Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist ja Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.

See artikkel räägib Euroopa Liidu institutsioonist (Council of the European Union); iseseisva rahvusvahelise organisatsiooni (Council of Europe) kohta vaata artiklit Euroopa Nõukogu.

---

Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu eri koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud.^[1]

Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid — Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja direktiivid, mille eelnõusid koostab ja esitab Euroopa Komisjon.

Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma vastutusala (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne) teemadega.

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN) esindab Eestit tavaliselt rahandusminister.

Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourgis. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.

Nõukogu ülesanded

• Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine.
• Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
• Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine EL-i ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
• EL-i eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.
• EL-i ühine välis- ja julgeolekupoliitika.
• Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine.

Vaata ka

• COREPER
• Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik

Viited

1. Nõukogu koosseisud^{[alaline kõdulink]}. Euroopa Liidu Nõukogu koduleht. (Kasutatud 28. septembril 2011.)

Välislingid

• Euroopa Liidu Nõukogu koduleht