Karula rahvuspark

Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.

Karula rahvuspark
Tornimägi ja Rebasemõisa vaatetorn
Asukoht	Võru ja Valga maakond
Koordinaadid	57° 42′ 52″ N, 26° 29′ 12″ E
Pindala	123,64 km²
Tüüp	rahvuspark
Moodustatud	1979

Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.

Rahvuspargi pindala on 12 364 ha. Sellest osa on Võru maakonnas (Antsla ja Rõuge vallas) ja osa Valga maakonnas (Valga vallas). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust.

Rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve ääres. Rahvuspargi ja Karula kihelkonna elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast Karula Hoiu Ühing.

Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega.

Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.

Loodus

Karula rahvuspark. Vaade edelasse Rebasemõisa tornist

Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist.

Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasemõisa Tornimägi (137 m üle merepinna).

Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on Ähijärv. Rahvuspargis asuvad veel Ahnõjärv, Alakonnu järv, Kaadsijärv, Kallõtõ järv, Kaugjärv, Kogrõjärv, Konnumäe järv, Kuikli järv, Köstrijärv, Küüdre järv, Küünimetsa järv, Lajasaarõ järv, Linnajärv, Madsa lump, Mikilä järv, Mustjärv, Mähkli järv, Papijärv, Pautsjärv, Perajärv, Pormeistri järv, Rebäsejärv, Savijärv, Sibula järv, Suur-Apja järv ehk Koobassaare järv, Suur-Saarjärv, Ubajärv, Viitka järv, Väike Pehmejärv, Väikene Mustjärv, Väike-Saarjärv, Väiku-Apja järv, Õdri järv jt.

Rahvuspargi alalt saavad alguse Arujõgi, Mustjõgi, Hargla oja, Jundi oja, Silla oja, Verioja, seal voolavad veel Ahelo jõgi, Laanemetsa oja, jt.

Rahvuspargis asub mitu sood, sealhulgas Aruküla Suursoo, Kuusistsaarõ soo, Pikäsilla soo, Äestamise soo jt.

Vaata ka

• Linnusemägi

Välislingid

• Karula rahvuspargi koduleht