone, mis võivad sellest prototüüpsest külamõistest hälbida.
Külal võib olla ka omavalitsus.
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt pole küla siiski asula, vaid vallasisene territoriaalüksus[1]. Küladel pole küll otseselt autonoomiat, kuid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 58 lubab külaelanikel valida külavanema[2]. Külavanema statuudi võib kehtestada vallavolikogu.
2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 4438 küla. Enamikus neist elas alla 100 inimese. Üle 1000 püsielanikuga külasid oli 12 ja 100–999 püsielanikuga 645. Suurima rahvaarvuga küladest asusid 6 Tallinna lähistel, 2 Tartu ja 2 Pärnu lähedal. Kõik need külad olid suuremad kui Eesti väikseimad linnad, näiteks oli Mõisakülas 825 ja Kallastel 852 elanikku.[3]
2021. aasta rahvaloenduse andmeil (31.12.2021 seisuga) oli Eestis 4456 küla. Elanike arvult suurim oli Järveküla Rae vallas Harjumaal (2880 inimest), suuruselt teine Alliku küla Saue vallas Harjumaal (2096 inimest). Üheainsa elanikuga külasid oli 72, asustamata 96. Suurima pindalaga oli Sandra küla Viljandimaal Põhja-Sakala vallas (173,120 km2 ja 23 elanikku), mis hõlmas ka osa Soomaa rahvuspargist. Valdadest oli enim külasid Saaremaa vallas (427), maakondadest Võrumaal (649). Elanike keskmine vanus oli kõrgeim (74 aastat) 11 elanikuga Võitra külas Lääneranna vallas Pärnumaal, madalaim (19 aastat) 12 elanikuga Koidu külas Haapsalu linnas Läänemaal. Nimekaime leidus 392 külal. Levinuimad külanimed olid Vanamõisa koos Abja-Vanamõisa, Vigala-Vanamõisa ja Valgu-Vanamõisaga (15 tk) ning Mäeküla (10 tk). Pikimad külanimed olid Sookaera-Metsanurga (Saku vald, Harjumaa), Kahrila-Mustahamba (Rõuge vald, Võrumaa), Kaarma-Kirikuküla (Saaremaa vald, Saaremaa) ja Maarja-Magdaleena (Tartu vald, Tartumaa).[4]
Talude paiknemine külas sõltub nii looduslikust omapärast kui ka piirkonnast.
Eestis on traditsiooniliselt olnud:
Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad. Eristatud on ka ringküla, tuumikküla. Eesti asustusloos räägitakse ka tütarküladest.
Pikemalt artiklis Küla (Läti)Lätis on küla (läti keeles ciems või ciemats) linna ja talu kõrval üks kolmest asulatüübist. Küla staatuse ja vahel ka piirid määratleb seal piirkondlik omavalitsus. Küla staatuse võib anda tihedama hoonestusega piirkonnale, kus on elanikke.[5]
Eri põhjustel (linnastumine, epideemiad, sõjad, näljahädad, keskkonnakatastroofid jms) tekib kõikjal maailmas külasid, kus pole ühtki elanikku. Aja jooksul võidakse mahajäetud külad uuesti asustada.
Eestis oli 2012. aasta alguses statistikaameti andmeil 102 hüljatud küla.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
